antigeenidele. IgG3 piiravad potentsiaalselt ülemäära põletikulisi reaktsioone. IgG4 kutsuvad esile allergeenid. Neid antikehasid toodetakse peale korduvat või pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav (pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud) Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud omavahel ja mõlemad ka ühe kerge ahelaga. IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii monomeerina kui ka dimeerrina. Monomeer- IgA1 on põhiliselt vereseerumis. Enamus lümfoidkudedes on ülekaalus IgA1 tootvad rakud Dimeerset vormi on kõige rohkem ja seda kutsutakse ka sekretoorseks IgA- ks ehk sIgA-ks. IgA2 on põhiline immunoglobuliin, mis esineb limaskestade eritistes(k.a. pisarad, sülg, higi, ternespiim ja sugukuseteede, seedetrakti, eesnäärme- ja hingamisteede epiteel). Sekretoorne IgA on dimeer, mis koosneb
Meditsiin Ravi: radioisotoope kasutatakse meditsiinis erinevates valdkondades. Enim levinud on radioaktiivsuse kasutamine vähkkasvajate puhul. Radioaktiivsus mõjub kiiresti paljunevatele rakkudele (antud olukorras vähkkasvaja rakkudele) ja hävitab need. Õiget aktiivsust kasutades ei tohiks kiiritus mõjuda hävitavalt teistele rakkudele. Radioaktiivset kiirgust kasutatakse ka vere kiiritamiseks. Nii puhastatakse verd antikehadest. Nagu vähkkasvajategi korral, ei tohi ka siin kiirgusega liialdada, vastaval juhul on see eluohtlik. Radioaktiivseid isotoope saab kasutada inimese organismi uurimiseks. Näiteks kasutatakse seda aju-uuringutel: viiakse isotoop verre, juhitakse see edasi ajju ja jälgitakse aju elutegevust. Radioisotoobid: - tehneetsium - kasutatakse haiguste diagnostikas - koobalt - kasutatakse vähihaiguste välises gammateraapias
süst). Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu suunatud antikehadest koosnev kolle. Pooltel juhtudel on see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus. Hilisema elu jooksul võib selline primaarkompleks olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud). Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad põletikukolded, mis hakkavad lagunema ja eritavad
Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid Inimestele Immuunsüsteem on loomade organismi kaitsesüsteem, mis pakub kaitset võõrorganismide valkude vastu. Koosneb antikehadest ja T-lümfotsüütidest. Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad valgud Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks Immuunvastus on spetsiifiline, s.t. tekkinud antikehad ja T-lümfotsüüdid tunnevad spetsiifiliselt ära ained, mis kutsusid esile nende sünteesi
Süstekohta vaadatakse ja hinnatakse 72 tunni pärast (kas on nahapinnast kõrgem punetav ala ja kui suur see on). Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3 % tuberkuloositekitajatega kokkupuutunud inimestest. Esimest korda sissehingatud mükobakter põhjustab pärast 5-6 kuulist perioodi kopsus ja lümfisõlmedes nn. primaarkompleksi kujunemise. See on immunsüsteemi teatud rakkudest, tuberkuloositekitajatest ja nende vastu suunatud antikehadest koosnev kolle. Pooltel juhtudel on see primaarkompleks tuberkuloosi ainuke avaldus. Hilisema elu jooksul võib selline primaarkompleks olla tuvastatav lubjastunud varjustusena röntgenpildil (kapseldunud mitteaktiivne kolle kopsus, kus mükobakterid on hävinud). Postprimaarne tuberkuloos kujuneb sageli vanas haiguskoldes olevate mükobakterite reaktivatsioonil (taasaktiveerumisel) organismi vastupanuvõime languse foonil. Tekivad
