(FHSS), (DSSS). , , , . (WCDMA 3G), , ( ), . DSSS , (= ), PJS l. FHSS(S/N=18db),DSSS(12db). , . . . (WPAN) -- , «» . (, , , , ...). Bluetooth, , . PAN: 1. 2. . 3. PAN . 4. (100 ) 5. 8 . WLAN) -- . ; . WiFi WiMAX. IEEE 802.11a Kasutab 5GHz sagedusala, võimaldab andmekiirust kuni 54Mb/s. Laviala 5 30m.IEEE 802.11b Kasutab 2,4GHz sagedusala ja võimaldab andmeedastuskiirust kuni 11Mb/s. 13 kanalit. Code Divison Multiple Accsess. IEEE 802.11 g On tahapoole ühilduv 802.11b ga osalisetl sellepärast, et kasutab sagedusala 2,4GHz ja pakub sama andmeedastuskiirust, mis 802.11 a gi, 54Mb/s. . . . , . . (). , , . . . : . /2 , . . . . + .Bluetooth -- (WPAN). Bluetooth , , , , , , , , , , , . Bluetooth , 10 -- 100 ( ), . IPTV IP,
arendajate jaoks, kuid ei võimaldanud kuumühendust «plug and play». Nõutavad olid uued mehhanismid, kus välised seadmed pidid suhtlema arvutiga madala ja keskmise kiirusega - võib olla rasked disainerite jaoks, aga usaldusväärsed, kasutajasõbralikud ning võimaldavad kuumühendust hot-swapping. USB-tugi tuli täiendusena Windows 95le, ta sai hiljem standardiks Windows 98 jaoks. Esialgne seade ei omanud kuigi suurt andmeedastuskiirust, aga arendajad said kiiresti aru USB kasulikkusest. Aastaks 2000 oli enamus printereid ja skännereid uue liidesega. Hewlett- Packard, Intel, Lucent (nüüd Alcatel-Lucent), Microsoft, NEC ja Philips ühiselt käivitasid kiirema USB versiooni. USB 2.0 spetsifikatsioon ilmus aprillis 2000 ja 2001 aasta lõpus sai see versioon standardiks. USB 2.0 ühildub kõikidega eelmisetega USB versioonidega. 2000. aasta keskel hakkasid arvutite BIOS'id massiliselt toetama USB
Signal : 100% Profile : Liverpool Mis tüüpi WLAN võrguga on arvuti ühendatud? 802.11n Milline on lubatud laadimiskiirus üles ja alla? 300Mbps Programmi inSSIDer 3 ekraanipilt Küsimused: 1. Millised kanalid on hõivatud Teie võrkude spektrite poolt? 2,4GHz võrgus kanal 11 ja 5GHz võrgus kanal 40+44 2. Kui suurt andmeedastuskiirust teoreetiliselt on võimalik kasutada Teie WLAN võrkudes? 2,4GHz võrgus 54Mbps ja 5GHz võrgus 450Mbps 3. Selgitada inSSIDer'i tabelis näidatavate MAC aadresside tähendust. 802.11g ja 802.11n kasutavad erinevaid võrgukaarte seega erinevad MAC aadressid 4. Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks? 2,4GHz võrgus on hõivatud 1,4,6,9,11,13 ja vabad 2,3,5,7,8,10,12 kanalid
Igapäevases elus ei pane me standardite erinevust tähele, sest kõik standardid on omavahel tagasiühilduvad, kuigi teatud oludes on neil üksteise ees eeliseid. Üksteisega ühilduvus on üks tähtsamatest asjadest, mida seadmete sertifitseerimisel kontrollitakse. Kõige populaarsemad esialgse standardi täiendused on 11b ja 11g. Seoses seadusandlike muudatustega täiendas võrkude turvalisust 11i. 11n on uus mitmevooline modulatsioonitehnoloogia, mis suurendab märgatavalt andmeedastuskiirust, viies selle 54Mbit/s kuni 600 Mbit/s ja mille ametlik kasutuselevõtt toimus 29. oktoobril. 11a täiendus on kasutusel kaugsides, kus kõrgem ja vähemkasutatud sagedus (5 Ghz) võimaldab suuremat andmeedastuskiirust, kaaludes sellega üles seadmete märgatavalt kõrgema hinna. Ülejäänud täiendused on esialgse standardi laiendused ja parandused, mis puudutavad ühest võrgust sujuvalt teise üleminekut, andmesidet sõidukitega, laia ala võrke (WAN) ja palju muud. Erinevad
Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha. WLAN kasutab võrguliiklusel Etherneti põhimõtteid, erinevus on ainult füüsilise kihi 'juhtmetustamises'. WLAN-i puhul ei ole raadiolingi jaoks füüsikalisi piire ühes võrgus korraga olevate klientide arvule. Üks WaveLAN element võib katta rohkem kui 5000 ruutmeetrise maa-ala. Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele,
avastada 2-bitiseid vigu või parandada 1-bitiseid vigu. 1940-ndatel töötas Richard Hamming firma Bell Laboratories mehaanilise arvuti juures, mis kasutas sisendseadmena perfokaardilugejat. Kuna viimasel tuli andmete perfokaartidelt arvutisse lugemisel sageli ette vigu ja kogu lugemisprotseduuri tuli iga kord korrata algusest peale, siis hakkas Hamming uurima, kuidas saaks andmete ülekandmisel tekkivaid vigu automaatselt avastada ja parandada, säilitades samas võimalikult suurt andmeedastuskiirust. 10-aastase töö tulemused avaldas ta 1950. a. Tänapäeval nimetatakse Hammingi koodiks üht Hammmingi koodi erijuhtu, nimelt (7,4) koodi, mis lisab sõnumi igale 4-le bitile 3 veaparanduseks vajalikku bitti ning andmed edastatakse sel viisil moodustatud 7-bitiste koodisõnadena. Selle koodi kasutamine tagab suurema andmeedastuskiiruse kui 4 andmebiti edastamine 2 korda. Kuna sellist ülekandemeediumi, kus 7 biti kohta võib tulla 2 vigast bitti, loetakse liiga kõrge
Star, Hyndai. Muud lisaseadmed Suhtlemist kohaliku arvutivõrgu (intraneti) teiste arvutitega juhib teie arvutis spetsiaalne võrgukaart. Loodetavasti on teie kooli lokaalvõrk ühendatud ka ülemaailmse arvutivõrguga Internetiga. Kui soovite Interneti-ühendust oma koduarvutisse, siis peate muretsema modemi. Modem on seade, mis võimaldab andmeedastust arvutite vahel läbi telefoniliini. Modemi valikul on oluline teada tema kiirust. Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on veel võimalik töötada, on 14400 boodi. Paremad modemid suhtlevad kiirusega 28800 boodi või üle 30000 boodi. Tegelik kiirus sõltub telefoniliini kvaliteedist. Skänner Skännerit võib vaja minna, kui on tarvis fotosid, jooniseid, logosid või teksti arvutisse lugeda. Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on arvuti juhtprogramm, mis arvuti käivitamisel laaditakse
ühendus otse telefoniga. Nende edu oli nii suur, et nad käivitasid DC Hayes Associate'i, mis on hiljem tuntud kui Hayes Microcomputer Products. Nad arendasid erinevaid tähtsaid tehnoloogiaid nagu näiteks Smartmodem ja Hayes Command seade. Smartmodem oli märkimisväärne, kuna suutis vahetada andme tööreziimist käsu reziimi. Tallinna Polütehnikum Varsti pärast seda, kui turule olid jõudnud 2400 boodilised modemid, tõsteti andmeedastuskiirust topelt ja võeti kasutusele uus standard andmete kokkusurumisel. Peale seda tutvustati V.42-te, auto usaldusväärset protokolli. Kiirus oli märgatavalt kiirem ja edastamisel esines oluliselt vähem vigu. Lühiajalisele 4800 boodilisele modemile järgnes 1990ndatel 9600 boodiline modem, mis sai kättesaadavaks 1991. Lisaks kaja tühistamine, mis oli modemite kiiruse läbimurre. Modemid olid nüüdseks võimelised kindlaks tegema, kas signaal, mis nad saavad on nende enda oma või mitte.
mingeid lisaseadmeid vaja, kuna praegu toodetavatel arvutitel on infrapunane IrDA liides standardvarustuses. Seda tehnoloogiat on hea kasutada suuremates ruumides nagu näiteks lennujaamad, fuajeed, kontorid jne, kus ühte nurka pannakse EthIR saatja ja kõik selles ruumis olevad arvutid, milledel on IrDA liides on automaatselt võrku ühendatud. Alates 1999. aastal IrDA kiiruse laiendi VFIR ilmumisest võimaldatakse igale kasutajale 16 Mbit/s (allikas: www.irda.org) andmeedastuskiirust. Üheks WLAN'i rakendamise tehnoloogiaks on ka UMTS (universal mobile telecom system), mille andmeedastuskiirus küünib 2 Mbit/s, kuid see on alles väljatöötamisel (allikas: http://www.umts-forum.org/). UMTS on ühtlasi ka esimene GSM uuendus, mis toetab WLAN'i. Eraisikul on võimalus kasutada traadita võrku juurdepääsuks RF modemi ühendust, mis on kahjuks suhteliselt kallis ühekordne väljaminek (ca 5000 EEK), kuid andmeedastuskiirus on sel juhul kuni 11 Mbps
kiiruseks on 16 kbps. B kanaleid kasutatakse data edastamiseks. Kasutades D kanaleid juhitakse B kanalite "tööd". Kuna tegu on kahe B kanaliga, siis saab korraga kasutada näiteks telefoni ja faxi. B kanaleid saab korraga kasutada ka ühe ühenduse jaoks, näiteks omada Interneti ühendust kiirusega 128 kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s. 16. B-ISDN. ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa
2,5G ehk GPRS pakett-kommutatsiooniga andmeside kasutamine (General Packet Radio Service). Enne oli GSM-võrgus kasutusel CSD (Circuit Switched Data ehk kanalikommutatsiooniga andmeside). Kui CSD puhul maksustati andmesidekanali lahtioleku aega (sõltumata sellest, kas infot liikus või mitte), siis GPRSi puhul andmete hulka. GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet 9800 bpsvs 115 kbps. 2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) võimaldas andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel (juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub). 3G selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000). Algse spetsifikatsiooni kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384 kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest lühenditest (nagu HSPA) ning palju suurematest kiirustest. Tänane 3G HSPA võrk võimaldab
Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti p i d i , mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus- orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumredastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 5. Multipieksimine Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) - Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi.
taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short Message Service lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kuikanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutajatele sissehelistamisühenduse asemel püsiühendust. GPRS täiendab Bluetooth tehnoloogiat, mis kujutab endast standardit seadmetevaheliste traatühenduste asendamiseks raadioühendustega. Lisaks Interneti protokollile (IP) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga andmevahetuse protokolli X.25. GPRS on samm edasi teel EDGE (Enhanced Data GSM Environment) ja
GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short Message Service lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kui kanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutajatele sissehelistamisühenduse asemel püsiühendust. GPRS täiendab Bluetooth tehnoloogiat, mis kujutab endast standardit seadmetevaheliste traatühenduste asendamiseks raadioühendustega. Lisaks Interneti protokollile (IP) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga andmevahetuse protokolli X.25. GPRS on samm edasi teel EDGE (Enhanced Data GSM Environment) ja UMTS
põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short Message Service lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kui kanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutajatele sissehelistamisühenduse asemel püsiühendust. GPRS täiendab Bluetooth tehnoloogiat, mis kujutab endast standardit seadmetevaheliste traatühenduste asendamiseks raadioühendustega. Lisaks Interneti protokollile (IP) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga andmevahetuse protokolli X.25. GPRS on samm edasi teel EDGE
