ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ajaloolane, ajaloo isa, kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates sofist, kelle õpetusi tuntakse tema õpilaste kaudu ning kes juhatas vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidetega tõe poola (sokraatiline meetod), platon sofist, sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas akadeemia, kes kujundas tervikliku õpetuse riigi ja kes arvas et on olemas tegelik maailm ja
neile üldsegi alla. Astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokkuvõttes detailselt läbitöötatud ja matemaatiliselt põhjendatud geotsentrilise maailmapildi. Universumi keskpunktis seisis tema arvates kerakujuline Maa ja kõik taevakehad, Päike nende hulgas, tiirlesid selle ümber. Ptolemaiose noorem kaasaegne, kuulus arst Galenos, täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstiteadusliku kogemusega. Nende töid hinnati järgnevatel sajanditel kõrgelt ning just nende tööd on ka mõjutanud ka Euroopa kultuuri. Rooma kui õigusteaduse alusepanija. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul. 5 sajandil kehtestatud 12 tahvli seadused, mis lähtusid varem aset leidnud juhtumistest. See tähendas seda, et iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti lähtuda varasemate samalaadsetel juhtumitel tehtud otsustest. Sellist süsteemi hakati ka
Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Archimedes- kuulsaim füüsik ja leiutaja hellenismiperioodil. Avastas, et vanni minnes välja voolava vee hulk on võrdeline tema keha ruumalaga. Leiutas kruvi (kruvi leidis tollal peamiselt kasutust veetõstukina). Konstrueeris linnakindlustusi, sõjatehnilisi seadmeid (kivi- ja nooleheitja), hammasrataste leiutaja. Hippokrates- oli kuulsaim kreeka arst 5. - 4. saj eKr. Mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Tema seletustes polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla (vere, lima, musta ja valge sapi) tagajärjest. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ptolemaios- koostas maailmakaardi. Hellenismiajastu matemaatik, geograaf, astronoom. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse
põhialused, mis kehtivad tänaseni. Sokrates Ateena (Kreeka) filosoof. Arvas, et voorus ja hüve on püsivad ja ei sõltu reaalsusest ja inimeste omavahelistest kokkulepetest. Arvas, et tuleb mõista, mida need (hüve ja voorus) tähendavad, ei pooldanud demokraatlikut riigikorda. Ei kirjutanud midagi üles, küsitles tänavatel inimesi. Hippokrates Kõige kuulsam Kreeka arst V-IV saj vahetusel eKr. Teda peeti mitmeosalise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist.
Estofiilist kirjamees oli ka Keila pastor Otto Reinhold von Holtz, kelle tegevust eesti kirjanduspõllul peetakse eelkäijatest mitmekülgsemaks ja väljendusvahendite poolest kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele.
Ilmumise algusest (18.saj.algus) 19. sajandi keskpaigani pakkus meditsiiniline kalendrikirjandus peamiselt profülaktilisi õpetusi. Aktuaalsed olid hügieeni ning tervislike eluviiside populariseerimisega seotud teemad, leidus ka konkreetseid haigusi käsitlevaid artikleid. Rõhutasid ju tolleaegsed uurimused nimelt neid lünki lihtrahva tervishoiukorralduses. Vältimatult soovitati tohtri poole pöörduda luumurdude, nihestuste ja marutõbise koera hammustuse puhul. Vaimulike kirjutatud arstiteadusliku sisuga artiklid rõhutasid haiguste ennetamisena veel jumalakartlikkust ja vagadust. Oli huvitav lugemismaterjal.
1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja toetab ametkondade tegevust, organiseerib massilist tegevust ja üritusi 2) pakub värsket uudislikku ja praktilist teavet, avardab silmaringi ja kujundab maailmapilti 3) vahendab, edastab ja propageerib kultuuriväärtusi, 4) sisustab vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees"
kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Saloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. Herodotos kirjutas raamatu Kreeka Pärsia sõdadest. Hilisemad põlved andsid talle asutava nimetuse ajaloo isa. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Hippokrates kõige kuulsaim arst 5-4 sajandi vahetusel. Hiljem peeti teda mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla ( vere, lima, musta ja valge sapi) tasakaalust. See õpetus valitses kogu vana ja keskajal. Ta pööras rõhku ka õigele toitumisele. 17. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni - , nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks.
muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujub vee peal. Tundis hästi matemaatikat, geomeetriat ja astronoomiat. Oskas päikesevarjutusi ette ennustada. Pani aluse Kreeka filosoofiale ja teadusele. Demokritos tema arvates koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Pythagoras tema meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel suhetel. Hippokrates mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Haiguste põhjused polnud mitte jumalikud vaid looduslikud. Tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Arstide vanne. Herodotos ajaloolane, kes kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia". Ta ausav nimi oli ajaloo isa. Sokrates tema veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Tema meelest pidi õpilane ise mõistmiseni jõudma. Platon sokratese kuulsaim õpilane
majandus-, teadus-, tehnika- ja tööstuskoostöö kokkuleppe alusel moodustatud Eesti- Küprose valitsustevahelise komisjoni esimene istung. Läbirääkimiste käigus keskenduti mõlema riigi majandusalaste edusammude analüüsimisele ja uute koostöövõimaluste leidmisele, samuti vahetati palju vastastikku huvitavat informatsiooni. Kahepoolsete suhete lepinguline baas · Turismialase koostöö kokkulepe (jõustus 12.12.96); · Rahva tervise ja arstiteadusliku koostöö kokkulepe (jõustus 15.04.98); · Kokkulepe viisanõudest loobumise kohta (jõustus 11.06.98); · Lennundusalane kokkulepe (jõustus 24.07.98); · Rahvusvahelise maanteetranspordi kokkulepe (jõustus 18.02.00); · Majanduse, teaduse, tehnika ja tööstuse vallas tehtava koostöö kokkulepe (jõustus 16.07.01); · Organiseeritud kuritegevuse ja teiste kuriteovormide vastu võitlemise koostöökokkulepe (jõustus 20.06.04) Aasta Eksport Import
-muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks -üritati selgitada millest maailm koosneb ja selle tekkimist -algained >> tuli, maa, vesi, õhk -Demokritos > maailm koosneb aatomitest *MATEMAATIKA: eeskuju Mesopotaamiast teooreetiline teadus>üldistavad väited e teoreemid>logiline süsteem enim edendas VI saj eKr Pythagoros *MEDITSIIN kuulsaim Hippokraates (arstiteadusliku käsiraamatu autor) põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla rõhk õigel toitumisel arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS minevik põhineb kangelaseepikal Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades "Historia" kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid Sofistis: -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile -see algas V saj eKr
Hindas Ateena riigikorda Soloni ajal, mil demokraatia oli täielikult väljakujunemata. Matemaatika Palju Idamade teadusest. Teoreetiline teadus. Sõnastati teoreeme, tõestati nende üldkehtivust. Pythagoras -6.saj eKr. Edendas matemaatikat. Maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel. Tema teoreemi sõnastatud väide oli Idamaades juba tuntud. Meditsiin Kreeka arstid olik osavad ja laialt tuntud. Pärsia kuningatele ihuarstid. Hippokrates -5-4.saj vahetus. Mitmeköitelise arstiteadusliku raamatu autor. Haiguste põhjused looduslikud. Tervis sõltus nelja ihumahla: vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. See õpetus domineeris kogu vana- ja keskaja. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjutuse algus Aja jooksul hakati kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos -5. saj eKr. Ajaloolane. Raamat Kreeka-Pärsia sõdadest- ,,Historia". Nimetatakse ajaloo isaks. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid.
väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete loogiline süsteem. Kõige enam edendas matemaatikat VI sajandil eKr tegutsenud Pythagoras oma õpilastega, tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin- kuulsam arst oli V- IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud Hippokrates, hiljem peeti teda mitmeköiteliste arstiteadusliku raamatu autoriks, tema seletuses olid haiguste põhjused looduslikud, tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla(vere,lima, musta ja valge sapi) tasakaalust.Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Eesti haldusjaotus ja võimusuhted 13.-16. sajandil Stensby leping. Feodaalriigid 13.-14. sajandil ja 14.-16. sajandil. Vana-Liivimaa maapäevade algus.
