L. Tolstoi “Anna Karenina” Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal
L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Anna ja Vronski
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse. Ta loeb liberaalset ajalehte ja on liberaalsete vaadetega, mille järgi abielu ja usk on odavad institutsioonid. Kui lesknaine Stiivalt abi paluma tuleb, ta aitab, kuid mitte sellepärast, et ta tegelikult naisest hoolib, vaid ta tahab, et naine temast hästi mõtleks. 5
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse.
Anna Karenina II Kokkuvõte 2010 5. osa Levini ja Kitty pulmapäev on kindlaks määratud. Levin täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, ta on peaaegu et hull õnnest. Stiiva meenutab Levinile, et ta peab enne pulmi pihile minema. Levin kohtub preestriga ja tunnistab, et ta kahtleb kõiges, kaasa arvatud Jumala olemasolus. Preester hoiatab, et tema järglased on ohus, kui ta ei tea Jumalast midagi. Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga
“Anna Karenina” Lev Tolstoi Tegevus toimub 19. Sajandil. Raamatu sündmuse algul jääb Anna vend Stepan vahele, oma naise petmisega. Dolly ehk Stepani naine nõuab lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe, et ta Dollyga räägiks ja andeks annaks. Kui Anna Moskvasse jõudis, siis nägi ta esimest korda Vronskit. Ta nägi Vronskiga enesetappu rongijaamas. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on ka õde Kitty, kes flirtis kahe mehega: Levin ja Vronskiga. Levin oli hea südamega ning intelligentne mees, Vronski oli aga jõukas ning sõjaväelane. Levin tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub. Ta oli kindel, et Vrosnki tahab temaga ise abielluda. Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks sõpradeks ning hiljem armub Vronski Annasse ja Kitty solvub ja jääb seetõttu haigeks. Ühel
Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru, mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head, maitsekust ja teataval määral glamuursust. Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harjunud seltskonnaeluga ning seetõttu põhjustas maal elamine temas masendust ja vastumeelsust. Armastus Anna vastu sundis teda mitmetest asjadest loobuma ning, nagu Annagi, oli ka tema mõtetes kahtlev ning kohati soovis, et asjaolud poleks nii läinud, nagu nad läksid. Siiski võib ka teda pidada siiraks ning
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935
kus ta kutsus meest võimalikust kiiresti koju tagasi.Ta otsustas Vronskiga kohtuda rongijaamas ning sõidab meeltesegaduses kohale. Kohale jõudes ei olnud seal Vronskit ja lootusetusest viskub ta rongi alla ning sureb. Anna elu põhitõdemus seisneb selles, et armastus on tugevam kõigest, isegi kohustustest ning ta on sellele põhimõttele pühendunud. Ta oli ka väga abivalmis, näiteks kui Dolly ja Stiiva abielu oli karlile jooksmas sõitis ta kohe Moskvasse, et nende abielu päästa. Aleksei Karenin on vähese isikupäraga riigiametnik. Ta oli kõigi inimeste vastu väga viisakas. Väga haritud mees. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõlgutas ta pinnapealselt mõtteid Vronski väljakutsumisest duellile. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine
Oblonski perekond Moskvas on rebitud petmise pärast. Dolly sai teada oma mehe, Stiiva, afäärist nende laste endise koduõpetajannaga, ning ähvardab teda maha jätta. Stiiva kahetseb oma tegu kuid peamiselt on hämmastunud ning ei pööra oma teo tegelikkusele suurt tähelepanu, mis ärritab Dollyt veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest. Levin, depressioonis pärast korvi saamist, läheb tagasi maale ja matab end töösse.
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga.
