kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained. (Nienstedt 2001: 74) KASUTATUD KIRJANDUS Bogovski, P., Kull, R. (toim.) (1996). Meditsiinisõnastik. Tallinn: AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina.
aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
edasi välja nibudesse. Võib olla valulik Aktiveerub, kui laps nutab Sünnijärgsed emaka kokkutõmbed emakas tõmbub kokku väheneb verejooks sarnane menstruaalvaluga valuvaigistamiseks võib kasutada Ibuprofeeni ja Paracetamooli aspiriini kasutada ei tohi! veritsusoht, lapsele toksiline Allikaloend: Apter, D., Väisälä, L., Kaimola, K. (2006) Seksuaalisuus. Soome: Oy Duodecim Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S. (1999) Ihmisen fysiologia ja anatomia. Soome: WSOY Deans, A. (2003). Raseduse A ja O. UK: Carrol and Brown. Ylokorkala, O., Kauppilla, A. (1997). Sünnitus ja günekoloogia. Tallinn: Medicina
lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). KASUTATUD KIRJANDUS Silm, H. (toim.) (2006). Nahahaigused. AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. AS Medicina.
Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne. Tasakaal eritumise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla, milles on mitmesuguseid ensüüme- näiteks peptidaasid. Sooltes liigub toit rütmiliselt kokku tõmbudes ja lõtvudes, liigutades ja segades sedasi toidumasse (Nienstedt jt 2001: 328-332) Kasutatud kirjandus Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina.
erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Maksas toimub ka palju biokeemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse organismile vajalikke kehaomaseid ühendeid. Kasutatud allikad: Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., SWOY (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Kirjastus Medicina https://et.wikipedia.org/wiki/Maks http://toitumine.ee/seedimine-ja-ainevahetus/seedekulgla-ehitus
takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag“, 1995. M. Viigimaa, „Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon“. W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.E. Björkqvist, W.S. Osakeyhtiö, „Inimese füsioloogia ja anatoomia“, 2001. P-H. Kingisepp, „Inimese füsioloogia“, 2006.
ainevahetusproduktide metaboliidid. Vananemine kajastub inimorganismis mitmeti ja on mõjustatud geenidest. Siiski aitab regulaarne võimlemine ja õige toitumine neid muutusi vähendada. (Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) 6 Kirjandus 1.Inimese füsioloogia ja anatoomia. Toimetaja Georg Loogna. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist, Werner Söderström Osakeyhtio. As Meditsina, 2001. 2.Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse. M.Koch. Koolibri 2004 3.Inimkeha. Lühientsüklopeedia.David Burnie. Kollibri. 1998 7
rakke. Idiopaatiline aplastiline aneemia on seisund, mille põhjuseks on hemopoeetilise tüviraku kahjustus ning mille tulemusena on vähenenud kõikide vereloome rakkude hulgad. Idiopaatilise aplastilise aneemia põhjus on ebaselge. 9 4. KASUTATUD KIRJANDUS Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia.Tartu: Tartu Ülikool Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S-E. (1999). Inimese anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: AS Medicina Barron, J. (2007). Baseline of Helth Foundation http://www.jonbarron.org/heart-health-program/08-27-2007.php (11.12.2009) Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning- center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html (20.12.2009) Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus http://www.verekeskus.ee/static/files/1
