TURISMIVORMID Kai-Liis Vesper, MTTp-13 Puhketurism Turist valib endale ise sihtkoha Tasub reisi eest ise Eesmärgiks on: lõõgastuda, argielule vaheldust teha, puhata jne. Reis toimub puhkuseajal või nädalavahetusel. Meelelahutusturism ja kruiisiturism Meelelahutusturism sisaldab endas näiteks teemaparkide külastamist jne. Kruiisiturism on see, kui inimesed reisivad merepiirkondades laevadega, purjekatega. Aegajalt peatutakse eri saartel, kus siis nauditakse päikselist puhkust. Puhketurist Mida ootab puhketurist reisilt? Sooviv psüühiliselt ja füüsiliselt taastuda
Charles Bukowski on öelnud: "Ma ei vihka inimesi. Ma lihtsalt tunnen end paremini, kui neid pole läheduses." Üksinda olemises ei ole midagi halba, see loob võimaluse mõtteid koondada ning ennast paremini tundma õppida. Aeg-ajalt natuke vaikust ja rahu iseenda seltsis mõjub isegi tervislikult, pakkudes vaimset puhkust. Sellegipoolest pidev teistest isoleeritus ning liigne üksiolek pole ka õige, pigem on üksiolek värskendav vaheldus rutiinsele argielule. Öeldakse, et kui tahad, et asi saaks tehtud, siis tuleb see ise ära teha. Kuid kõiki kohustusi enda õlgadele kuhjates võib koorem kujuneda liiga raskeks. Kuvõrd palju saab aga loota teiste abile? Sõpra tunned küll hädas, ent kui siiras on abikäe pakkumine? "Juuditis" ütles Olovernes, et me ei tee midagi teiste pärast, nii või teisiti on me tegusid ikka meile enestele tarvis. Täielikult isetuid inimesi ei ole olemas, alati on mängus omakasu
Alguses üpriski lilleline ja uudishimu pakkuv teema, et rännata maailmas, mis on täis enese kujutlusvõime tekitatud kujutisi ja keskkonda võib osutuda aga hoopiski millekski hirmsamaks. Romaanis on Sandmani kujutletav maailm küll ilus ja üsnagi rahulik, kuid reaalselt on selliste asjadega tegelemine üsnagi ohtlik ning tagajärjed võivad olla vägagi hullud. Küll aga enesekindlust ja kainet mõistust säilitades ning ,,hea õnne korral" võib see olla väga värskendav vaheseik argielule. Sellepärast ehk raamatutegelane seda niivõrd naudibki. Kuna mulle selline teema sobib, siis meeldis mulle ka Heinsaare loodud maailm võimalikult sürreaalne. Ma imetlen seda, kui inimene suudab oma mõistuse ja kujutlusvõime viia nii kaugele, et see tundub üleliia kosmilinegi. Raamatut lugedes hakkas mu endagi mõte lendama ning saadud ettekujutuse najal oleksin ilmselt võimeline nii mitugi kummalist ja efektset pilti valmis joonistama.
