Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist
- vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA 1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused 2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused 3.) eneseteostus
28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk
· Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu · Etnilised grupid ja intelligentsus · Negriidid < europiidid < mongoliidid · Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas Vajadused · Orgaanilised vajadus · Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus · Sotsiaalsed · Vaimsed · Esteetilised Kultuuriline motivatsioon: · Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus · Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid
üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni Herzbergi kahe faktori teooria Maslow vajaduste hierarhia Aldeferi ERG teooria Murry jt vajaduste teooriad Motivatsioonifaktorid (saavutus, töö sisu, vastutus jms) Eneseteostuse vajadus Arenguvajadus Saavutusvajadus Tunnustus Tunnustus Võimuvajadus Hügieenifaktorid: Juhendamine, suhted Kuuluvusvajadus Seotuse vajadus Liikmeksoleku vajadus Ohutus, personalipoliitika Turvalisusvajadus Palk, töötingimused Füsioloogilised vajaduse Eksistentsiaalsed vajadused VITAMIINITEOORIA (P. Warr) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha
Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine. Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus, uudishimi ja tunnetusvajadus. Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine, nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu. Kontrollkeskme lähenemine Sisemine (eelistatatkse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus). Väline (eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus). Maslow motivatsioonipüramiid - Enese
viisil. Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine – hirm, uni, nälg, sugutung, uimastisõltuvus, valu vältimine. Tegutsemine põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada. Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi teooria: (Festinger) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega
Väärtusi ja ideaale määravad haritlaste asemel enam turundajad. Elatustaseme tõus lubab tarbijatel suhteliselt vabalt toimida n Postmodernsus on modernsuse loomulik jätk: mo-dernsus, mis on saanud oma olemusest teadlikuks Eesti poliitika ® Politics: valitsejate oluline vahetumine iga valimiskorraga. Vasaktiiva nõrkus. Rahva rahulolematus ja võõrandumine. Poliitilise väitluskultuuri arenguvajadus ® Policy: hulk reforme. Üldjoontes suhteliselt edukad. Sotsiaalsed probleemid. Edukad näiteks põhikorra-, majandus-, omandireform, jätkuvad probleemid näiteks haridus- ja haldusreformiga Rahumeelne muutus n Muutuse põhjusi (vt ka ühiskonna muutuse allikad) n Väärtuste muutus n Elanikkonna struktuuri muutus n Välismõjud n Valitsejate vahetamise vahend: valimised n Muutuste elluviimise vahend: reformid e ümberkorraldused
füsioloogilised vajadused – seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi; armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; eneseteostusvajadus – vajadus "jätta jälg" kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi Kultuurilne motivatsioon Arenguvajadus Uudishimu, tunnetusvajadus Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline. bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu;
meid tegutsemas. - Vajadused : on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele o Orgaanilised vajadused on inimese põhivajadused o Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus o Sotsiaalsed vajadused o Vaimsed vajadused o Esteetilised vajadused - Kultuuriline motivatsioon: o Arenguvajadus: püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste, ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Kontrollitunne vajadus ette ennustava keskkonna järele. Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde. Selle vastand on kontrolli puudumine. Tunnetuslik ebakõla e kognitiivne dissonanss inimesel on vajadus
Vajadused • Orgaanilised vajadus • Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus • Sotsiaalsed • Vaimsed 45 46 • Esteetilised – vajadus ilu ja korra järgi Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused) • Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine – Valu vältimine – Hirm – Uni – Nälg – Janu – Sugutung – Uimastisõltuvus Kultuuriline motivatsioon • Arenguvajadus – Uudishimu, tunnetusvajadus(vajadus ise teatud olukordi läbi proovida ja kogeda. Näiteks: Mis tunne see on, kui keel lingi külge külmaga kinni jääb. • Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Kontrollkese (Rottel 1966) Ta jagas inimese käitumise kaheks. Sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. (meie tulemused määravad ära meie oskused. Kui halvasti läheb, siis tõlgendan, et minu viga)
