vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid
See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine
Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks 7 "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Nimi ja allkiri
Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle. 1559 seati sisse Keelatud raamatute indeks, kuhu sattus arvukalt humanistide teoseid. Kirjandus kaotas järkjärgult ideelise sisukuse ja maad võttis vormikultus ja antiikautorite ning varasemate itaalia kirjanike matkimise tendents. Sajandi esimese poole kirjanikest on menukaim Lodovico Ariosto. Kes lõi 'Raevunud Orlando', mis on itaalia kirjanduse tippsaavutus. Firence poliitikamees Niccolo Machiavelli omandas kustumatu kuulsuse oma poliitilise traktaadiga 'Vürst'. Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest
Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele. D algab itaalia ja Euroopa uusaegse novelli ajalugu Itaalia renessansieepos 15.sajandil Põhja-Itaalias Ferrara linn. Matteo Boiardo (1434-1494) Ferrara hertsogi õukonnas erinevates ametites, tõlkis antiikautoreid, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet. Tähtsaim teos romaanilaadne eepos "Armunud Orlando", eeskujuks prantsuse kangelaslaulud, u 35500 värssi. Lodovico Ariosto (1474-1533) Ferrara hertsogi õukonnas, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet, kömöödiaid. Tähtsaim teos eepos "Raevunud Orlando"(1532) 46 laulu u 37000 värssi Torquato Tasso (1544-1595) poeetilised legendid, eepos "Vabastatud Jeruusalemm"(1581); ümber töötatud variant "Vallutatud Jeruusalemm"(1592) episood I ristisõjast 1099.a. 20 laulu u 15000 värssi Prantsuse renessansikirjandus Tugev itaalia renessansi mõju
,,Plejaadi" darmaturgidest ja Itaalia barokkist. Kuid elutu ja formaalne tragöödia, mida püüdsid luua õpetatud vanaaja armastajad täitub uue sisuga ja tõuseb kõrge kunsti tasemele, millel on oluline idee pagas. Klassitsistlik tragöödia Erinevalt barokkist klassitsism püüdis lahutada vastandid. Antiikse ehk klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju veel renessansis. Juba Ariosto ja Tasso järgisid oma näidendites kolme ühtsuse printsiibi. Laialdaselt kommenteerisid Aristotelese esteetilisi vaateid renessansi õpetlased. Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal koku ajaga, kui võimu tipul oli väga väljapaistev ajalooline isiksus Armand Jean du Plessis, kardinal Richelieu, Prantsuse absolutismi ja laiemas võttes riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõttete rajaja. Alates 1624. aastast juhtis ta Louis XIII nõukogu ja avaldas kuningale olulist mõju
ja mulle suve alles suveks tegi. Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull' avardusid uued, julged elud. (Marie Under.) spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige
Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. · ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne
kirja · Platon vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos ,,Politeia" · Aristoteles vanakreeka filosoof, Platoni õpilane · Dante itaalia kirjanik, 14 saj, ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca itaalia kirjanik ja filosoof, 14 saj, ,,Secretum" · Giovanni Boccaccio 14 saj, Itaalia, ,,Dekameron" · Giovanni Pico della Mirandola 15 saj, itaalia, renessanss · Lodovico Ariosto itaalia poeet, 16 saj · François Rabelais "Pantagruel", renessanss, Prantsusmaa · Michel de Montaigne prantsuse kirjanik, 16 saj, ,,Esseed" (renessanss) · Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks) · William Shakespeare Inglismaa, 19 saj, ,,Torm" · John Milton Inglise luuletaja, 17 saj, ,,Kaotatud paradiis"
Autori vabameelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia. Koomika peegeldub irooniaks. Armastuse-teemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm" heitlik elukäik, vaimuhaigus. Tasso arvas, et ta teos on liiga ilmalik, kuigi inkivitsioonikohus nii ei arvanud. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia
enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreed kui omalaadne autobiograafia. varasemad autoportreed - visandid ja käeharjutused,et tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm
Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas) 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest.
Kaua kogus materjali ja lõpuks süstematiseeris selle.. ja siis tõlkis naavatlist hispaania keelde. See oli tema elutöö, 1582 valmis see. Tema käsikiri lebas tundmatus ja teadmatuses 200 aastat. 1829 avaldas selle üks Mehhiko ajaloolane. Oviedolt ja Saharunilt on kõige rohkem vahetumat kontakti sellest ajast. Renessansiaegne eepiline luule Uue maailma kujutamine eepilistes poeemides. Sel ajal oli eepiline luule väga suure au sees, põhiesindajad olid itaallased. 1516- Ariosto (itaallane) ,,Raevunud Orlando", rüütliromaan. Hispaanias hakati sel ajal kirjutama rohkem proosas, aga Itaalias läks edasi värssteoste traditsioon. Kõige rohkem kasutatud vormiks sai oktaav- puhaste riimidega, küllaltki keeruline, suurem osa tolle aja eepilist luulet on kirjutatud oktaavides. Täiuslikult pole võimalik edasi anda oktaavides kirjutatut. Camoes (portugallane)- ,,Os Lusiadas"- väljaspool Itaaliat kõige tuntum. Tema lüüriline luule on ka piisavalt hinnatud.
