Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia
KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS 1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda
tehti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt. Kreeka templite põhiplaanid: · A) Antidega tempel Sammastega eesruum ühes otsas. · B) Prostüül Eeskoja moodustab sammaste rida. · C) Amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas. · D) Tholos Ümmarguse põhiplaaniga tempel. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said
Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida
Illustreeritud antiigisõnavara terminid ja pildid Kreeka tempel. Vanimad templid arenesid välja egeuse ajajärgul tollasest elamust, megaronist. Algselt ehitati templeid puust, 6. sai e. Kr. hakati puidu asemel järk-järgult kasutama kivi (lubjakivi, marmor, liivakivi). Arhailisest ajastust kuni hellenistliku ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid. Antideks nimetati kahte templi külgseintest eenduvat müürijuppi. Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad
Sambad (dooria, joonia, korintos) Madal kolmnurkne viilkatus Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv täpselt kindlaks määratud Parthenon Ateena Ateena Parthenoni tempel 447 eKr 46 sammast (10m) 8 esisammast otsevaates Templi ots läänes ja siseneti idast Ehitatud kaldega, et vihmavesi valguks ära ja kaitseks maavärinate eest Kõige täiuslikum dooria stiilis tempel Kreeka templite põhiplaanid Antidega tempel (sammastega ruum ees osas) Prostüül (eeskoja moodustab sammaste rida) Amfiprostüül (4 sammast mõlemas otsas) Tholos (ümmarguse põhiplaaniga tempel) Peripteer (sammasterida ümbritseb templit (sammaste valem: lühema külje sammaste arv x2+1 ) Dipteer (kahekordse sammastereaga ümbritsetud tempel) Pseudodipteer (sammasterida on ühekordne, aga seinani on kahe samba vahemaa) Olümpia Phillipeion Olümpia Zeusi tempel Dionysose teater 5.saj. eKr Vabaõhuteater Kreekas
· Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme · Seest olid templid valgustamata · Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud · Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid · Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist · Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund · Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik
ornameetikat + figuraalne maal. Mükeene perioodi üheks kõige hinnalisemaks näited on kuldmaskid KREEKA ARHITEKTUURISÜSTEEM MÕISTED Tähtsaim: templiehitus. Kreeka tempel seisnes ühest või mitmest astmest kosneval alehitisel krepidomal. Tempel oman põhiplaanilt koosnes 3-st osast: Pearuum naos ehk cella Eeskoda ek pronaos Tagumine ruum ehk opistodomos Kõihge lihtsam templivorm oli Antidega tempel, kõige levinumaks ja kallsikalisemaks peetakse Periteeri. Kõige keerulisem oli Dipteer=2 rida sambaid ümber templi. Kreeka templil eristatakse 3 stiili: Dooria Joonia Korintose Dooria stiil on kõige vanem, seda iseloomustab rangus, lihtsus, puudus baas, tüves läks keskelt veidi jämedamaks, sambas võisid olla kannellüürid (vaokesed), kapiteel oli kõige lihtsam. Mis puutub põhiplaani, selle pikemal küljel oli
Iseloomulik Meander oli kaksik e topeltantidega tempel(sammastega eesruum mõlemas otsas) Sammaste arvu kohta kehtis reegel: Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui lühemal Munavööt küljel +1. Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid: · D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud
Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene garderoobi sarnane ruum. Näideldi proskenionil. Oli teatreid, mis mahutasid mõnituhat inimest, suuremad ~40 000 inimest. Antidega tempel väiksed templid, sammastega eesruum ühes otsas. Neid ehitati kõige rohkem, kuid neid on säilinud kõige vähem. Peripteel suur tempel, neid ümbritseb igast küljest ühtne sammaste rida Dipteer ülisuured templid, kahekordne sammaste rida Kreeka templid olid katusega. Templid olid akendeta. Neid ehitati ristkülikukujulise põhiplaaniga. Lihtinimene ei võinud mõjuva põhjuseta templisse siseneda. Templi sisemust nimetatakse naoseks (cella)
teater on ümmargune või poolringikujuline. teatris oli skene - kivist ehitis kus vahetati riideid, orkestra - orkesti e. koori lava. skeene ees oli proskenion. kreeka templid olid mõeldud ainult jumala kuju hoidmiseks. ehitatud olid kinniste seintega, rahu ei tohtinud rikkuda. jumala kuju asus templi sees naoses. suurema templi korral jaotati naost väiksemaks osaks e. cellaks. kreeka templid on eelkõige ristküliku kujulise plaaniga, need lähtuvad megaronist. antidega tempel - megaroni täpne koopia olunine on ka perpteer [51] suurimad templid on joonise 6 taolised. antidega templil on sissepääsu juures 2 sammast. kreeka templite juures oli olulisim väljast ilus . tihti oli ehitatud kõrgendikule/mäe otsa. võis olla ehitatud kivist või marorist. templitel oli kinder order kuidas neid ehitada. profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad.
