12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism
Pärast pikka rahupõlve, mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et
Kuulsad: Pirosmanasvili (Tüdruk õhupalliga); Generalic (Sarviline hobune). Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstnike loomingus. Mõned traditsioonilise kunstihariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Dada ja metafüüsiline kunst: I MS sokeeris kõiki. Mõned kunstnikud tõmbusid siseemigratsiooni, aga ka neturaalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelste, tihti anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Voltaire-i kabaree (Zürichis 1916), mis korraldas skandaalseid etendusi ühes kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Põlati nn keskmist kodanikku. Kunstnike arvates on maailm sõge ja kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" olevat seetõttu kuriteo kaasosalised. Neid tuli absurdsusega sokeerida ja endast välja viia, et neid seda taipama panna. Inimestele
Kuigi naivistid loovad tavaliselt oma kunsti eraldatult, kujunesid Jugoslaavias ja Horvaatias naivistide koolkonnad. Paljud traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud hakkasid oma loomingus naivismile omaseid tunnuseid kasutama. Maal: Henri Rousseau Niko Pirosmanasvili Ivan Generalic Maurice Utrillo Paul Kondas Jaan Oad Dada - Liikumine sai alguse anarhistlike vaadetega kunstnike seas, eriti Sveitsis asutatud Voltaire'i liikumise seas. Publikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest luuletusi, karjuti näkku solvanguid. Dadaistid põlgasid tavalist kodanikku, üritasid inimeste sokeerimisega neid niiöelda mõistusele tuua ja oma vaadetes veenda. Naeruvääristati kõiki väärtuseid ning oldi veendunud pimeda juhuse kõikvõimsuses. Daidaistide näitustele saamiseks polnud oluline mitte vormiline sarnasus või ühtne
raamides olevate tohutute lõendite väline toredus, mida imetlevad külastajad trügides ammuli sui vahtisid. 9 Maalimine läbi aegade La Goulue 1890 kavandas ta vastavatud kabaree Moulin Rouge afii, mis tegi ta hoobilt kuulsaks, nii et ta hakkas saama palju tellimusi. Toulouse-Lautreci sõprade hulgas olid kirjanik Oscar Wilde ja anarhist Félix Fénéon. Toulouse-Lautrec aitas teha anarhistlike näidendite lavakujundust. Tal oli kokkupuuteid ka Vincent van Goghiga. Üks tema modellidest oli kunstnik Suzanne Valadon, kellele ta õpetas maalimist ja kelle kunstnikupüüdlusi ta julgustas. Armusuhte temaga lõpetas järsult Suzanne'i enesetapukatse. Toulouse-Lautrec langes sügavasse depressiooni. Ta pöördus alkoholi poole, mis viis ta 1898 esimest korda delirium tremens'ini. 1899 saatis ema ta Neuillysse võõrutuskuurile. Kevadel 1901 pöördus ta Pariiisi tagasi.
On väidetud ka seda, et inimesed on elanud alati riigi tingimustes ning see ongi ainus viis, kuidas nad saavad elada. Riigi olemasolu on inimeste jaoks loomupärane ja on ka öeldud seda, et võibolla ilma riigita ei olekski me inimesed. Seega kui inimesed on olemas on olemas ka riik ja seega oleks loodusseisundi üle arutlemine mõttetu. Kuid samas siiski on jällegi mõned teoreetikud väitnud, et on tõendeid, et inimesed on suutnud elada ilma riigita. Selliseid argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996). Ka Locke on käsitlenud loodusseisundit, kuid tema ei väida, et see oleks kui sõjaseisund. Locke on öelnud, et on võimalik elada vastuvõetavat elu kui riiki ei eksisteeri. Locke väidab, et loodusseisund on täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ning seotud Loodusseadusega.
