Anton Hansen Tammsaare - "Tõde ja õigus" (0)

5 VÄGA HEA

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa

Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890)
Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts
Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. „Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale, tähendas ju abielu temale eelkõige lapsi. Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Ei, seda mitte. Selle mõttega oleks võinud ükskõik kuhu minna, mitte aga Vargamäele tulla.“

Andres peremehena: Ta oli väga usin , töökas, sihikindel ja tugev mees – ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Ta nägi palju vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega, kes kiusas Andrest nii nagu jaksas. Samuti oli ta suur kavatseja ja plaanitseja kui asi oli tema maas, sest kohe kui ta tallu tuli, tegi koheselt plaane , mida selle kohaga peale hakata. „Ega see nõnda igaveseks ei jää. Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Põhja kuuseoksas ja kadakad, peale põllukivi ja sauerähk. Seda on meil küll, väljamäel mändide alt võta niipalju, kui süda kutsub. Mõne aasta pärast sõida kas või tõllaga, kaks hoost kõrvu.“ Samas oli ta ka väga aus. „Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei võinud loobuda , kui oled aus inimene.“
Andres isana: Ta soovis lastele paremat tulevikku, ise rabades võimalikult palju tööd. Ta uskus ka, et lapsed aitavad tal ellu viia unistused seoses tuleviku Vargamäega. Samas suhtus ta oma lastesse tõsiselt. „Andres ei mõista lastega nalja, tema roogib nad läbi, kui asi tõsiseks läheb.“
Andres abikaasana:Tta ei olnud väga hea abikaasa Krõõdale ning ta ei osanud tema eest õigesti hoolitseda. Ta ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda. „Minul suri Krõõt võib-olla osalt mu enda süü pärast...Lõin iseend takka, niipalju kui vähegi jäksi oli, ja lasin ka Krõõta seda teha, niipalju kui ta vähegi suutis...Aga krõõdal oli ehk veel raskem kui sinul, sest siis olime algajad , kõigest oli nappus.“ Kuid samas ta armastas Krõõta, sest oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad.
Tema tõekspidamised: Ta uskus, et kui ta väsimatult ja järjekindlalt töötab, siis Mäe talust võib saada tema unistuste kodu ja elutöö.
Tema isikus meeldis: Ta oli töökas, usin ning aus inimene. Ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda ning selle nimel rügas väsimatult tööd.
Tema isikus ei meeldinud: Et ta oli kade teiste peale, et ta poega kohe alguses ei sündinud. Samuti, et ta oli elus nii kibestunud, et kõigil teistel paistab elu palju lihtsam olevat, aga ainult tema peab nii palju pingutama. Samas ei meeldinud mulle ka tema egoistlikus. Kuigi ta tahtis tulevastele põlvedele paremat elu pakkuda, ei mõelnud ta olevikule, ta kurnas kõiki tööga ära ning ei hoolinud sellest.

Pearu peremehena: Ta oli hästi põikpäine, ülbe, ennasttäis ning uhke. „Las nemad tulevad enne meile, miks just sina neile pead minema,“ seletas perenaine nüüd. „Meie olime ju enne neid Vargamäel, meil siin rohkem õigust.“ „See mõjus.Õige!Sellest sai Pearu kohe aru. Uhke peab olema. Las nemad tulevad enne, miks just tema peab esimene olema. Pealegi, Eesperest neile on alla mäge, neilt sinna vastu mäge: tulgu see, kel kergem tulla.“
Pearu isana: Ta ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Samuti ta ka ei peksnud oma last kodunt välja, kui ta Andrese tütrega abiellus, mida ei saa Andrese kohta öelda. See näitas, et Pearul oli ka tundelisem pool, et ta ei olnud nii ülbe kui teda kogu aeg kujutatud oli.
Pearu abikaasana: Ta ei olnud kõige parem. Ta sõimas pidevalt oma naist ning vahel ka peksis teda. Samuti ta manipuleeris tihti oma naisega. „Kui mitu korda oli ta selle värava tükkideks kihutanud ja siis kodus naist ja lapsi tümitanud, aga ikka veel pidi ta seda uuesti tegema.“
Tema tõekspidamised: a)Tema vanemad on selleks ennast tööga tapnud , et lastel oleks kord kergem. Kergemaks põlveks arvabki Pearu endal õiguse olevat. b)Seadused on kirjutatud neile, kes neist mööda ei oska minna, kes selleks veel küllalt rikkad ei ole. c)Aususega, samuti ka niisuguse tõe ja õigusega, mis oleks kõigile ühesugune, selles ühiskonnas kaugele ei jõua.
Hinnang: Mulle kohati meeldis Pearu, sest ta tegi nalja. Ta tegi selle raamatu huvitavamaks. Kui tema tegelast poleks olnud, siis oleks raamat olnud hulga teistsugune. Samas aga kui tema iseloomujoontele mõelda, siis ei olnud ta just kõige parem inimene. Selles suhtes ei sümpatiseerinud ta mind üleüldse.