Demenos - templi ala A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos) Templivormid: Antidega tempel - kõige lihtsam vorm; koosneb naosest ja eeskojast; eeskojal kaks külgmüüri ja lahtisel küljel kaks sammast Topeltantidega tempel - sama, mis eelmine, aga sel ka kahe sambaga tagakoda Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm;
· Proskenion - kõrgendiga lava, skeene ees Teatrum oli laskuv, mäe nõlvale ehitatud. Näitlejad kandsid maske ja koturjaid ning esialgu olid näitlejad ainult mehed. Kreeka templid. · Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid. · Templi tüübid määrati sammaste arvu järgi. Kokku oli 7 tüüpi (+2 mis olid ringi kujulised). o I tüüp oli antidega tempel, mis lähtub üksüheselt Mükeene megaraust ja mis on saanud nime antidest, etteulatuv eelduv osa seinast sissekäigu juures. Sammastega eesruum ühes otsas. o II tüüp on kaksik e. Topeltantidega tempel. Sammastega eesruum mõlemas otsas. o III tüüp on prostüül. 4 sammast otsaseinas. o IV tüüp on amfiprostüül. 4 sammast mõlemas otsas. o V tüüp on peripteer. Rida sambaid ümber templi.
11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr Kreeka arhitektuur. Dooria stiil Korintose stiil Joonia stiil Kreeka tempel paiknes kõrgel alaehitisel, mille viimane aste on stülobaat. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Põhiplaanilt oli tempel piklik nelinurk, mis koosnes kolmest osast. Põhiruum naos 'e cella. Antidega tempel. Täiuslikum peripteer. Keeruliseim dipteer. Templitel eristatakse kolme stiili. DOORIA kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas, tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest. Kasutati värvimist. Sammaste arv oli alati kindla plaani järgi. Pikiküljel paiknes 2x otsakülje sammaste arv (2x+1) JOONIA iseloomustus: suurem kergus, elegants, sammas oli peenem, oli baas,
Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul) Andid-kitsad eenduvad ribad välisseinal Levinuim peripteer(ühekordne sammasterida) Ka ringikujulised templid, kuplitega, oli mõeldud vaid jumalakuju jaoks, aknad puudusid, valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi Välisvaates 3 osa:
Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni. Ülemine veer Geison. Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer. Põhiplaanil koosnes tempel põhiruumist naos ehk cella, eesruum pronaos ja tagumine ruum opistodomos. Kõige lihtsam tempel oli antidega, kõige klassikalisem oli peripteer. Templi juures kasutati sageli värvimist. Kreeka templi pikemal küljel asus kahekordne otsasammaste arv pluss 1. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust tema alumises osas, mooduli ja sammaste vahemaa (interkolomnium võis olla väga erinev). Eristatakse kolme stiili. Erinevus samba põhjal. Dooria, Joonia ja Korintos. (Dooria sambal puudus baas, tüvi keskelt jämedam, lihtne kapiteel; Joonia ilus pikk peenike, oli baas, kapiteel
vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr Hellenistlik e. hiline aeg 323-30 eKr Arhitektuuris tähtsaim ülesanne ehitada templeid Tavaline tempel ristkülikukujuline, materjaliks esialgu puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) ning kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa tempel seisab alusel, sellelt kerkib sammastik ja sellele toestub talastik koos kiilkatusega. Eri tüüpi templite põhiplaanid: *antidega tempel sammastega eesruum ühes otsas *peripteer rida sambaid ümber templi *dipteer 2 rida sambaid ümber templi (topeltantidega tempel sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer) Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL
· Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed · Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme · Seest olid templid valgustamata · Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud · Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid · Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist · Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund · Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik
Võtnud üle egeuse (mükeene megaron) ehitustraditsiooni, kujundasid kreeklased u. 7.saj.eKr. välja templite põhitüübid. Kreeka tempel koosneb kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus templi pühendkuju, nimetatakse cella e. naos, paljudel templitel asus selle ees ka väiksem eesruum e. pronaos. Templi tagaküljel v õis asuda veel üks väike ruum, mida nimetati opistodomoseks. Põhiliste templitüüpidena on tuntud antidega tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer ja selle variandid. Vanim templitüüp on antide tempel, mis koosneb siseruumist e. cellast ja kahest sambast külgseinte eenduvate pikenduste vahel. Kui ka tagaküljel olid küljepikendused ja nende vahel sambad, siis nimetati templit topeltantidega templiks. 20
annaabi.ee 