1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus
põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust ,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta matkab mäe tippu ning imestab maailma üle. Renessansikirjanduses on tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis metsikust ja salapära. Aeg muutus hinnaliseks, 13. saj hakkasid Firenzes aega mõõtma mehaanilised kellad. See kaotas oma ideaalsuse. Aja kadumise teema oli ülitähtis, ,,carpe diem" oli nt 15. saj Itaalia roosiluule sümboolikas roosid närbuvad, aeg tuleb seega kiiresti ära kasutada. Nt Lorenco de Medici ballaad ,,Bacchose ja Ariadne triumf". Inimese muutumine ajas ja ruumis tähendas
kirjutatakse rohkeb komöödiaid, hiljem tragöödiaid. Koomilistes zanrites levisid vahemängud, pis olid peamiselt proosas kirjutatud. Suur ebaühtlus teatri ja draama tekkimisel. Saksamaa oli mahajäämas (tuli alles 17.sajandil), ka Prantsusmaal ei toimunud midagi, kuigi huvi antiigi vastu oli (aga kuna neil oli usuline sõda, ei olnud ruumi tearti levikuks ja arenguks), Itaalias on kõige parem, kuid peamiselt ainult komöödiat. Üks suur renessansiaja kirjanik Ariosto kirjutas 5 tragöödiat. Alguses oli proosas, hiljem kirjutas ümber värssidesse. Kirjutas blankvärsis (korrapärane ilma riimita värss 11silbiline (naisriim) 10silbiline (meesriim)). Tasso "Vabastades Jeruusalemma" (1575), "Aminta" (16.saj II poolel, 1576), mis on samuti bäankvärsis. 16.sajandi Itaaliast on tulnud ka tuntud teatrinähtus commedia dell'arte. Ei levinud 18.sajandist edasi. "Kunstikomöödia". Erinevus keskaegsetest näidenditest
Ei ole irratsionaalne. Mütoloogiliste kujundite sissetoomine ja haritus ja teisalt maisuse kooslus. Mitmekesisust ja mitmetasandilisus on barokis enim esil. Mõjukamaimad varases barokis on hispaanlased. Quevedo, Gongora. Lope de Vega (eelkõige näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus.
Agrippina Opera seria Grimani 1709 Veneetsia Rinaldo Opera seria Hill 1711 London Julius Caesar Opera seria Haym 1724 London Orlando Opera seria Ariosto 1733 London Xerxes Opera seria 1738 London Rameau Galantsed indiad Ooper-ballett 1735 Boreaadid Muusikaline tragöödia 1763 Gluck Orpheus ja Eurydike Azione teatrale Calzabigi 1774
sümboliseerides ürgset luulet. Eesti kirjanduses on sound poetry't harrastanud Ilmar Laaban (1921). spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (14741533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik
modo geniti infantes» (otsekui praegu sündinud lapsukesed). Ladina keeles tähendab see ka veel «peaaegu». Le Daim (ka le Dain), Olivier -- õige nimega Olivier Neoker, astus Louis XI teenistusse 1469. aasta ümber, tõusis habemeajajast kuninga mõjukaks nõuandjaks ja soosikuks. Poodi a. 1484. Lk. 144 Hobbes, Thomas (1588--1679) -- Inglise riigimees ning materialistlik filosoof. Lk. 147 ...Astolfo elavast pronksist jubeda hipogreifi seljas. -- Itaalia kirjaniku Lodovico Ariosto (1474--1533) eeposes «Raevunud Orlando» sooritab rüütel Astolfo hipogreifil (tiibadega hobune) sõite kuule, paradiisi ja põrgusse. Lk. 150 Paulus Diaconus (740--801) -- lombardia ajaloolane. Lk. 151 Saint-Hilaire (surn. 367) -- pühakuks tunnistatud Poitiers' piiskop. 504 2 9 9 Saint-Martin (surn. umb. 396--400) -- Tours'i piiskop, eelmise õpilane. Lk. 152 Averroes (araabia keeles Ibn Ruzd) -- araabia arst ning filosoof, Aristotelese kommenteerija (surn. 1198). Guillaume de Paris (surn
annaabi.ee 
