Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui näeb tütreid õnnelikuna. Goriot muutub mingis mõttes teiste naerualuseks, kuna tütreid peetakse tema armukesteks, ning kuna Isa Goriot annab kõik oma vara tütardele, peab ta ise kahjuks pansionaadi kõige koledamasse tuppa kolima. Isa lahkus lõppeb sellega, et ta sureb puruvaeselt ja tema matuste eest hoolitseb Rastignac. Tollele ajastule väga kohane tegevus oli armukeste pidamine, selles ei nähtud mitte midagi imelikku ja seda tegid nii mehed, kui ka naised. Raamatus saab Gorioti tütrest Delphineist Rastignaci armuke, kuid neile on takistuseks Delphinei mees. Isa Goriot on sellest väga
pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks. Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa. Tegelase on usutavad ja väga reaalsed, nende käitumine ja riietumisstiil on iseloomulik india rahvale. 5. Põhirõhk on küsimusel, keda ja kuidas armastada tohib. Nende pere onud said isadeks emad - armukesteks ja nõod surid kirstus. Nende pere mõeldamatu sai mõeldavaks ja võimatu juhtus tegelikult. Taolised probleemid on Indias tänapäevalgi, ning on aktuaalsed teatud piirkondades, eks neid mingil viisil püütakse lahendada, kuid paraku karm reaalsus mis ümbritseb neid arengumaa inimesi eriti ei muutu. Naisi antakse mehele, koos kaasavaraga. 6. Autori sõnum oli inimestele näidata mis toimub tegelikus elus, ning millele oleks vaja pöörata tähelepanu
Kes armastas väga oma kahte tütart Delphine ja Anastasiet. Ta lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asus elama proua Vauqueri juurde. Ta üüris kõige uhkema toa ja kõndis ja kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda käisid, hakati pidama neid Gorioti armukesteks, mis siis et ta nimetas neid oma tütardeks. Andes koguaeg raha muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa. Ta loobus raha kokkuhoiu nimel tubakast, juukse lõikustest ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik oma tütarde tujude rahuldamisest. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kest tahtis saada ülikooli haridust. Ta arvas et siis suudab ta oma pere vaesusest pasta. Kuid peagi taipab, et haridus teda ei
1472. aastal lõppes Leonardo da Vinci õpiaeg ja tema kui meistri nimi kanti Püha Luuka gildi registrisse. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Leonardo da Vinci peeti homoseksuaaliks. Kõiki kunstniku ümbruses liikunud poisse tituleeriti tema armukesteks.1476. aastal anti Leonardo da Vinci kohtu alla, kuid mõisteti õigeks. 1482. a kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo da Vinci Milanosse, kuhu kunstnik jäi 1499. aastani. Olles hertsogi teenistuses, pidi ta tegutsema nii insenerina, skulptorina, muusikuna kui pidude korraldajana. Lahkunud Milanost 1499. aastal, pärast selle linna vallutamist prantslaste poolt, viibis Leonardo da Vinci lühemat aega Veneetsias.1501. a asus ta elama Firenzesse. 1506. a sõitis Leonardo da Vinci uuesti
Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks on ta sunnitud kolima pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, sest keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid nii suursugused tütred olla. Rastignac pingutab esimesel aastal ülikoolis, kuna loodab hariduse abil perekonda vaesusest päästa. Varsti jõuab ta selgusele, et eduks on vaja ka tutvusi kõrgetel kohtadel ja sidemeid. Rastignac püüab oma positsiooni ühiskonnas parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühe isa Goriot' tütrega- Anastasiega. Ta külastab Anastasied, kuid seal teeb ta end lolliks, kuna mainib isa Goriot nime
