REFERAAT-Andrus Saareste (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Andrus Saareste Koostaja: Sandra Velling Klass: G1 RE-LO Juhendaja: Katre Lambot Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Andrus Saarestest. Valisin selle teema, sest ta on Eesti keeleteadlane, kellest ma varem ei olnud kuulnud. Töö eesmärgiks on uurida   Andrus   Saareste   elu   ja   saavutusi,   milega   ta   ajalukku   on   läinud.


Referaat koosneb neljast põhipeatükist. Esimeses peatükis  annan ülevaate Andrus   Saareste   eluloost,   teises   tema   saavutustes   keeleteadlasena, kolmandas   keskendun   lähemalt   „Eesti   keele   mõistelisele   sõnaraamatule“ ning neljandas peatükis murdeatlastele , mis on Andrus Saareste koostatud. 1.Tutvustus Andrus   Saareste(vt   Joonis   1),   täisnimega   Andrus   Kustas   Saareste   oli   eesti murdeuurija ja keelteadlane. Ta sündis 18. juunil aastal 1892, Tallinnas. Ta oli kaupmehe   poeg   (Viikberg,   2017).   Esimene   koolitee   oli   Saarestel   Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Pärast seda õppis ta Tartu Ülikoolis ja lisaks veel Helsingi Ülikoolis. Pärast Soomes kooli lõpetamist tuli Andrus Saareste tagasi kodumaale ja läks tagasi Tartu Ülikooli, kus õppis eesti keele erialal ja lõpetas selles magistrikraadi. Esimene   reaalne   töökogemus   oli   Andrus   Saarestel   Tallinnas keskkooliõpetajana vahemikus 1917-1919. Pärast seda töötas Saareste viis aastat Tartu Õpetajate Seminari ja Tartu Reaalkooli õpetajana. Muuhulgas oli ta veel mitu aastat Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees, eesti keele arhiivi juhataja ja ajakirja „Eesti keel“ peatoimetaja. Teise maailmasõja ajal, aastal 1944   põgenes   Andrus   Saareste   Rootsi,   Uppsalasse.   Seal   oli   ta   kuni   1964. aastani stipendiaat Uppsala Ülikoolis. (Erelt, 2002, lk 107) Andrus Saareste suri 11. mail aastal 1964 Uppsalas. (Erelt, 2002, lk 107) 2


  Joonis 1. Andrus Saareste (s.a) 2.Eesti keelekorraldus
2.1 Suurepärase töö eeldused Saarestel   oli   keelekorralduse   uurimisega   tegelemiseks   mitmeid   eeldusi. Esiteks tundis ta väga hästi üldkeeletadust, lisaks soome-ugri keeleteadust. Äratuntav on Saareste vaates prantsuse üldkeeleteaduse mõju, oletatavasti lähtub   sealt   ka   tema   psühholoogilise   otstarbekuse   põhimõte.   Teiseks   olid Andrus   Saarestel   laialdased   teadmised   eesti   keele   struktuuri   kohta. Kolmandaks oli ta eesti kirjakeele arengu tundja, kes on avaldanud mitmeid uurimusi meie vana kirjakeele kohta ja ülevaateid eesti keele arengu kohta. Neljandaks olid Saarestel laialdased teadmised murrete kohta, mida kahjuks enam tänapäeva keeleteadlaste kohta väita ei saa. Kõik see tervikuna andis suurepärase pagasi keelekorraldaja tarvis. (Erelt, 2002, lk 114) 2.2 Keelekorralduse põhimõtted Andrus   Saareste   elus   on   võimalik   eristada   kahte   peamist   ajajärku,   mil   on ilmunud   tema   puhtkeelekorralduslikud   teosed.   Esimene   periood   oli   1920. aastate alguses ja teine langeb 1930. aastatesse. (Erelt, 2002, lk 107) 3