piimatoodang ühe laktatsiooni jooksul on 3490 kg. Kalmõkkias Kasahstanis on asutatud isegi kumõssi-sanatoorium kopsuhaigetele; jõhvid. Hobuste saba- ja lakajõhve kasutatakse madratsite täitmiseks ning harjade ja luudade valmistamiseks. Selleks jõhvid pestakse, keedetakse, sorteeritakse ja värvitakse. Ühe luua valmistamiseks kulub umbes 100 g jõhve; veri. Hobuseid kasutatakse ka seerumite tootmiseks. Hobusele süstitakse surmav kogus mürki ning verre moodustuvatest antikehadest ekstrahheeritakse seerum;uriin. Tiine mära uriinist toodetakse östrogeeni antibeebipillide ning menopausi leevendamise jaoks. Ontario provintsis Kanadas on umbes 100 just selle tootmissuunitlusega hobusefarmi; väetis. Hobusesõnnik on väga kõrge väärtusega. Seda tuntakse sampinjoni- ja roosikasvatuse alusmaterjalina. Ühe hobuse poolt "toodetud" sõnniku abil on võimalik kasvatada 1 kuni 1,5 tonni toorsampinjone. Muud kasutusvaldkonnad: riiklik sümbol
saa patenteerida, aga selle ümber käib kõva vaidlus: näiteks EST-d (neid USA-s ei saa patenteerida, kui pole kasutust ette näidata) Patenditaotlus koosneb: 1. Seletav ehk kirjeldav osa 2. Claims ehk taotlused 3. Kokkuvõte 4. Näidete kirjeldus (Example 1 etc.) Tähtsamad etapid: Taotlus (filing) ...uurimine (vaheotsus) ...patendi andmine (avaldamine) Monoklonaalsed antikehad ja nende kasutamine diagnostikas ja ravis Polüklonaalsed antikehad Heterogeenne segu antikehadest Tunnevad ära mitmeid epitoope Monoklonaalsed antikehad Identsed antikehad Monovalentne efektiivsus Kasutus meditsiinis Autoimmuunhaigused Infliximab ja adalimumab- effektiivsed reumatoidartriidi, Crohn'i tõve ja haavandilise koliidi vastu Seovad ja inhibeerivad TNF- Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi
Neid kloone paljundatakse ja kasvukeskkonnast eraldatakse antikehi. Hübridoomi omadustest on olulised kaks: aktiveeritud lümfotüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi. Need on nn. monokloonsed atikehad, mis erinevad tavalises antiseerumis sisalduvatest antikehade segust (polükloonsetest antikehadest) väga kitsaste spetsiifiliste omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomikloon on säilitatav kui kaua tahes (vajaduse korral vahepeal külmutatuna vedelas lämmastikus -196°C juures) ja ta võib seda antikeha toota piiramatus koguses. 4 TÜVIRAKUD, RAKUTERAAPIA Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud
Järgnevalt initsieeritakse signaalülekanne, ja märklaud antigeeni, raku, koe fagotsütoos. (IgM, IgG, IgA) Komplemendi aktivatsioon: Peamiselt IgM ja kordi kehvemini IgG aktiveerivad komplementi. Antikeha, mis on seondunud oma antigeenile aktiveerib komplementi klassikalisel teel: komplemendi esimene komponent C1q aktiveeritakse, kui läheduses on piisavalt palju Ab Fc piirkondi ja seda on IgM puhul, mis on pentameer. (IgM, IgG) Antikehadest sõltuv rakkude tsütotoksilisus (ADCC)- antikeha märgistab antigeeni, raku või koe: tekib Ab-ag kompleks. Fagotsüüdid ja NK rakud seonduvad antikehale oma Fc retseptoriga. Järgneb märklaud raku tsütotoksiline lõhustamine. Makrofaagid, monotsüüdid, neutrofiilid ja eosinofiilid omavad Fc retseptorit (FcR). Peale FcR-ga seondumist toimub nende rakkude metabolismi aktivatsioon (nende lüütiliste ensüümide
Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel sattumisel organismi, teatud ajavahemiku järel ilmub rakuline või humoraalne immuunvastus Sekundaarne immunvastus – immuunvastus, mis ilmneb antigeeni teistkordsel sattumisel organismi; tekib tunduvalt kiiremini kui primaarne vastus ja on tugevam. Kestus on pikem ja ta koosneb suuresti IgG antikehadest Klonaalne selektsioon - organismis toodetakse pidevalt T ja B lümfotsüüte, mille pinnal vastavalt BCR ja TCR. Klonaalse selektsiooni teooria järgi saavutab iga lümfotsüüt võime reageerida mingi antigeeniga enne, kui ta selle antigeeniga üldse kokku puutub Kloon – genotüübilt ja fenotüübilt sarnased rakud, mis pärinevad samast eellasest Immunsüsteemi tolerantsus – spetsiifilise immuunvastuse mittetekkimist kindlale antigeenile nim tolerantsuseks ehk IMMUUNVASTUS PUUDUB
Roomajatel kui osadel lindudel leidub trunkeeritud IgY tüüpi antikeha. Imetajatel sellist pole. Seda sekreteeritakse nende munakollasesse, kaitseks. Munavagesse sekreteeritakse IgA ja IgM. Võrreldes imetaja IgG-ga on need natuke pikemad. Antikeha klassi tähistus tuleb sõnast yolc. Lindude antikehadel on väiksem painduvus. Kanal on eelis, sest lindude Fc piirkond ei seondu imetajate Fc retseptoritega, seepärast on lindude antikheade kasutamine eelistatud. Kaamlid, alpacad Osa nende antikehadest on normaalsed(rasked ja kerged ahelad), aga teatud osa antikehadest(IgG2 IgG3) on ilma kergete ahelateta ja täiesti funktsioneerivad. Aga sellist antikeha on lihtsam kloneerida näiteks maisi või tubakasse. Sellisel viisil saab valmistada söödavaid vaktsiine. Selliste antikehade kasutamine on palju lihtsam. Sellepärast toodi need loomad vivaariumisse. Trunkeeritud IgY ( ΔFc) osadel kilpkonnadel ja partidel, hanedel (non-gallioformes (gallioformes – kanad ja nende sugulased))
„lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse süsteemses immuunsüsteemis (see tähendab, et osaliselt luuüdis), valmib enamik siiski plasmarakkude poolt toodetuna lamina proprias. See antikeha transporditakse üle epiteliaalsete rakkude trakti luumenisse ehk valendikku spetialiseerunud mehhanismi abil: IgA subepiteliaalses lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk valendiku pinnale.
Rh+-erütrotsüütide vastu. · Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib ,,lekkida". Rohkem loote verd satub emasse siiski sünnituse (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis moodustuvad nende vastu antikehad. · Tavaliselt tekib sellest probleem alles järgmiste Rh + raseduste ajal. Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. Organismi kaitse Sünnipärane e. loomulik immuunsus: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon)
Rh+-erütrotsüütide vastu. · Kuigi loote vereringe on algusest peale ema omast eraldatud, pääseb juba raseduse ajal sageli ema vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib ,,lekkida". Rohkem loote verd satub emasse siiski sünnituse (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis moodustuvad nende vastu antikehad. · Tavaliselt tekib sellest probleem alles järgmiste Rh + raseduste ajal. Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. Organismi kaitse Sünnipärane e. loomulik immuunsus: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon)
Histogrammil näha rakkude suurust ja hulka, moodustavad piigid Punkt-diagrammil- flourtsentsi järgi, moodustavad pilved Polüklonaalsete ja monoklonaalsete antikehade erinevus. Monoklonaalsete antikehade saamise meetod ja rakendamine. Polüklonaalsed antikehad saadakse, kui süstitakse looma peptiidi antigeeniga ning seejärel, kui sekundaarne immuunvastus on stimuleeritud, isoleeritakse antikehad tervest seerumist. Seega on polüklonaalsed antikehad heterogeenne segu antikehadest, mis tunnevad ära mitmeid epitoope. Monoklonaalsed antikehad on spetsiifilised üksiku epitoobi suhtes, mistõttu peetakse neid märklaud-antigeeni suhtes enam spetsiifilisemaks kui polüklonaalseid antikehi Raku komponentide eraldamine tsentrifuugimise teel. Sade koguneb põhja,supernatant peale Raku komponentide eraldamine pideva ja astmelise tihedusgradiendi abil. Valkude kromatograafilise lahutamise kolme erineva viisi (ioonvahetus-, geelfiltratsioon-