5. oluline on vormide ja värvide üksteisesse suundumine 6. valgus on tihti kujutatud kiirte kujul 7. lisaks tehnilistele võtetele anti liikumist edasi ka maali süzeega KUNSTNIKUD: Giacoma Balla (18711958) vaimustus modernsest maalitehnikast, säilitas kujutavaid ja kirjeldavaid elemente ning üritas kujutada liikumist, helisid ja valgust Carlo Carra (18811966) kasutas silindreid, koonuseid ja ellipseid anarhistlike vaadete edastamisel Umberto Boccioni (18821916) skulptor ja maalikunstnik, futurismi teoreetik ja juhtfiguur. Armastas kujutada valguse värelemist ja joone murdumist 5. ABSTRAKTSIONISM TAUST: Kolm kunstnikku erinevatest riikides jõudsid suhteliselt ühel ajal abstraktse kunstini. Vassili Kandinsky (1910) venelane, kes töötas Saksamaal, Piet Mondrian (1914) hollandlane, kes töötas Pariisi ja Kazimir Malevits (1913) Moskvas. 6. LÜÜRILINE ABSTRAKTSIONISM muinasjutt
kaasnes ka eriskummaline ühistunne. Õigupoolest saamegi ju inimkonnast kui tervikust rääkida alles nüüd, kus on loodud selle objektiivne ühisosa potentsiaal kõiki sildu põletavaks (ja taasühendavaks :s) reterritalisatsiooniks. Tuumaenergiast sai üleilmastumise peamiseid allikaid nii oma negatiivse kui positiivse kuvandi läbi. Negatiiv avaldus peamiselt memeetiliselt, luues külma sõja mõlemale osapoolele vajaliku ideoloogilise baasi suurte narratiivide konstrueerimiseks anarhistlike ilmingute represseerimiseks ja ühiskondlike ressursside mobiliseerimiseks läbi hirmu tuumasõja ees ning tõstes samas ka rahvusvahelise rahu- ja looduskaitseliikumise mõjuvõimu. Samuti lõi MAD (Mutually Assured Destruction ehk Vastastikku Kindlustatud Häving) antagonistlike blokkide omavahelisse opositsiooni teatava kuklasse hingava puhvertsooni, mis suutis lokaalsete konfliktide paisumist III maailmasõjaks mitmel puhul ära hoida. Ülekeev energia suunati positiivi. Purustusjõu
1810. aastal läks Oxfordi, sel ajal hakkasid tal ka igasugused pahandused. Kuulutas end anarhistiks, ateistiks ja mässajaks. Kirjutas ateistliku artikli sinna seinale ja sellest tuli suur pahandus. Läks siis Londonisse meditsiini õppima. Siis tekkisid tal eraelulised pahandused, pahandused isaga. Schelley abiellus oma õe sõbrannaga, sest tal oli kahju temast - abiellus ilma armastuseta. Isa ei andnud Schelleyle enam toetusraha, tabas Schelleyt vaesus. Schelley kirjutas anarhistlike artikleid, pani need pudelisse ja laskis jõge mööda rändama. Läks Iirimaale ja võttis vastu katoliikliku usutunnistuse. 1813. aastast hakkavad ilmuma ta teosed - esimene Schelleylik värssteos, järgmisel aastal satub ta kokku William Baudwiniga. Schelley armus Baudwini tütresse Marysse. Siin tekib ka sotsiaalne moment sisse. Hiljem nad abiellusid, mis andis talle põhjuse ka isaga ära leppida, hakkas isalt jälle raha saama. Leppimine toimus 1815. aastal. Schelley järjest
Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö. lenduri vaatepunktist. KUNSTNIKUD GIAGOMO BALLA (1871-1958) Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS
inimeste üle kaoks ära - ühiskond peab toimuma enesereguleerimise läbi. Turg ja riik peab asenduma lepingutega. 1. anarhistid olid määratud kindlaksmääratud organisatsioonidele. Selle asemel pidi olema vabatahtlikud assotsiatsioonid. Indiviidi tahtevabaduseks tuleb vabaneda institutsioonidest 2. anarhistid eitavad teooriaid ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle igasugustest ideoloogiatest. 3. kõikide anarhistlike autorite eesmärgiks valitsemisest vaba ühiskond. Valitsemine on kahjulik. Võisid olla ka kommuunid, aga need pidid olema kordineeritud ilma igasuguse juhatuseta. Anarhistide teoreetikud William Godwin 1793. a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja.
Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö. lenduri vaatepunktist. KUNSTNIKUD ● GIAGOMO BALLA (1871-1958) Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: „Koer keti otsas“ (1912), „Poogna rütmid“ (1912), „Kihutav auto“ (1912). ● GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: „Anarhist Galli matused“ (1911). ● GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf“ (1912). ● UMBERTO BOCCIONI (1882-1916)
Toimus mitu kohtuistungit. Apellatsioon rahuldati lõpuks oktoobris 1893: tsensuuriametnike argumendid on tõesed, kuid teatrit külastavad siiski inimesed, kes ei allu näidendi ässitavatele provokatsioonidele. Töölistele oli pilet liiga kallis, teatris käis kõrgem klass. Töölisklassi piiras ka see, et ,,Kangruid" etendati vaid tööpäeva õhtuti, kui nemad seda vaatamas käia ei saanud. Suur poliitiline ulatus: Riigipäev arutas debatis sotsiaaldemokraatide vastu ka ,,Kangruid" anarhistlike rünnakute kontekstis. Esimene avalik etendus sai meeletu edu osaliseks. Brahm avas selle lavastusega oma juhipositsiooni. Hauptmanni pooldajad olid teravad, aga nii olid ka vastased: Deutsches Theater'is loobus keiser näiteks oma loozist. 2004 tekitas lavastus sarnase skandaali, kui selle lavastas Volker Lösch Dresdenis: kuu hiljem keelati lavastus ära. Veebruaris 2005 loodi uus lavastus ,,Dresdeni kangrud", milles ei kasutatud Hauptmanni teksti ja
Ideoloogiliselt sõnastas anarhismi põhiseisukohad J.Proudhon 19.saj I poolel. 19.saj oli päris palju toetajaid anarhismil. Ta nägi Euroopa tulevikku ilma piirideta, valitusteta, riigiseadusteta ja raha. 3 põhilist seisukohta: 1)täiesti vastu igasuustele institustioonidele ja organisatsioonidele ollakse antiinstitutsionaalsed. 2)eitatakse ühiskondlikke teooriad ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle igasugustest ideoloogilistest nõudmistest. 3)kõikide anarhistlike autorite eesmärgiks on valitsemisest vaba ühiskond. Valitseb majanduslik iseseisvus ja poliitiline enesemääramine. UUSAEGNE RIIK Riigi olemus muutus 19.saj Euroopas kardinaalselt: riik saavutas sellise kuju nagu me tänapäeval riiki tunneme. Kui varauusaajal oli riik sisuliselt monarhiakeskne ja riik=monarhia ning riigis kesksel kohal oli aadel ja kirik, lihtrahval polnud mingisugust sõnaõigust, siis al Ameerika ja Prantsuse revolutsioonidest hakati üha enam rääkima
Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö. lenduri vaatepunktist. KUNSTNIKUD GIAGOMO BALLA (1871-1958) Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga
Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö. lenduri vaatepunktist. KUNSTNIKUD GIAGOMO BALLA (1871-1958) Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga.
prohvetlikuks nägijaks. Louis XVI jäi peast ilma 1793. aastal. Prantsuse revolutsioonist algas ideoloogiate võidukäik liberalism, konservatism, sotsialism, anarhism, uue sisu said ka sõnad nagu vabadus, vendlus, võrdsus... "Reflections on the Revolution in France" Burke sellenimeline raamat ilmus 1. novembril 1790, leidis koheselt palju vastukaja nii kriitikat kui toetust. Burke on väga kriitiline Prantsuse revolutsiooni, selle radikaalsuse ja anarhistlike tendentside suhtes. Teose tervikpealkiri täpsustab aga probleemi olemust veelgi Reflections on the Revolution in France and on the Proceedings (in Certain Societies in London Relative to that Event [in a letter intended to have been sent to a gentleman in Paris]. Probleemi põhiolemus seisneb selles, et kahes Londoni seltsis on Prantsusmaa revolutsiooni sündmused ja põhimõtted heaks kiidetud ning neid soovitakse hakata rakendama ka Inglismaal. Burke nägi ohtu selles, et
83 ideoloogiate võidukäik liberalism, konservatism, sotsialism, anarhism, uue sisu said ka sõnad nagu vabadus, vendlus, võrdsus... Teos "Reflections on the Revolution in France" Burke sellenimeline raamat ilmus 1. novembril 1790, kuid leidis koheselt ka palju vastukaja nii kriitikat kui toetust. Burke on väga kriitiline Prantsuse revolutsiooni, selle radikaalsuse ja anarhistlike tendentside suhtes. Teosel puudub väga selge struktuur, seetõttu on see kirjutatud ,,kirjana". Teosel on 3 osa: 1) Price'i jutlus Prantsuse revolutsiooni vastuvõtt Inglismaal, Prantsuse Rahvuskogu koosseis, Prantsuse loomuõiguste teooria vs inglise tavad ja traditsioon 2) Religiooni ja kiriku osa riigis nii Inglismaal kui Prantsusmaal 3) Prantsuse riiklikud institutsioonid.
annaabi.ee 