põgeneme Hoiakute muutmine: Veenmine (nt Cialdini, Petty ja Cacioppo, 1981) Sõnumi allikas -> usaldusväärsus Sõnumi edastus Keskne tee kuidas teemat olemasolevate hoiakutega seostada Perifeerne tee kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine
põgeneme Hoiakute muutmine: Veenmine (nt Cialdini, Petty ja Cacioppo, 1981) Sõnumi allikas -> usaldusväärsus Sõnumi edastus Keskne tee – kuidas teemat olemasolevate hoiakutega seostada Perifeerne tee – kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) – tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine
52. Töösoorituse hindamine: tulevikku suunatud meetodid Tulevikul põhinevad = · Eesmärgiline juhtimine (tulemusjuhtimine) · Meeskonnatöö hindamine (joonis!) · Hindamis- ja arenguvestlus eesmärgid: org.arengukava ja eesmärkide täpsustamine/tutvustamine, töökirjelduse täpsustamine, töötulemuste ja pädevuse hindamine, töötasustamise süsteemi selgitamine, tugevate ja nõrkade külgede arutelu, arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside. 53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid Minevikul põhinevad = Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus) - jäik, stabiilsetele töökohtadele Kriitilised juhtumid otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee iseloomustus (SWOT, vabas vormis) Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit, Käitumuslikud hindamisskaalad, Järjestamine
armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. · Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele: o Põhivajadused, millest igat üht saab rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt: Suhtlemisvajadus · Postiivselt- läbi erinevate armastusliikide · Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise · Neg- läbi agressiivsuse Kindluse-,juurte- ja seotusevajadus · Pos- solidaarsus tunne kõikide teiste liigikaaslatsega vaatamata religioonist jne. · Neg- vastandumine teistega, näteks et oleme paremad kui teised
punktimeetod - Faktorite kaalud, tasemete kirjeldus! 55 52. Töösoorituse hindamine: tulevikku suunatud meetodid Tulevikul põhinevad = Eesmärgiline juhtimine (tulemusjuhtimine) Meeskonnatöö hindamine (joonis!) Hindamis- ja arenguvestlus eesmärgid: org.arengukava ja eesmärkide täpsustamine/tutvustamine, töökirjelduse täpsustamine, töötulemuste ja pädevuse hindamine, töötasustamise süsteemi selgitamine, tugevate ja nõrkade külgede arutelu, arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside. Töösoorituse hindamine: Objektiivsed toodangu maht, kaebuste ja vigade arv, ...; Subjektiivsed hindajate arvamus; Otsene vaatlus vahetu jälgimine; Kaudne vaatlus näit. teadmised töö tegemiseks. 53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid Minevikul põhinevad = Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus)
Punktimeetod (teat. arv punkte jagatakse töötajate vahel kriteeriumi alusel). Tulevikul põhinevad hindamismeetodid: · Eesmärgiline juhtimine (tulemusjuhtimine); · Meeskonnatöö hindamine; · Hindamis- ja arenguvestlus eesmärgid: org.arengukava ja eesmärkide täpsustamine/tutvustamine, töökirjelduse täpsustamine, töötulemuste ja pädevuse hindamine, töötasustamise süsteemi selgitamine, tugevate ja nõrkade külgede arutelu, arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside. Töökohtade hindamine: võimaldab, kindlaks määrata töökohtade väärtuse & opt. põhipalga, arvestades nende spetsiifikat ja olulisust org. jaoks. Meetodid: a) Töökohtade järjestamisel pannakse töökohad järjekorda; - kriteeriumite ebamäärasus (lihtne, keeruline) b) Töökohtade klassifitseerimine (-süsteem töökohtade paigutamiseks); + kiiresti rakendatav; homogeensete töökohtade puhul + objektiivsus = klassikriteeriumid
mise tõukejõudu, see hõlmab tegevuse suunda, tugevust ja püsivust. Lens & Rand (2000) jaotavad motivatsiooniteooriad kahte põhilisse kategoo- riasse: 1) teooriad, mis käsitlevad motivatsiooni vähem või rohkem sta- biilsena, ajendatuna instinktidest, soovidest, vajadustest või motiividest (näiteks edumotiiv või arenguvajadus) ja 2) protsessi-teooriad, milles mo- tivatsiooni käsitletakse kui psühholoogilist protsessi, kus isiksuse karak- teristikud (motiivid, vajadused, võimed, ootused) on koosmõjus tajutud keskkonnakarakteristikutega, nagu näiteks õppeaine sisu ja raskusaste, Pintrich ja Schunk õpetajad, vanemad ja kaaslased. Kuna tegemist on väga keeruka, paljusid
annaabi.ee 