Alates aastast 1919 võttis Andrus Saareste osa   komisjonist, mis lahendas „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ uue trüki ettevalmistamisel tekkinud probleeme   ja   küsimusi.   Juba   mõned   aastad   hiljem   ilmuski   aktuaalseid õigekeelsusprobleeme käsitlev brošüür „Tegelikud õigekeelsuse määrused“, mille ilmumisele Andrus Saareste suuresti kaasa aitas. 1920. aastate algusest on pärit ka Saareste positiivne arvamus eesti keelest. Tema arvates oli eesti keel   kindel   ja   korralik   riigikeel,   mis   oma   avaldusvahendite   riikuse   ning lihtsuse, selguse ja painduvuse tõttu oli õpitav igaühele. (Erelt, 2002, lk 107- 108) Teine, täpsem programm pärineb aastast 1933, mil Andrus Saareste pidas kõne AESi aastakoosolekul. Selles kõnes olid tema mõtted järgmised: „Tarvis meil   pole   niivõrra   erandite   kaotamist,   murdeliste   sugemete   ja   teisendite väljakrookimist, soome sõnade hulgalist kahmamist, võõrkeelte eriomastele sõnadele   eesti   vastete   sadade   kaupa   ettevabritsemist,   olemas   olevate keelekujude asendamist uutega, vaid tarvilik oleks: 1. Enam   arendada   ja   süvendada   nüüdisaegse   eesti   keele   omade   sugemete   ja kombineerimisvõimete tundmist. 2. Toetada ja teritada tarvitajaskonnas keele, peamiselt ühiskeele loomupärast tunnet, mis ju kõigi rahvuskeelte korra arenemist ülimalt määrab. 3. Keele tarvitamises kasvatada mõõdutunnet ja arendada ning peenendada head maitset. 4. Edustada keeleelu üldiste seaduste paremat tundmist.“ (Erelt, 2002, lk 108) Kõige selle saavutamine võis Saareste arvates võtta väga pikalt aega, ning nagu elu praeguseni on näidanud, polnud tema hinnang pessimistlik. (Erelt, 2002, lk 108) 2.3 Panus eesti keele arengusse Andrus Saareste pani teadusliku aluse Tartu Ülikoolis eesti keele õpetamisele ning   pidas   oma   elu   ajal   mitmeid   pedagoogilisi   loenguid   nii   eesti   keele 4


struktuurist   kui   ka   eesti   murretest.   Tänu   temale   sai   Eestis   alguse süstemaatiline   murdeainestiku   kogumine,   lisaks   on   tema   koostatud   „Eesti murdeatlas“,   „Väike   eesti   murdeatlas“   ja   „Eesti   keele   mõisteline sõnaraamat“.   Peale   nende   kolme   raamatu   on   ta   koostanud   veel   mitmeid eesti   keelekorraldust   ja   ajalugu   uurivaid   raamatuid.   Lisaks   kõigele   eelpool mainitule   on   Andrus   Saareste   olnud   ka   teiste   tähtsate   keeleraamatute loomise protsessis. (Viikberg, 2017; ) 3.Eesti keele mõisteline sõnaraamat
3.1  Mõistelise sõnaraamatu olemus Mõisteline ehk ideoloogiline sõnaraamat, mõnikord tuntud ka kui tesaurus näitab sõnade tähenduslikke seoseid. Märksõnaks on mõisterühma nimi ehk pealkiri, mille alla on koondatud kõik väljendid ja sõnad,   mis   antud   mõistega   on   seotud.   Seosed   võib   olla   mitmeid:   antonüümia,   sünonüümia, osa/tervik, tegevus/tegija, klass/liik ja nii edasi. (Raag, s.a) Mõisterühm ei koosne ainult sõnaloendist. Peale selle on veel sõnade ja väljendite iseloomustamiseks antud seletusi, murdelise leviku informatsiooni, grammatikat, lausenäiteid, liitsõnu ja mõnikord ka   pilte.   Lisaks   viidatakse   pealkirja   all   ka   teistele   seotud   mõistetele,   sõnaartilki   lõpus   võib mõnikord leida ka kõnekäände ja vanasõnu. (Raag, s.a) 3.2  Tekkelugu Tavalistes   tõlke-   ja   seletavates   sõnaraamatutes   on   sõnavara   alfabeetilises   järjekorras.   Mõistelises sõnaraamatus   on   aga   kokku   koondatud   ühte   sõnaartiklisse   kõik   sõnad   ja   väljendid,   mis tähenduselt   kokku   kuuluvad.   Sellise   sõnaraamatu   koostamise   mõte   tekkis   Andrus   Saarestel Helsingis 1914. aastal. Helsingis tutvus Saareste Šveitsi keeleteadlase Charles Bally koostatud teosega   „Traité   de   stylistique   française“,   milles   on   ära   selfitatud   mõistelise   sõnaraamatu koostamise   teooria   ja   kava.   Teiseks   mõjutavaks   teguriks   oli   samal   ajal   kuulsa   soome-rootsi sõnaraamatu „Finskt-svenskt lexikon“ loomine. (Raag, s.a) 5