Mina eelistan : Andrest, sest ta polnud nii kiuslik kui Pearu oli. Samuti ta tegi tööd selle asemel et kogu aeg kõrtstis joomas käia ning kodus laamendada. Andres sai ka küllaltki hästi sulastega läbi, aga Pearu tihti tülitses oma sulastega. Ning Andres ka ei sõimanud pidevalt ei Krõõdat ega Mari ning ei peksnud neid kogu aeg.
Tammsaare eelistab: Mina arvan, et ta eelistas Andrest, tema oli see „õige talumees “, kes tegi tööd, et õnne saavutada. Pearu oli aga kujutatud vastandina, kes arvas , et tal kõik on juba olemas. Kuid kui need kaks kõrvale jätta, siis tundub mulle siiiski, et autori sümpaatia kuulus Jussile, sest tema karakter on kirjutatud sellisena, et kutsub lugejate kaasatundmist tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast.

Krõõt naisena : Ta oli heasüdamlik, kuid nukra loomuga. Ta oskas inimesi märgata, neid ära kuulata, kui tarvis – nõu anda. „Hoia oma nahk, Mari,“ kinnitas noor perenaine elutargalt.
Krõõt emana : Ta armastas oma lapsi, aga näiteks kui esimene tütar tal sündis, siis ta ei tundnud alguses tema vastu midagi. „Aga praegu polnud tal rinnas vähimatki õrnust ega armastust. Ta arvas isegi, et kui laps tema silma all praegu oleks hinge vaakumas, siiski poleks tal tema jaoks kusagiltki õrnust ega kahetsust võtta – nii hirmus ükskõikseks tegi nurganaise suur väsimus.“ „Tõepoolest näiski nüüd, et kui laps talle haiget tegi, tärkas ka armastus...uues armastuses oli juba liha ja verd.“ Ta tahtis oma lastele parimat. „Sa pead omale teise naise võtma,“ ütles Krõõt nüüd, „aga ära võta kurja...lastele emaks .“
Krõõt perenaisena: Ta oli teotahteline ning väga töökas. „Õues haopinu ääres paku otsas istudes mõtles ta seda, kuna perenaine samal ajal toa ja aida, toa ja lauda vahet käis – kärmesti ja kärmesti“
Krõõt abikaasana: Ta hoolis oma abikaasast, proovis teha kõike hästi. Ta teadis, et Andres tahab endale poega, kellest saaks talu kohapärija ning kui järjekordselt tüdruk sündis, siis ta oli kurb. „Aga, kui ta mõtles, et ka see teine on tüdruk ja et mis silmad küll Andres teeb, kui ta sellest teada saab, siis tulid tal silmad vett täis ja ta nuttis kõigest südamest.“ Samuti paistis välja, et ta armastas oma abikaasat, sest järgnes ta siiski oma mehele, ja ei pidanud paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada.

Mari naisena: Ta oli väga rõõmus, jutukas . Juss: „Omal emagi surnud, aga muudkui naerab.“ Aga Mari vastas endise naeruga: „Suri ema, suren ka mina, kauaks inimesel päivi, sellepärast naerangi.“
Mari emana: Ta oli väga emalik. Ta armastas ka Andrese lapsi ning vahest isegi rohkem kui endi omasid. Ta mõistis lapsi ja oli neile suureks toeks . Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud. „ Maril on hale ja pehme süda, nii et kui teda ilusasti paluda , pisut nutta ja teda emaks nimetada, siis annab ta ikka andeks, ei ütlegi isale, aitab pealegi veel laste tempe varjata.“ Talle oli laste õnn väga tähtis.
Mari perenaisena: Ta oli töökas ning kärmas. „Ta oli ikka nii nobe ja kärmas, nagu ei teeks töö ja talitus talle üldse suuremat vaeva.“ „Sina Mari, kõlbaks nii hästi Vargamäele perenaiseks, oled kraps ja kärmas ning lastega saad ka toime“
Mina eelistan: Krõõta, sest tema iseloom meeldis mulle rohkem, ta oli selline töökas. Mari sellevastu aga tegi oma elus valed valikud . Tal oli võimalus Andres pikalt saata ja Jussiga koos õnnelikult edasi elada, aga siiski valis ta perenaiseks saamise ning pärast mõtles Andresega olles ikka Jussi peale koguaeg ükskõik mida tehes.