Mina ei tea. kiirusega 128 kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s. Phieesmärk on kahe terminali kokkuühendamine ja snumite edastamine. B-ISDN. ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B-ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM Transpordi protokoll - sisendisse antakse snumid ja väljundist tulevad paketid. Pakett on varustatud päistega. TCP - Transmission Control Protocol. Füüsiline ühendus (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning tagab bitivoo mineku läbi füüsilise kanali
SCSI-1: Kasutab 8-bit siini, toetab endme edastus kiirust 4 MBps. SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI. Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini. Fast SCSI: Kasutab 8-bit siini, but doubles the clock rate to support data rates of 10 MBps. Fast Wide SCSI: kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastuskiirust 20 MBps. Ultra SCSI: Kasutab 8-bit siini, toetab andmeedastus kiirust 20 MBps. SCSI-3: Kasutab 16-bit siini toetab andmeedastus kiirust 40 MBps. On ka kutsutud Ultra Wide SCSI. Ultra2 SCSI: Kasutab 8-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 40 MBps. Wide Ultra2 SCSI: Kasutab 16-bit siini ja toetab andmeedastus kiirust 80 MBps. Ultra 160 SCSI, 160MB/s Ultra-320 SCSI: 320MB/s, 16 seadet, 6-bit siin, pistiku tüüp 68 Ultra-640 SCSI: 640MB/s 20. Erinevad standardliidesed
Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi (+) FDMA kanal on jaotatud sageduse järgi TDMA kanal on jaotatud ajapiludeks CDMA üks kanal kannab kõikide seadmete andmeid aga igal kasutajal on unikaalne kood ,mille abil oma andmed kätte saab.
Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks). ATM seob kaks eelnevat, kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi. Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. 5. Multipleksimine Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) – Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi.
mikrofonist või tavalisest videokaamerast ja see Mitu sisendit - mitu valjundit Mitme saatja ja kujutab endast muutuva sageduse ja amplituudiga mitme vastuvotja (mitme saate- ja siinuslainete kombinatsiooni. Analoogsignaalist vastuvotuantenni) kasutamine nii saate- kui võetakse teatud sagedusega (diskreetimis- vastuvotupoolel. See voimaldab kaht asja tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada "valjund" kasutatakse siin ebatavalisel viisil. Kui mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali tavaliselt nimetatakse sisendiks kohta, kus signaal kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks siseneb seadmesse ja valjundiks kohta, kus signaal ja mürakindlamaks
Stop-and-wait Sliding window – saadetakse mitu paketti korraga. Näiteks kui esimene ja teine pakett jõuavad kohale ja kolmas mitte, tuleb simese kahe kohta kinnitus ning ainult kolmas saadetakse uuesti. Probleemiks on see, et kui ainult näiteks teine pakett ei jõua kohale, tuleb teavitus ainult esimese kohta ja uuesti saadetakse nii teine kui ka kolmas. Kuna paketid väga tihti kaduma ei lähe, siis see andmeedastuskiirust väga ei mõjuta. Nii saatjas kui ka vastuvõtjas peetakse arvestust kui palju on saadetud ja kui palju on vastu võetud. Veakontroll Go-back-n ARQ – ARQ5 – neli esimest paketti on kohal, ootame viiendat. Kanalisse saab saata mitu paketti korraga. 28 Selective reject ARQ – nõutakse ainult vahepealseid vigaseid pakette.
mitmesaja kilomeetri ulatuses telefonijaamast. Sagedustena kasutatakse enamasti 500 MHz ... 2,5 GHz vahemikku. Samuti kasutatakse selle süsteemi puhul satelliidi kaudu ühendamist. Suure kiirusega Interneti juurdepääs (high speed packet data Internet access) pakub kliendile pakettvõrku juurdepääsu, kas siis Intranetti või Internetti, kasutades IP ja PPP protokolle. Need süsteemid kasutavad litsentseeritud sagedusi ja võimaldavad andmeedastuskiirust kuni 2 Mbit/s. Traadita lailevi (wireless broadband access) on lühikese maa taha suurte andmeedastuskiiruste ( kümned megabitid sekundis) jaoks. Need süsteemid kasutavad sagedusi 10 ... 42 GHz ja lubavad andmeid edastada kuni 25 km kaugusele. WLAN (wireless local area network access) kasutab raadiot asendamaks standardseid LAN kaableid. Kasutatakse enamast litsentseerimata sagedust 2,4 GHz. Seadmed on nii välis- kui ka sisetingimuste jaoks.