Saareste   alustas   oma   tööd   Ferdinand   Johann   Wiedemanni   saksa-eesti  sõnaraamatus   esitatud   sõnade mõistete kaupa jaotamisega. Alates 1916. aastast täiendas ta oma sõnaraamatu käsikirja eesti kiiresti   areneva   kirjakeele   ja   murrete   ainestikuga,   mille   talletamine   Andrus   Saareste   enda sihikindla töö tõttu oli parajasti otsi lahti tegemas. Töö katkes vahepeal, Teise maailmasõja aegu, kui Saareste Eestist põgenes. Õnneks sai sõnaraamatu koostamine üsna pea uue hooga jätkuda Rootsis,   Uppsalas,   olenemata   sellest,   et   suurem   osa   materjalist   oli   Eestisse   maha   jäänud. Saarestel   oli   kaasas   vaid   algne   käsikiri.   Sõnaraamatu   loomine   jätkus   tänu   vähesele raamatukogudes leiduvale materjalile ja suuresti tänu Rootsis elavatele eestlastele, keda Andrus Saareste kasutas oma keelejuhtidena. Ta olevat naljatades öelnud isegi, et maapagu sõja ajal soodustas tema tööd. Seda seetõttu, et eelnevalt pidi pikalt planeerima murdeekspeditsioone, kuid Uppsalas,   tänu   kohaliku   eestlaskonna   kirevale   koosseisule   oli   võimalik   paari   päevaga   saada andmeid peaaegu kõikide eesti murrete ja murrakute kohta. Viimastel aastatel enne oma surma õnnestus   Saarestel   sõnaraamatu   käsikirja   komplekteerida   ka   Eestist,   Keele   ja   Kirjanduse Instituudilt saadud andmetega. (Raag, s.a) 3.3  Ilmumine „Eesti keele mõisteline sõnaraamat“ oli algselt kavandatud neljaköitelisena, kusjuures iga köide pidi hõlmama kuus vihikut, mis teeb kokku 24 vihikut. Sõnaraamat sisaldab kogu Wiedemanni eesti- saksa  sõnaraamatu   ainestikku,   hulgaliselt   murdesõnu  ja  sõnade  murdeteisendeid,   uusimaid  ja vanimaid   kirjakeele   sõnu,   sõnade   murdelist   tausta,   lausenäiteid,   vanasõnu,   pilte   ja   skeeme. Raamat   ei   esindanud   sõnavara   poolest   just   aadlike   keelekasutuse   taset,   sest   seal   oli   ausalt registreeritud ka ebatsensuurseid sõnu ja lopsakamaid väljendeid. (Raag, s.a) Eesti keele mõistelise sõnaraamatu (EKMS) ilmumistempo tegi au nii autorile kui ka kirjastusele „Vaba Eesti“. Esimene köide tuli välja aastal 1958(vt Joonis 2), teise köite esimene vihik juba järgmisel aastal kolmanda köite esimene vihik ilmus 1962. aastal ning viimase köite esimene vihik juba kaks aastat hiljem. Sõnaraamatu ilmumine katkes mõneks ajaks aastal 1964 Andrus Saareste ootamatu surma tõttu. Töö lõpuleviimiseks moodustas Eesti Teaduslik Selts Rootsis komisjoni (kooseisus: Evald Blumfeldt, Julius Mägiste, Hella Rajasaare ja Valter Tauli), mis pidi ülejäänud 6


käsikirja trükivalmis seadma. Viimane ehk kahekümne teine vihik ilmuski juba neli aastat pärast autori surma. (Raag, s.a) Andrus Saareste elutöö peaaegu lõpule viidud ja „Eesti keele mõisteline sõnaraamat“ nelja köite asemel kolmeköitelisena (vt Joonis 3).  Puudus vaid indeks, mille koostamine oli Saareste soovil jäänud kirjastaja   Imant   Rebase   ülesandeks.   Kahjuks   aga   aastaks   1975   ei   olnud   indeksit   ikka   veel ilmunud   seega   hakati   Uppsala   Ülikooli   soome-ugri   keelte   õppetoolis   juhataja   professor   Bo Wickmani ja dotsent Valter Tauli eestvedamisel indeksit koostama. Töö kestis kehaksa kuud ja kaks päeva. Trükikoja eksimuse tõttu lükkus trükkimine veel edasi ning indeks ilmus alles 1979. aasta alguses. (Raag, s.a) Joonis 2. Sõnaraamatu esimene köide (s.a) 7


Joonis 3. Kolmeköiteline „Eesti keele mõisteline sõnaraamat“ (s.a) 4.Murdeatlased
4.1 Keeleatlase olemus Atlas   on   kogumik   maakaarte.   Keeleatlase   kaartidel   on   näha   sõnavara, grammatiliste vormide, häälikuvariantide ja muude keelenähtuste maa-alalist levikut.   Lokaalse   keelekasutuse   iseärasused   ilmnevad   murrete   tasandil, mistõttu keeleatlaste koostajad on uurinud just murdekeelt. (Oja, s.a) Küsitluste teel kogutud materjal kantakse kaardile kas levikupiirkondadena, eraldades   piirkonnad   erineva   värvi,   viirutamise,   eraldusjoonte   või   muu sellisega. Teine võimalus on kanda informatsioon kaardile tingmärkidena, mis iseloomustavad   kujult   ja   värvilt   kaardistatavat   nähtust.   Kolmas   valik   on kasutada   tsitaate,   see   tähendab,   et   kaardile   kantakse   otse   sõnad, häälikuvariandid või muu selline. (Oja, s.a) 4.2 Eesti murdeatlas Andrus Saareste koostatud „Eesti murdeatlase“(vt joonis 4) ja „Väikese eesti murdeatlase“   (vt   Joonis   5)   aluseks   on   1920.-1940.   aastate   Eesti   kaart. 8