endale alati parimat. Teoorias peab see paika, ent praktikas kipub meeltesegaduses indiviid eksima ja vääratama. Miks ei käituta alati hästi, eetiliselt, mis loogilise järeldusena peaks viima õnneliku eluni. Võib-olla puhtalt laiskuse pärast. Milleks pingutada? Paistis, et nõnda mõtles Oru Pearu, kes tööd rügada ega alati heaga katsuda ei viitsinud. Oma kavalate võtetega teenitud jõukus teda ülima meelerahuni ei viinud, kontrastiks igavale argielule meeldis talle eelkõige Andresega rehnutti pidada ning konfliktidest võitjana väljudes külameeste austust nautida. Pearu vimkad aga tirisid enda võrku peagi ka senini tõe ja õigusega alati ausalt võidelda püüdnud Andrese ning muutusid rutiinseteks kohtuskäimisteks ning igaveseks vaenuallikaks, mis mõlemale perekonnale vaid lõpuks muret tekitas. Andrese elu eesmärgiks ning suurimaks õnne väljundiks oli tema Vargamäe. Mehel olid
Mis on ajalooline antropoloogia? · Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. · Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. · Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad · Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) · Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu)
Kõige pealt nn klassikalisest novelliteooriast Meeldetuletuseks, et novell zanrina tekkis 14.sajandil Itaalias. Rajajaiks Boccacciot oma ,,Dekameroniga". ,,Dekameroni" eeskujuks nimetab Toomas Liiv 13. Sajandi lõpust pärinevat kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust
inimeste suhete küsimustest. Kui sotsiaaltöö viitab praktilisele tööle, instutsioonidele siis sotsiaalpedagoogika on üheks sotsiaaltöö raamteaduseks. See iseloomustab Soomet. Saksamaal ja mujal võib olla see mõiste veel mitmepalglisem. Sotsiaaltöö pealmiselt asutusekeskne, tagab sotsiaalse turvalisuse, admistratiivne, seadusandluse ja süsteemikeskne Sotsiaalpedagoogika keskendub inimese argielule, tegeleb indiviidi personaalseslt, tegeleb integratsiooniga, inimese ja interaktsioonikeskne. 4) Mida tähendab tõrjutuse ring ehk deprivatsiooni ring? Deprivatsiooni ring seisneb eelkõige erinevate riskifaktorite seostamises. Deprivatsiooni ring koosneb kümnest astmest, kus esimene ja viimane kattuvad ja ring hakkab end taastootma. Kaks esimest astet kuuluvad eelkooliikka: 1) ebaõnnestunud kodu
*Euripides – „Medeia“ põhineb argonautide müüdil ning räägib tunnete võitlusest, hingelisest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. „Hippolytos“ käsitleb armastusteemat. „Elektras“ võtab Euripides Orestese ematapmiselt õilsuse aupaiste lähendades tegelasi ja tegevustikku argielule. 10) „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Kurb ning traagiline lõpp. Ettearvamatud saatusekäigud. Jumalate otsene või kaudne sekkumine. Jumalik ettemääratus. 11) „Daphnis ja Chloe“ – Autor: Longos. Tegevus toimub Lesbose saarel. Romaan rääkis ilusast süütust armastusest. Samas oli raamatus ka muinasjutulisi elemente: nähti unes nümfe, palvetati jumalate poole
vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest. Käitumuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid
polooniumi ja raadiumi, pälvides sellega Nobeli preemia. Referaadi eesmärgiks on uurida Marie Curie saavutusi ja teekonda nendeni. Veel pööraksin tähelepanu tema perekonnaliikmetele, kes samuti teadusega tegelesid – abikaasa ja tütar. Töös tahaksin pigem uurida teadlase igapäevaelu kui pöörata tähelepanu laboratoorsetele protsessidele, mis on viinud ühe või teise avastuseni. Referaadi esimeses osas pööran tähelepanu lapsepõlvele ja noorukieale, teises osas argielule ja tööle pere kõrvalt ning kolmandas osas kirjeldan kokkuvõtvalt Marie mehe ja tütre elu ning saavutusi. Refereerimiseks kasutan peamiselt Marie kirjanikust tütre Eve Curie teost „Minu ema Marie Curie“, sellele lisaks ka teisi raamatuid, mis räägivad Marie või tütre Iréne’i elust. 3 1. MARIE SKŁODOWSKA 1.1 Lapsepõlv ja noorukiiga
eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida täiskasvanuid c) Thomas Müntzer hävitada aadlilossid ja kloostrid, võim ja vara lihtrahvale 5. Talurahva sõda Saksamaal 1524 1526 - algas Lõuna Saksamaal, suurim keskus Kesk Saksamaal Tüüringi piirkonnas (seal tegutses Müntzer) - talupoegade julm karistamine - 1530 võttis Saksa Riigipäev vastu Augsburgi usutunnistuse