Kui mina oleksin üks Vargamäe lastest, siis ma eelistaksin elada Eespere talus , sest siis poleks vähemalt ohtu, et Pearu kõrtsist tulles oma viha laste peal välja elaks. Ning samuti Andrese peres elades kasvaksin üles kohusetundlikuna ning tööd austavana, aga kuna Pearu ei sundinud oma lapsi tööle nii nagu Andres seda tegi, siis seal kasvades ei saaks ma selliseid eluväärtusi.

Teose ideestik : Teost läbib tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. See probleem jääb ka teose lõpuni püsima. Samuti käib võitlus maa üle, mis kujuneb teiseks suureks põhiprobleemiks.
Hinne 5

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 91 allalaadimist

Anton Hansen Tammsaare --Tõde ja õigus #1

Anton Hansen Tammsaare --Tõde ja õigus #2

Anton Hansen Tammsaare --Tõde ja õigus #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkerlii Õppematerjali autor

Põhjalik analüüs. Teose tegevusaeg. Tegevuskoht. Mõju teose sündmustikule. Andres peremehena. Andres isana. Andres abikaasana. Andrese tõekspidamised. Andrese positiivsed ja negatiivsed omadused. Pearu peremehena. Pearu isana. Pearu abikaasana. Pearu tõekspidamised. Hinnang Pearu kohta. Pearu ja Andrese eelistamine. Krõõt naisena. Krõõt emana. Krõõt perenaisena. Krõõt abikaasana. Mari naisena. Mari emana. Mari perenaisena. Eelistus. Vargamäe laste valik. Teose ideestik.

Anton Hansen Tammsaare Tõde ja õigus Tõde ja õigus I osa

Sarnased õppematerjalid

docx

Tõde ja õigus 1. osa

oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale ,,Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta". Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-,,Kanged mehed need vargamäe omad !". Tema isiksuses meeldis mulle, et ta oli väga sihikindel ja aus. Ei meeldinud, et ta ajas oma tõde ja õigust liiga kindlameelselt taga ja jättis oma naised unarusse.Ja pidev kemplemine naabriga oli ka väga lapsik, sellest oleks ju võinud lihtsalt mitte välja teha ning tegeleda oma pere ja tööga. 3.Pearu oli peremehena väga salakaval ja krutskeid täis. Pidas

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

..(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust

Kirjandus

docx

„Tõde ja õigus“ Lugemiskontroll

ning väänduma ja lõpuks olid nad minu meelest Pearuga nagu ühe vitsaga löödud. Mõlemad otsisid oma õigust, aga selle saamiseks kasutati kavalust ning krutskeid. Andrese isikus meeldis mulle eelkõige see, et ta oli töökas mees ning ta tahtis Vargamäest teha oma lastele parema koha. Ta ei kartnud tööd ning see suurendas minu meelest tema sümpaatsust. Alguses meeldis mulle ka tõsiasi, et erinevalt Pearust oli ta aus ega hakanud tõde väänama, vaid oli otsekohene ega keerutanud. Tsitaadid: ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." ,,Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp."

Kirjandus

doc

Vargamäe elanike inimkäsitlus

Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes

Eesti keel

rtf

Tõde ja õigus

arvanud. Krõõda surm vajutas hingele pitseri, pärastised sündmused vaid süvendasid seda. Lohutust polnud kusagilt leida, sest see, mida ta oli lootnud Marilt, seda ei saanud, sest tolle hinge piinas Jussi surm. Ei jäänud muud üle, kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. Kuna ta ilmas ei leidnud otsitavat õigust, pidi seda andma vähemalt tulevane elu; seal pidi Andrese õigus särama kui päike.Teine põhjus piibli juurde pöördumiseks oli kahtlus: Andres kahtles mõnikord oma õiguses, oma õiguse mõistmises. Kõneles jumalaga, sest kellegi teisega polnud seda teha. Tundis end üksildasena: lapsed alles noored, naine hingeliselt võõras. Piibli luges ta som tühjaks, sest ikka enam ja enam muutus see raamat talle mite hingekosutuseks, vaid omakasulikuks õiguse-raamatuks. Kõdunes, seest ja väljast korraga. Ei tahtnud Liisi

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus 1 osa

* esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus"

V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi logadi, aga meest see ei heidutanud, ta alustas oma eluaegset võitlust maaga, et tema talu kord õitsele lööks.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid