Armastusluule
Köögis kuivavad õunakoored,
suurte puude all õu on pime.
Kas jääd elu lõpuni nooreks
nagu siis, kui me kohtusime? Luik 2009:128
Henrik Visnapuu
Henrik Visnapuu oli Eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik.
Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas.
Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis.
Hakkas pärast algkooliõpetaja kutseeksami lõpetamist vallakooli
õpetajaks.
Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosooofiat.
Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
Ta oli Korp,Sakala liige.
1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse.
Suri 3.aprillil 1951 Long Islandil, New Yorgis.
Kui kuurdub armulill
Ma ihkan kurba vaikust oma rinnan kanda suus suruden su käel, helluden su ette.
ning tunda hämarust kui vesimusta siidi, Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi,
end õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda
annaabi.ee 
