) või ka kauem. Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema. Sigivad vaid üks kord elus, pärast kudemist hukkuvad. Eluiga võib küündida 25...40 a. eritingimustes isegi 88 a. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole. Inimesed hindavad kõrge rasvasisaldusega (kuni 25%) ja maitsvat liha, marineeritult ja suitsutatult. Töönduslikult kasutatakse nii looduslikust kui kunstlikust asurkonnast püütavaid angerjaid. Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Angerjaid on mitut liiki: harilik niitangerjas, meriangerjas, euroopa angerjas, elektriangerjas, liivaangerjas, atlandi meriangerjas, ahvangerjas, india angerjas ja ameerika angerjas. Angerjaliste seltsis on enam kui 400 kalaliiki.
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga
Selja- ja pärakuuimed on ühendatud sabauimega, moodustades ühtse riba suurema osa kala pikkusest. Nende uimekiired on pehmed ning nahk on paljas või tsükloidsoomustega. (ENE 1 lk 232-233. Angerjalised ja angerjas) Angerja kehamass sõltub soost ja vanusest. Eestis kasvavad 10...11 aastaga emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Eestis püütud suurim emane oli 5,3 kg. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Toitumine Enamik angerjaid on röövkalad. Oma saakloomi valivad nad vastavalt isendi suurusele (putukaid ja nende vastseid, tigusid, usse, kirpvähilisi, väikseid kalu ning kalamaime). Esineb ka perioode, kui ei toitu. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 3 Sigimine Nagu suurem osa kaladest koeb ka angerjas. Kuid angerjas ei tee seda kohalikes vetes, vaid rändab selleks soolasesse Sargasso merre Atlandi ookeanis. Eestist on see ~8000km kaugusel
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline,
külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see soolatud, värskelt haises ja toas ei kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui
Kuigi tavaline sõnajärg nahua keeles on VSO (öeldis-alus-sihitis), võib sõnade järjekord lauses olla väga erinev, nimisõnu saab tükeldada (ibid.). Sõnarõhk paikneb tavaliselt eelviimasel silbil, harva viimasel või eel-eelviimasel (Tuggy, 2008). Keelenäited (Ager, 2014 Useful...): Tere tulemast! - ¡Ximopanōltih! Kuidas sul läheb? - ¿Quen tinemi? Palju õnne! - ¡Cualli ilhuichīhualli! Ma armastan sind! - ¡Nimitztlazohtla! Mu hõljuk on angerjaid täis. - Noehēcatlapalqui cōāmichtēnqui. Nahua numbrisüsteem põhineb kahekümnel (Nahuatl orth...). 1 – cē 2 – ōme 3 - ēyi/yēi/ēi/yēyi 4 – nāhui 5 – mācuīlli 6 – chicuacē 7 - chicōme 8 – chicuēyi 9 – chiucnāhui 10 – mahtlāctli Nahua keele ingliskeelne nimetus „Nahuatl“ pärineb arvatavasti nahua sõnast „nāhuatlahtōlli“ (selge keel). Ka eesti keelde on hispaania ja inglise keele kaudu jõudnud nahua päritolu sõnu:
Nad said hoopis metsast palju seeni. Lõpuks aga sai Siim isaga kalale minna .Isa läks vihmausse kaevama , Siim aga paadisillale .Seal kohtus ta kojamehega , kes ütles ,et selles jões ei ole kalu.Aga ta teeb nii ,et nad saaksid kalu. Isa tuli Siimu juurde ja ütles ,et ei saanud ühtegi vihmaussi,aga et prooviks heinakõrrega kala püüda ,et äkki on selles jões kalad,kes on taimetoitlased.Ja nad saidki palju kalu : kuldkalu , haugi ja angerjaid. Isa oli väga õnnelik ja arvas ,et peaks veel teinekordk kalale tulema.