Liivimaa reformatsiooni poliitilised, religioossed ja sotsiaalsed aspektid. Tuna nr. 3, lk. 131-136 Petknas Darius Liivimaa liturgilised traditsioonid 16.18. sajandil. www.meiekirik.ee/.../Petkunas_Liivimaa_liturgilised_traditsioonid Petti, Urmas 1998. Philipp Melanchthon, humanist ja reformaator. Akadeemia, nr. 1, lk. 89-110 Pilli, Toivo 1997. Melchior Hofmanni elu ja tegevus. Akadeemia, nr. 12, lk. 2575-2581 Põltsam, Inna 2003. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. Tuna nr. 3, lk. 13-24 Põltsam-Jürjo, Inna 2008. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. E-ait.tlulib.ee/72/2/poltsam_inna1.pdf Oxfordi filosoofialeksikon 2002. Tallinn: Vagabund Russow, Balthasar 1993. Liivimaa kroonika. Stockholm: Vaba Eesti Saard, Riho 2005. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Tallinn: Argo Sild, Olaf; Salo, Vello 1995. Lühike eesti kirikulugu. Tartu
Romaan sai alguse 17.sa. Hispaanias. Romaani peetakse kodanluse häälekandjaks. 18.saj.edasi tõusis romaan kirjanduse põhižanriks ja on seda ka tänapäeval. Realistlik romaan – keskseks on inimene ühiskonnas, sotsaalsete probleemide keskel, omab selget struktuuri, kus on kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutamine toimub võimalikult reaalselt, palju detaile ja kirjeldusi. Lugeja tajub sarnasust oma eluga. Tähelepanu on suunatud argielule ja tavalistele eluseikadele. Fookuses on tegelane, tema keeruline hingeelu, vastuolulisus tegudes ja mõtetes. (esindajaks Honore´de Balzac) Modernistlik romaan – peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. Modernistlik romaan rõhutab tõe teadasaamise võimatust. Vaatepunkt subjektiivne ja piiratud. Modernistlik romaan võib esitada kordamööda erinevate tegelaste vaatepunkte, rõhutades nende lahknevust üksteisest. Eesmärgiks oli saada võimalikult lähedane pilt tegelase sisemaailmast
• Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. • Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. • Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajaloolise antropoloogia põhisuunad • Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu)
vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega. 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest. Käitusmuslikud äärmusgrupid mõjutavad inimese käitumist 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Aärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal
edasises elukäigus? 2. kriteerium. Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab argielu või vastupidi? 3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest Käitumuslikud kriteeriumid. Äärmusgrupis kogetav ja toimuv ei puuduta ainult inimeste sisemaailma, sellel on mõju ka inimese käitumisele. Kriteeriumid, millele võib endise äärmusgrupi liikmete käitumise hindamisel tähelepanu pöörata: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades
hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). On mitut viisi, kuidas AA mõista. Üldisemalt võiks eristada ajaloolaste ja antropoloogide käsitlust AA-st. Ajaloolase käsitlus Ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu)
paigad tuntuks kodumaal ja üle selle raja; see on väärikas mälestussammas rahva tööarmastusele, võitlusele tõe ja õiguse eest. Pilet 24 Kirjanduslikud voolud ja suunad (-ismid) Romantism: on loomingu meetod, kus maailm antakse edasi sellisena, nagu seda näha tahetakse. Alguse sai Lääne Euroopas 18. ja 19 sajandi vahetusel. Tekke põhjuseks eelkõige pettumine Prantsuse kodanlikus revolutsioonis. Looming vastandub argielule. Jaguneb kaheks: progressiivne suund suund, mille esindajad leidsid, et selle esindajaid tuleb otsida tulevikust ( ideaale) reaktsiooniline suund kõik hea on juba minevikus ära olnud, igatseti vana tagasi Põhijooned: vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel tunnete, elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine erandlikud kangelased, kes on üles ehitatud kontrastiprintsiibile (must-valge) looduspiltide rakendamine meeleolu teenistusse rõhutatakse väga rahvuslikkust
) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb: rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /, rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/. Eesti luules on peoon harvaesinev värsimõõt. perekonnaromaan romaan, mis keskendub perekonna saatusloole ja argielule, välissündmustega samaaegselt jälgitakse enamasti ka tegelaste hingeelu. Näiteks Thomas Manni (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna langus". Vt ka romaan. performance esitus, etendus; algupärane teatraliseeritud improvisatsiooniline etüüd, mida esitatakse väljaspool teatrit tavaliselt mittekutseliste näitlejate poolt. Performance on näide modernsest tinglikust teatrist, alternatiiv traditsioonilisele teatrile.
annaabi.ee 