Raskolnikov oli vaene ja see masendas teda.Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ja tema õe, et röövida neilt raha ja sellega tasuda kooli eest ja toetada peret. Ta mõtles kuritöö hoolikalt läbi, kuid pärast vaevasid teda tohutud süümepiinad, hoolimata sellest, et ta oma sõnul tappis kasutu ja kahjuliku täi. Raskolnikov läheb veidi hulluks, sest teda haarab nii paljastamishirm kui kui meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta pihib Sonjale, prostituudile. Mees saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Romaani tegevus Peterburis ja näitab linna põhjakihtide elu. Kirjaniku enda sõnade järgi pole linn mitte tegevuspaik, vaid kaasosaline. Romaanis kajastuvad tolle aja ühiskonnale iseloomulikud probleemid: · Prostitutsioon · Vaesus · Liigkasuvõtmine
Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama.. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dostojevski saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle. Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi. Dostojevski maailmavaates suur pööre kaob usk revolutsiooni, hakkab enam uskuma, et inimkonda saab päästa andeksand, headus, valmisolek ohverdada. Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu. Asumisel olles abiellus, õigepea naine suri. 1867 abiellub noorema Annaga. Vaatamata sellele, et majanduslik seis raske, vaevu tullakse ots otsaga kokku, jätkab kirjanduslikku elu. Tervis halveneb pidevalt, loomingu plaanid jäävad pooleli. Haigus lõpetab elu. Viimased päevad olid ränk võitlus. Annal oli raske elu, kuid siiski oli ta sellega rahul. Looming:
hetkeks rahu pakkuda. Nad on tsivilisatsioonis pettunud nagu kirjanik isegi. 9. Hugo (1802-1885) Hugo elas pikka ja silmapaistvat, edukat elu. Ta suutis kirjutamisega koguda sellise varanduse, mis tänapäeva vääringus oleks 21 miljonit eurot. Tema loomingut on kusagil 12 000 lehekülge. Ta oli suure produktiivsusega, saavutas selle range päevakava ja töökusega. Tema isa oli Napoleoni sõjaväe ohvitser, tõusis kindraliks. Ta isa sai emaga 3 poega. Vanemad lahutasid, lahutus kestis kaua aega, mõlemal tulid ka uues silmarõõmud. Hugo ei näinud kunagi õnnelikku pereelu. Tema ema kasvatuslik põhimõte oli, et pojad peavad koguma raskusi, mis kindlustaks nende vaimu ja põhimõtteid. Hugo oli lapsepõlves füüsiliselt olnud kidur, kuid temast kasvas suur ja mehine mees. Samuti kirglik. Nii, nagu 19. sajandi alguses Prantsusmaale iseloomulik oli, oldi palju lähtutud seisukohast, et kui sa oled aadlik, on sul päritolu, suursugusus ja tuleviku väljavaateid
kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. EKSPRESSIONISM: SÜMBOLISM: NATURALISM: Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada. Kirjutades inimesest looduse orgaanilise osana, pöörasid naturalistid suurt tähelepanu inimelu füsioloogiale. Pärilikke haigusi, agooniat, mädanemist ja lagunemist võib kohata pea igas need teoses. Detailseid kirjeldusi, mi
Esietendus Peterburis kukub läbi, samas mõne aja pärast Moskvas ollakse vaimustuses. Tegevus toimub 19. sajandi lõpul ühes mõisas. Noor algaja kirjanik tahab lavastada vormiliselt uut moodi näidendit. Peaosas Nina, kellesse ta ise on armunud ning kes soovib saada kuulsaks näitlejaks. Armastus ei jää püsima. Värske kirjaniku ema on tuntud näitleja. Nina aga armastab üht teist edukat - kirjanikku, kellega ta ka põgeneb. Nina karjäär ebaõnnestub, samuti ka suhe, ta naaseb mõisa. Näidend ebaõnnestub ning ka suhe Ninaga- Treplev teeb enesetapu. Näidend ,,Kajakas" on teos kunstist ja kunstnikest, kus algaja kirjaniku ema on tuntud näitlejatar, kes imetleb kunstis ennast, lilli ja aplausi. Tsehhov suhtub temasse suhteliselt halvasti Ka algajast kirjanik ei teeni Tsehhovi poolehoidu, sest ta peab kirjanduses oluliseks vormi, mitte sisu. Tuntud kuulus kirjanikon isekas inimene, ta paneb kannatama ka autori
Natasa vajas Andrei poolt armastust ja kannatust, Andrei Nataza poolt mõistmist. Mehe isa oli nende abielu vastu ning tema nõudmisel lükatakse pulmad aastaks edasi. Natasa jääb aastaks üksi, sest Andrei läheb tervisereisili. Andrei käitub ükskõikselt, tema kirjad on harvad ja pealiskaudsed. Ühel ballil kohtub Natasa Peterburi aadli poja Anatol Kuraginiga. Natasa armub, kuid ta on sellest väga segaduses. Anatol võrgutab neiu, kes on temaga valmis isegi põgenema. Kui Andrei naaseb, teatab Natasa, et ei saa vürstiga abielluda. Andrei mõistab, et nende suhe purunes tema, mitte Natasa tõttu. Ta mõistab, et elus on kõige tähtsam armastus. Natasa abiellub Andrei surma järel Pierre Bezuhhoviga, kes on Andrei parim sõber. Pierre surub enda tunded esialgu kõrvale ning püüab Andreid ja Natasat lepitada. Sonja ja Nikolai ühepoolne armastus Sonja poolt. Nikolai ja Marja Bolkonski. ,,Sõja ja rahu" põhiprobleemid: 1. Mis on elus tähtsaim? 2
maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub
rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga, kelle isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse ja toimub kiire sõjalaulatus. Ernsti päevad tsiviilisikuna kutsuvad temas esile kehtiva korra vihkamise (mis tegelikult on juba hoopis varem tekkinud) ja veendumise jätkuva sõja mõttetuses, mis juba on praktiliselt kaotatud. Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil. Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
...............................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10. Lev Tolstoi elu ja looming....................................................................+14 "Sõda ja rahu" 1863-1869.......................................................................15 "Ülestõusmine" (1889- 1899)..................................................................15 Anna Karenina põhiprobleemistik.........................................................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid....
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