naabril vägistada. Erikoolist vabanedes sai temast prostituut, kuid Billie peamine töö bordellis oli peibutaja roll. Selle töö eelis oli tutvus džässiga. Lõbumajas mängis alati muusika ja Billie esimene laulukogemus pärinebki sealt, kui ta muusikale vaikselt kaasa ümises. Peagi omandas ta reputatsiooni kui ablas armuke. Peaaegu kõik neist olid muusikud. Pikka aega oli tema elus üks trummar, keda tunti nime all Big Sid. Sageli olid ta armukesteks klubiomanikud, kus ta esines. Ta käis oopiumitubades, pruukis kokaiini. ja lõpuks arenes tal välja sõltuvus heroiinist ning ta suri rahatuna 44-aastaselt. Lester Young Lester Young sündis Woodville, Mississippi ja kasvas üles muusikute perekonnast. Tema isa Willis Handy Young, oli lugupeetud õpetaja, tema vend Lee Young oli trummar ja mitmed teised sugulased olid professionaalsed muusikud. Tema pere kolis New Orleans, Louisiana, kui Lester oli imik
tütreid,tegi ta kõik,et ta tütarde soovid saaksid täidetud.Ta müüs maha oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Andes koguaeg raha oma tütardele,muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa ja pidi loobuma raha kokkuhoiu nimel juukse lõikustest ,tubakast ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik, et sai kuidagi kasulik olla oma tütardele. Pansionaadi elanikud hakkasid Gorioti tütreid pidama tema armukesteks. Hakati arvama, et ta on kulutanud kogu oma raha armukestele ja ta muutus nende kuulujuttude põhjal naerualuseks. Auahnel üliõpilasel Eugene õnnestus minna tädi abiga ballile, kus noormees armus seal ühesse Goriot´ tütresse Anastasiesse. Isa Goriot kiindus Eugene´i ja hakkas kohtlema teda kui oma poega, sest noormees oli võitnud tema tütre poolehoiu. Igakord kui Eugene kohtas Goriot´i tütart, siis pärast rääkis ta sellest
Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna on ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred, hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Isa Goriot oli minu jaoks kergelt häiriv tegelane. Ma ei mõista tema pimedat armastust oma tütarde vastu, kes teda ei austanud ega armastanud. Mõistetav on vanema armastus, kuid kuskil on piir millest üle ei saa enam astuda. Samuti oli
aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi
riideid ning võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad, kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa). Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred, arvatakse, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel
Algul proua Vauquer väga hoidis teda, ta oli justkui armunud mehe rikkusesse, ta unistas vahel, et abiellub ning sattub uhkesse seltskonda ja saab tähtsaks prouaks. Proua pakkus härrale sardiine süüa ning lõhnastas endki, kuid miski ei võtnud vedu, naine solvus igaveseks mehe peale, et too temast välja ei teinud. Goriot ise oli endine nuudlivabrikant, kes oli osanud õigel ajal rikastuda. Keegi ei teadnud eriti ta minevikust, teda külastasid tihti 2 ilusat naist, keda peeti ta armukesteks, kuid tegelt olid need ta tütred, kellele vaene mees nii andunud oli ja kõik hinge tagant ära andis. Veel elas majas üks umbes neljakümneaastane mees, kes kandis musta parukat, värvis oma põskhabet, ütles end olevat endine kaupmees ning nimetas end härra Vautriniks. Ta oli tugeva kehaehitusega, musklis ja tugevate kätega. Oskas nalja visata ning oli alati aitamas midagi parandada. Tihtipeale laenas ta raha proua Vauquer'le ja teistele
Rodolphe, Berthe). Esialgu paistis, et mehele meeldib see mõte sama palju, kui Emmalegi kuid tegelikkuses see nii ei olnud, seda võib järeldada Rodolphe' käitumisest. Nimelt põgenes Rodolphe üksinda jättes Emma sinnapaika ja lootis, et ta naist enam kunagi ei kohtaks. Madame Bovary laskus peale oma armastatu(Rodolphe') lahkumist musta masendusse, mis muutis ta väga haigeks. Linna naases Lèon, kes ka Emmat külastas, mehe külastus muutis proua väga õnnelikuks. Nad hakkasid taas armukesteks, madame hakkas härra Dupuis' tihti külastama. Siis, kui mees taas madame'le igavaks muutus, hakkas ta Lèon'le meeletult kalleid nõudmisi, et mehest eemalduda. Emmal endal võlad aina kasvasid, võlanõudja ähvardas isegi vara arrestimisega. Naine kartis väga, et Charles sellest teada saab ning seetõttu üritas ta ärimeestele külge lüües raha kokku koguda, et see Lhereux'le tagasi maksta. Viimaks sõitis Emma külla Rodolphe'le, arvates, et too saab teda rahaasjades aidata
Isa Goriot tutvustus. Vaquer soovis rikkuse tõttu Goriot'ga abielluda, pantima. kuid mees ei olnud huvitatud ning pälvis lesknaise õhutuse tõttu viha ja Goriot'le oli kunagi midagi veel kallimat olnud kui tütred, nimelt tema solvanguid. Ta tütreid peetakse armukesteks naine, kuid kogu selle armastuse ja üliinimliku kiindumuse kandis ta üle 3. Eugéne Rastignac soovib osaleda seltskonnaelus ja palub abi enda oma lastele. sugulaselt, Mme de Bauséant'ilt. Saab ballikutse. Lisaks eelnevale võib veel väita, et mehel oli suur tahtejõud, töökus ning
Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred. Hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab
tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna on ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred. Hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab varsti selgeks, et eduks on
Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti
nagu oleksid sa palunud tegelikult mind proovile panna, et kas ma ka petan oma meest...et A. on ikka ustav teener. Ta läks ja hakkaski naiseriietes meest mõnitama ja peksma, et küll ta kõik homme Eganole ära räägib, nurjatu naine jne..Egano jooksis ära. Nüüd sai ta tõendust kui hea naine tal oli, kes oma meest ei peta, ja kui hea ja usaldusväärne teener tal ikka on, kes teda ilmaski ei petaks, vaid pigem aitab. Edaspidi nad kolm küll naersid selle olukorra üle, kuid armukesteks jäid B. ja A. edasi. VIII novell Neifile räägib. Oli rikas kaupmees- Arriguccio, kes lootis naise kaudu aadliks saada. Leidis omale ,,sobiva" kuigi ei meeldinud tegelikult, daami, kelleks oli Sismonda. Arriguccio rändas aga palju ringi ja naine pidi alatasa üksi olema. Aja jooksul tekkis tal uus armastus , armuke- Ruberto. Kuid Arriguccio oli kusagilt kuulnud, et ta naisel pidavat armuke olema. Nüüd hakkas armukadedust tundma ja jäi naist valvama. Ei uinunud enne, kui naine voodis jne.
olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti.
Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred. Hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa.
võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista otsast hammustas, peale seda ei kohtunud enam ema ja karu, ema tundis süüd
autorit kinni ei pandud. Reisis Aafrikasse, et koguda materjali uue teose ,,Salambo,, jaoks. Kirjanik elas tagasihoidlikult, vaeselt ja teda kimbutasid rahamured. 1880 suri Flaubert ajurabandusse. ,,Madam Bovary,,- tema abikaasa oli Charles Bovary, kellega ta kohtus kui too tema isa kais ravimas, sest ta oli väga haige. Madam Bavary elas priiskavat elu, tõmbas teiste meestega ringi ning ei hoolinud oma lapsest. Võttis ka palju laene mõtlemata seda kuidas ta need tagasi suudab maksta. Tema armukesteks olid Rodolphe ja Leon. Emma ei olnud õnnelik, ta ei teadnud lõpuks enam ise ka mida ta tahab või mida ta ei taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on. Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 19)P.Merimee looming. (1803-1870)
Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju.2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti
kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu. Karud olid tol ajal naistele armukesteks. Kui isa viljalõikuselt naases, leidis ta karu oma voodist. Isa oli ussisõnad unustanud ja hakkas karu peale hoopis saksa keeles karjuma. Karu ei mõistnud teda, läks segadusse ja hammustas isal pea otsast. Kuna karud olid tavaliselt rahulikud loomad, siis õnnetusest toibudes hammustas karu enese karistuseks riista ära ja põgenes metsa. Ema süüdistas end isa surmas ja otsustas metsa tagasi kolida. Leemet oli siis aastane. Ema võttis kaasa kaks hunti, kellelt piima lüpsti
annaabi.ee 