MHC vastutab äratõukereaktsioonide ja aktsepteerimise eest: MHC klass I esitlevad tsütotoksilistele T rakkudele, MHC klass II esitlevad helper T rakkudele. Antikehade funktsiooonid Toksiinide neutralisatsioon; Mikroorganismide opsonisatsioon, et teha nad kergemini fagotsüteeritavaks; Mikroorganismide lüüs komplemendisüsteemi abil; Mikroorganismide adhesiooni takistamine; Ekstratsellulaarselt asetsevate viiruste aktiivsuse pärssimine - viiruste neutralisatsioon; Antikehadest sõltuv rakuline tsütotoksilisus (antibody dependent cell mediated cytotoxicity -- ADCC). Tsütokiinid ja lümfokiinid Lümfokiinid on lümfotsüütide poolt produtseeritavad valgulised või glükoproteiinsed mediaatorid. Nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel. Lisaks on lümfokiinid ka süsteemsed mediaatorid põletikuliste protsesside korral, meenutades funktsioonilt neuromediaatorite ja hormoonide toimet. Tsütokiinide
vereringesse väike hulk loote punaliblesid. Platsenta võib "lekkida". Rohkem satub loote verd emasse siiski sünnitusel (või abordi) ajal. Kui loote ja ema punalibled on eri veregruppidest, siis võivad emal moodustuda nende vastu antikehad. ·Kui ema on Rh-ja loodeon Rh+ (isa on siis Rh+), võivad organismis tekkida antikehad Rh+- erütrotsüütide vastu. Tavaliselt tekib sellest probleem alles järgmiste Rh+-raseduste ajal. Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. ORGANISMI KAITSE ·Mittespetsiifiline kaitse: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm,opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e neutrofiilid, makrofaagid) Põletik
• automatiseeritud või poolautomatiseeritud uurimine veeniverest (aknaperiood umbes 3–4 nädalat) • kiirtest veeni või näpuotsaverest (aknaperiood 8–12 nädalat). 83 HIV antikeha testid võivad anda 3 erinevat tulemust: l. Positiivne tulemus - inimese veres on olemas HI-viiruse vastased antikehad. 2. Negatiivne tulemus - inimese veres HI-viiruse vastased antikehad puuduvad. 3. Selguseta tulemus - valitud HIV antikehadest annavad positiivse tulemuse ainult mõned. Selguseta tulemuse võimalikud põhjused: • Varajane HIV nakkus • Eelnev vereülekanne ( isegi mitte- HIV nakatunud vere) • Vana või värske süüfilis, malaaria või mõni viirusnakkus. • Autoimmuunhaigus (luupus, diabeet) • HIV vastase vaktsiini manustamine (uuringu käigus) Kinnitava diagnostika skeem Kinnitamisele kuuluvad kõik esmasel testimisel positiivseks/piiripealseks osutunud
2, beeta ja gamma globuliinideks ning fibrinogeeniks. Vereplasma valgd on olulised vere ja kudede vahelises ainete vahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3 kPa. Vereplasma valgud: a) võtavad osa ainte transpordist- albumiiniga täielikult või osaliselt seotud bilirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega- kortisool, türoksiin, osa lipiide, rauda, vitamiine jne b) organismide kaitsereaktsioonid- suur osa antikehadest on immunoglobiinid. c) osa vere puhversüsteemidest- aminohappe aluselise ja happelise rõhma töttu võimelised reageerima nii happe kui ka alusega d) neist oleneb vere viskoossus ja onka valgu reserviks. Madalmolekulaarsed ained määravad vere osm rõhu. Nt glükoos, piimhape, AH’d, rashapped, Na+ ja Cl- aga ka HCO3 ja Ca2+. 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Verelibled/vererakud/hemotsüüdid
annaabi.ee 