Parathormoon hoiab konstantset kaltsiumisisaldust veres, et kindlustada närvisüsteemi ja lihaste normaalset talitust. Parathormooni toimel eemaldub luukoest sinna kogunenud kaltsium ning neerude kaudu välja viidava kaltsiumi hulk väheneb [3]. Parathormoon langetab fosfaatide taset ja soodustab luude mineraliseerumist [3]. Kaltsiumi taseme langus vereplasmas stimuleerib parathormooni tootmist. [5] Kasutatud kirjandus 1. Roosalu, M. 2006. Inimese anatoomia. Tallinn, Koolibri. 2. Arstila, A. Björkqvist, S-E. Hänninen, O. Nienstedt, W. 2009. Inimese füsioloogia ja anatoomia. 3 trk. Tallinn. Medicina 3. Kingsepp, P-H. 2000. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 4. Schmidt, R. F. Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 5. Krestovnikov, A. 1974. Inimese füsioloogia. Tallinn, ,,Valgus" 6. Martin-Vigue. 2007. Inimkeha atlas. Tallinn, Trak Pen
Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia. http://www.silmakirurgia.ee/2010/?s=3 (26.10.2015). ·Webvision. The Organization of the Retina and Visual System. http://webvision.med.utah.edu/ (03.11.2015). ·7activestudio (04.01.2013). The Human Eye [video]. https://www.youtube.com/watch?v=nbwPPcwknPU (01.11.2015). Lõpplehe foto: heterokroomia http://en.kllproject
Arvatavasti jätkub kontrollil käimine vähemalt viie aasta jooksul. Mari Sarv 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kasutatud kirjandus ja interneti allikad: 1. Vigue, J., Martin Orte, E. 2007. Inimkeha atlas, Trak Pen 2. Niensteldt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.E., WSOY, 2005. Inimese Füsioloogia ja anatoomia, Medicina, Tallinn 3. Abrahams, P., 2005. Pere terviseentsüklopeedia, Tea Kirjastus, Tallinn http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/ http://www.rinnavahk.ee/enesekontroll/ http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516125?itemId=671797&nav=yes http://www.rinnavahk.ee/ehitus/ http://www.rinnavahk.ee/ravi/ http://www.kliinikum.ee/index.php?menu=58&mod=info_haigustest&id=63&group=haigused http://www.mammograaf.ee/index
Rasunääre paikneb sageli karva ja püstitajalihase vahelises nurgas. Rasunäärmeid ei ole peopesades ega jalataldadel. Eriti palju on rasunäärmeid näol ja seljal. Naha näärmed on ka 9 piimanäärmed, mis on arenenud apokriinsetest higinäärmetest. Kõikide nahanäärmete talitlust reguleerivad suguhormoonid (Nienstedt 2001:97). 10 Kasutatud kirjandus: 1) Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001) Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina. 2) Roosalu, M. (2006) Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 3) Silm, H. (2010) Nahahaigused. Tallinn: Medicina. 11
Psühholoogide jaoks oleks oluline mõista füsioloogiliste muutustega kaasnevaid psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010
*keskne rangluujoon - läbib 6. roide kõrgusel rangluu keskkoha *keskne kaenlajoon - läbib 8. roide kõrgusel kaenlaaugu keskkoha *abaluujoon - läbib 10.roide kõrgusel abaluu alumise nurga *lülisambakõrvane joon - kulgeb 11.roide kõrgusel lülisamba kõrval Pleura alumine piir kulgeb kopsude piirist ühe roide võrra madalamal. Kopsude alumine piir kulgeb piki lülisambakõrvast joont. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn, Valgus 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia - Tallinn 1979 Ross & Wilson Anatomy and Physiology in Health and Illness 7th ed. Churchill Livingstone 1990 W. F
· Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
Ravijuhendid raviasutustele. Eesti Haigekassa. (2007). http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/t ekstikasL-plik333OK.pdf (24.01.2011). Medical Indicators. (i.a.). http://www.medicalindicators.com/ (24.01.2011). Medical 24. (i.a.). http://www.medical24.ee/index.php?cid=13 (24.01.2011). Mustajoki, P. (2005). Üldstaatus. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-T. (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina, lk 438–439. Saha, H. (2005). Staatus. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Siimes, M. (2005). Lapse uurimine. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Storvik-Sydänmaa, S., Talvensaari, H., Kaisvuo, T., Uotila, N. (2012). Lapse ja nuoren hoitotyö. Helsinki: Sanoma Pro Oy. Tunell, R. (1998)