Ohutegurid töökeskkonnas: füüsikalised, keemilised, boiloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised. Risk ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosus ning sellega kaasneva kahju vaheline seos. Tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi võib saada ohu tõttu kannatada. Risk on hüpoteetiline suurus, tagajärgede teostumine on ebakindel. Riskihindamine koosneb riskianalüüsist ja riskitaseme määramisest. Tehakse otsus riski vastuvõetavuse kohta, mis on seotud nii arstiteadusliku kui majandusliku hinnanguga Riskianalüüs osa riski hindamisest. Koosneb analüüsitava objekti piiride määramisest ja riskide suuruse ja tagajärgede raskuse hindamisest. Ohtude kindlaksmääramine samm riskianalüüsis, milles kvalitatiivselt sedastatakse ohu eksisteerimine ja iseloomustatakse ohtu Tööõnnetus - töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites
väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete loogiline süsteem. Kõige enam edendas matemaatikat VI sajandil eKr tegutsenud Pythagoras oma õpilastega, tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin- kuulsam arst oli V- IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud Hippokrates, hiljem peeti teda mitmeköiteliste arstiteadusliku raamatu autoriks, tema seletuses olid haiguste põhjused looduslikud, tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla(vere,lima, musta ja valge sapi) tasakaalust.Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. 2. Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma rauaaeg( u 500 eKr-50 pKr)- rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad
-muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks -üritati selgitada millest maailm koosneb ja selle tekkimist -algained >> tuli, maa, vesi, õhk -Demokritos > maailm koosneb aatomitest *MATEMAATIKA: eeskuju Mesopotaamiast teooreetiline teadus>üldistavad väited e teoreemid>logiline süsteem enim edendas VI saj eKr Pythagoros *MEDITSIIN kuulsaim Hippokraates (arstiteadusliku käsiraamatu autor) põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla rõhk õigel toitumisel arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS minevik põhineb kangelaseepikal Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades "Historia" kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid Sofistis: -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile -see algas V saj eKr
1837. aastal avati Viinis lastehaigla (juba 1802 oli midagi sellelaadset avatud ka Pariisis). 19. sajandil tuleb rõhutada olulisi muutusi suhtumises patsienti. Saksamaal oli Charite hospitalis (Berliini nö vaestehaigla) 1893. aastal vasakpoolsete arstide streik, millel nõuti patsientidele õigusi kaotada sõjaväeline kord, küsida patsiendilt luba, enne kui teda üliõpilastele tutvustada jne. Haiglates suurenes 19. sajandil privaatsus, võeti kasutusele väiksemad palatid. Arstiteadusliku mõtte areng tekitas ühiskonnas suhtumist, mille kohaselt inimesed enam mitte ainult ei lootnud valutut surma, vaid soovisid tervet elu. Arsti prestiiz kasvas, kuid ka vastutus ja patsientide pretensioonid. Nt võtsid teistsuguse kuju arstile maksmisega seotud küsimused (kas arstile maksta kui ravi oli tulemuseta?!). Patsientide teadlikkus ravivigade jms asjus hakkas kasvama. Mida jõukamal järjel inimesed haiglasse tulid, seda enam tekkis küsimus tasuta ravi üle (mis
Tulevad tagasi ka tabud (vähk) ja positiivsed stigmad (AIDS). Keha juurest võib minna edasi juba küsimuseni, kes omab hinge (elu). Tõsiseks probleemiks kaasajal on saanud meditsiinieetika. Selle on esile kutsunud paljude klassikaliste meditsiinis toiminud kaanonite eitamine või võimendumine arsti-patsiendi paternalistlik suhe näiteks või uute probleemide AIDS tekkimine. Oluline probleem on ravimitööstusega seonduv. 1964 Helsinki deklaratsioon arstiteadusliku uurimistöö kohta viimases tehti vahet terapeutilistel ja mitteterapeutilistel eksperimentidel. Esimesel puhul oli tegemist koostööga kliinilise ravi pinnal ja eesmärgiks oli patsiendi parandamine... Teisel juhul oli küsimus vaid teadusele pühendatud asjadest. 1972 Biological Weapons Convention keelustab bioloogilised relvad (järjekordselt). 20. sajand on skeptikute sajand (Ivan Illich) vaatamata sellele, et Läänemaades on keskmine eluiga tõusnud 45-lt 75-le
See andis tõuke otsusele õppida arstiteadust. Tee viis tagasi Königsbergi ülikooli arstiteaduskonda. Wilde töötas tosin aastat noormehi õpetades ja arstipraktikat pidades, enne kui doktoriau vastu võttis. 1765 a kaitses ta doktoriväitekirja Greifswaldis. Samal aastal tuli Riiga, kus hakkas välja andma arstiteaduslikku ajakirja Der Landarzt (1765-1766). Riiast läks Põltsamaa lossiomaniku Lauw kutsel Põltsamaale. Siin saab teoks eestikeelse arstiteadusliku ajakirja (Lühhike öpetus) väljaandmine ning hiljem kahe saksakeelse ajakirja Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (arstiteaduslik, 1766) ja Lief- und Curländische Abhandlungen von der Landwirtschaft (majandusalane, 1770) toimetamine. Elu lõpuaastatel tegeles W aadlinoormeeste õpetamisega. Suri Põltsamaal 17. detsembril 1785 ja on sinna ka maetud. Lühikest õpetust tegema asudes oli Wilde 34-aastane, ta asutas selleks Põltsamaale
annaabi.ee 