põsed naerulohkudes JUPITERI KORRALDUS Ma saan teile lubada ainult lund vihma ja rahet Mõnikord ka taevamannat heeringaid ja konni Kõmistas Jupiter äikesemürina saatel vaese hirmus väriseva Tartu linna kodaniku P. B. kõrva Aga koristage minu silmade eest see hale peldik mida nad nimetavad nüüd Tartu bussijaamaks Võtke ja koristage ta minu silmade eest ja ma tasun teile kuninglikult Saadan teile heeringate asemel tüseda pilvetäie austreid ja angerjaid kui soovite siis ka keefirit ja kalja Aga ärge tehke Tartu linna kulul nii haledat nalja! " Luuletamine on minu jaoks näitlemine"
moodustabki. Samuti on teose probleem, et liigne sõnakuulelikkus pole kasulik. Polkovnik allus täielikult tema naisele ehk teose lesele. Polkovnik lubas näiteks, et kui lesel on mingi kivi südamel, siis võib lesk selle kivi võtta ja Polkovniku pähe lüüa. Polkovnik oli oma naise ori. Üks väike erand oli siiski. Kui lesk tahtis, et Polkovnik tooks kahureid selleks, et lesk saaks naabri kassi maha lasta, kuna see lese ,,närve ja angerjaid sööb", siis tõrkus Polkovnik. Seepeale solvus lesk, väites, et teised teevad absoluutselt kõike oma naiste heaks, miks siis tema Polkovnik sama teha ei või. Polkovniku kuulekus muutis tema naise egoistiks. Ka arstid pidid kuuletuma lesele, sest nõukogude haigetel oli õigus arstiabile. Seepärast jäid mitmed arstid, kes leske ,,ravida" püüdsid, ise närvihaigeteks. Ka vanamees, kes oli samuti õhtusöögil ja pidi lese lobapidamatust taluma, jäi kurdiks,
siis on jõulutoidud valdavalt külmad toidud: külmad lihalõigud, puuviljad ja pavlova, mis on populaarne Austraalia magustoit. Sageli kaetakse jõululaud randa. ITAALIA v Moosekandid oma rahvuslike laulude ja pillilugudega teretulnud igale jõulupeole -- zampogna'le. Jõululaud on lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega, cardoni't (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja angerjaid. Traditsiooniliseks jõulumaiustuseks on pähklimagustoit -- torrone ning tähekujuline pandoro kook, mille asemel pakutakse osades piirkondades erilist panettone puuviljakooki. Lapsed paluvad kingitusi Epiphany'lt. Aga need saavad nad kätte alles kolmekuningapäeval, s.o. 6. jaanuaril, millal hea haldjas La Befana korstna kaudu pakid heade laste jaoks kohale toimetab. v
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma
laulda. Kuna ilmastik on sellel ajal väga soodne, siis on jõulutoidud valdavalt külmad toidud: külmad lihalõigud, puuviljad ja pavlova, mis on populaarne Austraalia magustoit. Sageli kaetakse jõululaud randa. Itaalias on moosekandid oma rahvuslike laulude ja pillilugudega teretulnud igale jõulupeole -- zampogna'le. Jõululaud on lihavaene. Siit leiame hoopis anshooviseid spagettidega, cardoni't (munaga küpsetatud Jeruusalemma artishokk) ja angerjaid. Traditsiooniliseks jõulumaiustuseks on pähklimagustoit -- torrone ning tähekujuline pandoro kook, mille asemel pakutakse osades piirkondades erilist panettone puuviljakooki. Lapsed paluvad kingitusi Epiphany'lt. Aga need saavad nad kätte alles kolmekuningapäeval, s.o. 6. jaanuaril, millal hea haldjas La Befana korstna kaudu pakid heade laste jaoks kohale toimetab. Itaaliakeelne jõulutervitus kõlaks: BUON NATALE! Ameerika Ühendriikides tähistatakse jõule väga erinevalt
Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda. Emajõgi on olnud ajalooliselt väga tähtis jõgi, kuna see on ainus täies pikkuses laevatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km). Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge, angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis. Peipsi järve rannajoon on ka mitmes kohas korda tehtud- väiksed ööbimispaigad, liivarannad jms. Kuid ka paljude teiste
Õde jagas vennaga pisipatte Röövpüük pole midagi sellist, mida oskaks Andrus Veerpalule süüks panna. Ent tõsiasi on see, et lapsepõlves lõi ta Võiste lähedal maakodus koos poolteist aastat noorema õe Anu ja naabertalu kahe jõnglasega suviti punti ning läks õhtu eel keelatud põhjaõngedega kala püüdma. Tegid lõkke ja ööbisid telgis. Hommikul kell neli ajasid end maast lahti, et vaadata, kui palju ahvenaid ja angerjaid on konksu otsa jäänud. «Põnev oli!» meenutab Andrus Veerpalu aeroobikatreenerist õde Anu Taveter (31), kes on tulnud Eesti meistriks triatlonis ja saanud kahel viimasel hooajal hõbeda. Kuigi vennas polnud õe sõnul pea kunagi eestvedaja, lõi ta alati kaasa, kui teised mõne mõttega lagedale ilmusid. Ainsaks erandiks poisid, kes nendega samas majas elasid ja pätti tegid. Andrus sai küll poistega hästi läbi, kuid sulitempude asemel tegi trenni, kinnitab õde.