tekkinud vilumus. Info inimeste suhtumise kohta on hädavajalik psüühiliste mõõtmiste tegemisel ja kuulmistkaitsvate programmide juurutamisel. Kasutatud allikad: 1. Mark.S.Sanders ja Ernest J. McCormic "Human Factors in Engineering and Design" Seventh Edition. 2. Stephan Konz "Work Design: Industrial Ergonomics" Third Edition. 3. R.S.Bridger "Introduction to Ergonomics" 4. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Irma Nienstedt "Fysiologian ja anatomian perusteet" 19
pikenevad ja on spiraalikujulised. Endomeetriumi rakkude glükogeeni-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus suureneb. Sekretsioonifaas sõltumata tsükli pikkusest kestab 13-14 päeva. Kui munarakk ei viljastunud, siis sekretsioonifaasile järgneb deskvamatsioon. http://connection.lww.com/Products/sadler/images/figurelarge2-12.jpg Ovulatsioon ja viljastumine http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurea2.jpg Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese antoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn, Valgus 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia - Tallinn 1979 W. F. Evans Anatomy and physiology - PRENTICE-HALL, INC. 1989 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 16
Parasümpaatilise osa erutumisel silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab). Mõlema osa üheaegne koostöö pole antagonistlik, sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 G. Loogna Anatoomia atlas- Avita 1996 Koostanud M. Kolga 19 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS H.-P
huulepuna, sugutiluki, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja nibuväljadel avanevad rasunäärmete juhad vahetult naha pinnale. Rasunäärmete sekreet - naharasu - võiab karvu ja nahka, soodustades sellega nende püsimist elastsetena. See võie vähendab ka epidermise läbilaskvust mikroorganismidele ja mitmesugustele ainetele. Rasu nõristuse vähenemine põhjustab naha ja juuste kuivust. Naharasu sekretsioon väheneb inimese vananedes. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 H.-P. Kingisepp Inimese füsioloogia TÜ 2001 A. Vahtramäe Füsioloogia loengud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2006 Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
Lima muudab rooja libedaks ja paraja suurusega rakumaterjal kindlustab küllaldase roojamassi, et defekatsioon saaks toimuda. Kokkuvõte Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1- 6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega u. 18- 24 t. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 M. Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn Valgus - 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn Valgus 1976 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 25 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
Edaspidi jääb ikkagi probleemiks veel mugavamate ja tõhusamate meetodite ning toodete väljaarendamine, tutvustamine klientidele. 35 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E KASUTATUD KIRJANDUS 1. NIENSTEDT, W., HÄNNINEN, O., ARSTILA, A., BJÖRKQVIST, S-E. ,,Inimese füsioloogia ja anatoomia" . WSOY. Tõlge eesti keelde: Tallinn: Medicina 2005 2. SUNNYDALE, H. ,,Ilu ja tervis loodusest". London: Anness Publishing Limited 2004. Tõlge eesti keelde: Tallinn: Varrak 2008 3. ,,Akne: Diagnostika, ravi ja spetsialistide koostöö patsiendiga". Eesti Kosmetik Baltikum Professional oktoober november 2009 4. ,,Muudame nahka". Eesti Kosmetik Baltikum Professional jaanuar veebruar 2010
Tekib üleväsimus. Liikuja kuulaku oma keha signaale ning vastavalt sellele ka korrigeerigu treeningkoormust. Katrin Kurmiste väljaandest Sydan ja liikunta Kasutatud kirjandus: 1.Peet-Henn Kingisepp "Inimese Füsioloogia" IV parandatud trükk, Tartu Ülikool, 2006 2.http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/29/circulatory_System_en.svg/42 3pxCirculatory_system-en svg.png. 3.W.Nienstedt, O.Hänninien, A. Arstila, S.-E. Björkqvist Werner Södersttröm Osakeyhtiö, "Inimese füsioloogia ja anatoomia" MEDICINA 2001 25
annaabi.ee 