seotud näiteks filmi- või heliedastusega tolereerivad mingil määral andmete kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus. 2)Andmeedastuskiirus/ribalaius mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirust/ribalaiust, et ülekanne oleks efektiivne. (nt internetitelefon, mängud) Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (nt e-mail, failiedastus) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel
Sellise sagamodulatsiooni korral igale eri faasiga signaaliühikule vastab mitu eri suurusega amplituudi. Kui faasinihet muuta näiteks 45 kraadi kaupa, siis saadakse 8 faasi suurust, mis koos kahe amplituudiväärtusega annab 16 eri väärtust (nn. kvadratuurmodulatsioon). Kõige uuemates modemites kasutatakse kvadratuudmodulatsiooni teisendeid, kus on tagatud veaavastamine ja parandamine. Pakkimine Pakkimine vähendab telefoniliinide kaudu edastatavate andmete mahtu ja seetöttu suurendab andmeedastuskiirust. Levinud on kaks protokolli: MNP klass 5 - kasutatav koos MNP klass 4 veaparandusprotokolliga. Edastatavate andmete maht võib väheneda kuni kaks korda. V.42bis - kasutatav koos V.42 veaparandusprotokolliga. Edastatavate andmete maht võib väheneda kuni neli korda. See protokoll on eelmisega võrreldes ka intelligentsem, kuna ta suudab käigult määrata, kas pakkimisest saadav kasu on piisav, et selle peale aega raisata. Kui näiteks nihutada modemiga *.ar faili, siis pole
salvestusseadmega. Tänapäeval kõige levinumad kontrollerid on Serial ATA18 , IDE (ehk Parallel ATA) ja SCSI 19 . Kontroller asub reeglina kõva- kettaga samas korpuses ning ühendub emaplaadiga vastava liideskaabli abil. Parallel ATA Lühend IDE väljendab asjaolu, et kontroller on kõvakettaga kokku ehitatud (integreeritud) ning seega puudub vajadus täiendava laiendusplaadi jaoks. Standardi laien- dus EIDE (Enhanced IDE) tõstis kasutatava kettamahu piiri ja andmeedastuskiirust. Algne 12 Read-Only Memory 13 Random-Access Memory 14 Single In-line Memory Module 15 Dual In-line Memory Module 16 Synchronous Dynamic Random Access Memory 17 Double Data Rate 18 AT Attachment 19 Small Computer System Interface 14 ATA-liides oli ette nähtud vaid kõvaketaste ühendamiseks, hiljem standardit laiendati (ATA-
keerutava mootori pöörlemiskiirust kontrollitakse mikrokontrolleri poolt, mis saab juhtimiskäskude väljatöötamiseks andmeid loetavalt plaadilt (jälgib pidevalt lugemispea asukohta). Esimesed CD-ROMid töötasid samal kiirusel, mis standardne audio CD mängija: 210 kuni 539 pööret minutis (RPM), sõltuvalt lugemispea asukohast plaadil ning andmeedastuskiirus oli 150 KB/s. Andmete lugemiseks kasutati CLV meetodit. Aja jooksul andmeedastuskiirust tõsteti ning kasutusele võeti uued meetodid. CLV (Constant Linear Velocity) Väiksema kiirusega CD-ROM lugejates on pöörlemiskiirus muutuv ja seda väiksem, mida kaugemalt ketta keskkohast lugemine parajasti toimub, sest seda rohkem infot ühele täistiirule mahub. Nii saavutatakse püsiv info ülekandekiirus, mis näiteks heliplaadi jaoks on ka hädavajalik. Suurematel pöörlemiskiirustel on CAV eelistatum, sest muidu peaks
annaabi.ee 