Tilaapia, arktika paalia, hübriid triipahven 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsioonisüsteemid: vee korduvkasutus sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saaa lasta loodusesse puhastamata. Vesi on pidevas ringluses, biopuhastid, mehaanilised filtrid, setitid, vee desinfitseerimine. Enamasti kasvatatakse angerjaid. Angerjal on kõrge müügihind. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Puhast liha lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%, karpkala rümp 65%. Rümp on lihakeha, millelt on eemaldatud sisikond, pea ja uimed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all-female, triploidid Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on 4-6 aasta vanuselt. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel
Ainsa pidepunkti leiab selles osas kümne aasta tagusest ajast, mil Võrtsjärve jää- ja veeolud olid peaaegu samasugused kui 2006nda aasta suvel. Limnoloogiakeskuse teadlaste hinnangul hulpis tol kevadel Võrtsjärves ligi 20 tonni angerjalaipu, mis oli kolm tonni rohkem, kui oli kogu tunamullune ametlik angerjasaak. Sellised seigad pole kaluritele meeltmööda. Kuigi suurim oht ähvardab praegu just angerjaid, pole teised kalaliigid kaugeltki kaitstud. Mida aeg edasi, seda vähemaks jääb ahtakeses veevahes niigi defitsiitset hapnikku. Kui angerjate hukk mõjutab peamiselt kalurite käekäiku, siis mõne teise liigi suur suremus võib ökosüsteemis isegi laiemat mõju avaldada. Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele
kõrgele, kui on kala purgis. Seejärel purke kuumutada. Konserve tuleb hoida pimedas, jahedas ja õhurikkas kohas. (joonis 8) Joonis 8. Kalakonserv 22 Kalade marineerimine Marineerida võib mitmesuguseid kalu. Marineeritakse naturaalselt, praetult ja röstitult. Kui kalu tahetakse pikka aega säilitada, pannakse nad õhukindlalt suletatavatesse purkidesse ja steriliseeritakse. Kõige rohkem marineeritakse angerjaid. Natuke vähem marineeritakse silmusid. (joonis 9) Joonis 9. Marineeritud kala 23 Kala kaubanduses Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) · Norra Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud
et ta need isale viiks ning lisaks veel Eerikule maiustusi, et ta pahane poleks ja nad sõpradeks jääksid. Eerik aga otsustas viia selle suitsupaki hoopiski Kellile tuppa, ta viskas paki tuppa ning jooksis minema, tal oli vaja jõuda õigeks ajaks angerjapüügile. Kelli aga viis selle pakikese tagasi ja viskas aknast sisse otse Eerikule näkku. Toora Jookus oli mehelik naine, tüse ja suurte silmadega. Ta on päevi olnud selle saare juures ja saanud vaid paar korvitäit angerjaid ja needki polnud midagi väärt. Toora Jookus oli mehi õpetanud kalu püüdma, oli isegi uued püünised ja võrgud andnud, aga tormi saabudes oli kõik laastatud. Ta oli meeste peale nii tige, et andis neile uue varustuse ja lausus, et nad peavad kõik tasa püüdma ja vanagi võla ära maksma. Mehed leidsid aga , et nad võtavad kasutusele uuesti vanad püünised ja kasutavad neid, millega nad olid juba ammu tuttavad. Meestele ei olnud raha tähtis,
millest paar anti Simmule. Siis panid Kustas ja Peeter ka teise merre ja selle sügavamale. Järgmisel päeval peale marust ööd tühjendati enne Tuisu mõrrad, kust saadi hea saak ja see viidi sumpadesse hoiule. Siis mindi Võrke omasid tühjendama. Vanemast saadi vaid kümne ringis, kuid uuest voolasid paati sajad rammusad angerjad. Mõeldi mõrdade veest väljavõtmisele, sest tuul tõusis, kuid seda ei tehtud, sest sellise ilmaga oligi kõige rohkem angerjaid. Ainult Võrke võttis osa oma vanast mõrrast ära, kuid uue jättis sisse. Alles paari päeva pärast pääses merele, kui torm veidi järele andis. Võrke mõrrad olid lõhutud, kuid neid andis parandada ja neis oli hulk angerjaidki. Kustas oli angerjatest saadud rahadega rahul. Ühel sügisesel päeval läks Kustas üle tänava isa poole, samas kui Peeter jäi Võrkele uue bottengarni kallal nosima. Kustas leidis isa jällegi laevapuude juurest. Ta habe oli kasvanud pikemaks ja näis hallim
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes
vanem võrke laskma kõige osavam, kolmas aga väga palju laule teab, kalad teda kuuldes merest tõstvad pead. Igal mehel noorik randa maha jäi, igaühel kallis paadi vastas käib. Aga harva näen ma oma päiksekiirt, tema on ju tähtis karjabrigadir. Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool. Ütleb: ,,Sina merest kehva kala tood. Rohkem kasu toovad minu kirjakud, kui su lahjad tursad, lestad kõversuud." ,,Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid, näha toon sull' iludusi angerjaid sihvakad ja sirged sabakuubedes, tulevad ja kummardavad sinu ees. Oota, küll sa minu karja näha saad! Lõhed, laiad laugud otsal säravad, seljauimed vikerkaarest värvitud, küljed hõberahadega kirjatud." 29 See viis Apelsin Apelsin See viis haaras mind, see viis võlus mind, see viis võitis mind kui esmakordselt kuulsin laulmas sind. Sind nägin päiksena lavalt paistmas, sind terve saalitäis mõttes mõistmas,
Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud. Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja irdmuistised; kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, mamuaarid, statistilised materjalid jne; suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud);
annaabi.ee 