Enamjaolt   on   kaartidel   murdenäited   jaotunud   kihelkonniti,   aga   esineb   ka suuremaid ja väiksemaid üksuseid. (Oja, s.a) EMA esimene vihik ilmus 1938. aastal Tartus ning kolm aastat hiljem teine teine vihik. Need koosnevad kokku 152 kaardist, millest kuuskümmend kuus on   tsitaatmeetodil   koostatud   keelekaardid.   Murdenäited   on   kirja   pandud täpses   häälduskirjas.   Tsitaatide   hulk   ühel   kaardil   on   umbes   150-200. Paljudele   kaartidele   on   lisatud   veel   väike   üldistav   kaart,   mille   keelendi levikupiirkond on eraldatud isoglossi või viirutuste abil. (Oja, s.a) 4.3 Väike eesti murdeatlas Aastal   1955   avaldati   Uppsalas   Andrus   Saareste   „Väike   eesti   murdeatlas“, mida   ta   ise   on   nimetanud   „Eesti   murdeatlase“   jätkuks.   See   erineb   EMAst väiksema formaadi ja osalt ka ülesehituse poolest. Selles on 149 keelekaarti, millest   20   leheküljesuurust   tsitaatkaarti   on   avaldatud   ka   „Eesti murdeatlases“. Ülejäänud on väiksemamõõdulised kaardid, millel foneetilisi sõnakujutisi   tingmärgid.   „Väike   eesti   murdeatlases“   leidub   ka   üldistavaid, keele väljendite levikupiire iseloomustavaid kaarte. (Oja, s.a) Joonis 4. „Eesti murdeatlas“ (Tammeveski, s.a) 9


Joonis 5. „Väike eesti murdeatlas“ (s.a) Kokkuvõte Käesolev referaat rääkis Andrus Saarestest. Uuringus selgus, et Saareste oli Eesti üks kõige  olulisem murdeuurija  ja lisaks keelekorraldaja. Ta oli väga tark ja haritud mees, mida näitab tema pikk haridustee mitmetes mainekates koolides.   Andrus   Saareste   oli   mees,   kes   pühendas   oma   elu   eesti   keele uurimisele   ja   avaldas   mitmeid   väga   tähtsaid   teoseid,   nagu   „Eesti   keele mõisteline sõnaraamat“ ja kaks murdeatlast. Tema panus eesti keele mõju ja panus eesti keele arengusse oli märkimisväärne. Mulle väga meeldis seda referaati teha. Just Andrus Saareste kohta uurimine oli põnev kuna ma temast enne midagi ei teadnud. Selle referaadi tegemine haris mind kindlasti eesti keel uurimise ajaloo osas ja sain teada palju tähtsat infot nii suursuguse mehe nagu Andrus Saareste kohta. 10


Kasutatud allikad Andrus   Saareste   (s.a).   [Foto]. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/df/Andrus_Saareste.jpg (09.12.2019) „Eesti   keel   mõisteline   sõnaraamat“   (s.a).   [Foto].  https://www.idla.ee (09.12.2019) Erelt, T. (2002). Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kriivan,   P.   (Saatejuht).   (12.03.2017)   Keelesaade.   Andrus   Saareste [raadiosaade]. Tallinn, Eesti: Vikerraadio Oja,   V.   (s.a)   Eesti   keele   murdeatlastest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Oja.pdf (09.12.2019) Raag, R. (s.a) Andrus Saareste eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. https://www.eki.ee/dict/saareste/saareste.html (09.12.2019) Sõnaraamatu   esimene   köide   (s.a).   [Foto].  https://www.osta.ee/andrus- saareste-eesti-keele-moisteline-sonaraamat-i-iii-99198089.html (09.12.2019) Tammeveski,   V.   (s.a)   „Eesti   murdeatlas“.   [Foto]. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Oja.pdf (19.12.2019) „Väike   eesti   murdeatlas“   (s.a)   [Foto]. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_55389153.jpg? _ga=2.172941667.1580003051.1575916851-451169417.1575916851 (09.12.2019) 11