Karakumi kõrb Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit.
Pinnamood Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukusi ja Safd Khi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa. Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rgestni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mrgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi
Veestik Jõed Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest-enamik toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi. Enamik jõgesi lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse Veestik Seal on palju vadisi - kohati ulatub nende laius isegi sadadesse meetritesse Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi on aastaringi veerohke - suubub indusesse. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav. Järved Järvi on vähe ja needki on väikesed Tähtsamad järved on Zarkoli järv , Shivehi järv ja Istadehye Moqori järv mis on soolase veega. Veevarud
Kalaharis asuvad Gemsboki ( Lõuna Aafrika Vabariigis; antiloobid, lõvid, leopardid, jaanalinnud) ja Ethosha rahvuspark (Namibias). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum KARAKUM türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100700m, kõrgus 340m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks
4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik Karakumi kõrbes elab palju närilisi.Näiteks hüpiklasi,suslikuid ja liivahiiri.Roomajatest elavad seal stepikilpkonnad,liivaboad ja noolmaod. Suurimad loomad on saiga ja hunt. Seal karjatatakse ka aastaringselt lambaid ja kaameleid. Taimestik Taimedest kasvab seal liivaakaatsiat ja kõrbetarna mida kasutatakse ka söödataimena. Amudarja orus kasvab paplit ja hõbepaju. 6.Inimtegevus Inimesed elavad jõgede ääres, kus on võimalik maad niisutada ja põldu harida.On rajatud mitmeid tehisveekogusi.Peamised maavarad on väävel,maagaas ja nafta.Peamised põlisrahva hõimud on teked ja jomuudid kelle kultuur erineb selgesti teiste turgi rahvaste omast.Rahvastiku tihedus on üks inimine 6.5 km² peale. 4.Joonis rahvastiku tihedus Karakumis ja selle läheduses Kasutatud kirjandus 1. EE number 9 2. Wikipedia
· Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) · Skorpionid, ämblikud, putukad · Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. · Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud · Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott · Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes · Hõre asustus · Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes · Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) · Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) · Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Pilte kõrbeloomadest
Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.. Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks. 67,499 km2 (1960) 12,130 km2 (2011), mis on peaegu vähem kui varem 2.Millised inimtegevused on p6hjustanud Araali mere katastroof(3)? Põllumajanduse kiire areng Kesk-Aasias,( kogumine palju vett niisutamiseks) Tööstuslik tootmine Väetiste sattumine vette Relvakatsetused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks 3.Milliseks on muutunud Araali mere iimbruse kliima? Järve suuruse kahanemise tõttu muutus ka kliima, õhus ei olnud enam nii palju niiskust ning vihma sadas vähem. Järve intensiivse kuivamise tõttu on muutunud ka seda ümbritsevate alade kliima rohkem kontinentaalsemaks. 4.Milliseks on muutunud vee soolsus Suures ja vriikeses Araaliiiirves? Järve soolsus, mis varem moodustas
Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega
ärajuhtimishulka. See tegevus ei suurendanud küll toodangu hulka, kuid jättis ümbritsevad alad surema. Probleemid Araali mere pindala väheneb pidevalt ja kiirenevas tempos alles on kolmandik järve kunagisest pindalast Araali meri on väga saastatud järves on pestitsiide ja muid kemikaale Araali meri on väga soolane praegu ületab soolsus 2,4 korda maailmamere keskmise Põhjused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks Suurem auramine kui sademete hulk Relvakatsetused Väetiste sattumine vette Tööstuslik tootmine Tagajärjed Kliima on muutunud kontinentaalsemaks (suved soojemad, talved külmemad) Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel (tuulega järve lähedalt ära lennanud viljatu muld muudab mulla ka mujal viljatuks) Tolmutormid Järve toitvate jõgede deltade ökosüsteemid
Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida tead soolakutest? Vastus:Soolakud on kuivad,madalad nõod,märgivad kõrbes kohti kus on põhjaveetase kõrgem,auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Küs:Kudias eristatakse kõrbeid?(2) Vastus:Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi.
moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti 2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase on langenud 17 meetrit. Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega
lõpetatakse, • Põhjavee üldine tase on suure veekasutuse alanduslehter tasapisi tõttu alanenud, põhjaveevarud vähenevad. väheneb. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Deta Puuvillapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere • kuivamiseni Viiskümmend aastat tagasi oli Araali meri pindalalt neljas järv maailmas. • Järve tõid vett Amudarja ja Sõrdarja jõed. • Alates 1930. aastatest hakati selles piirkonnas põllumaid niisutama, et kasvatada puuvilla. Niisutuseks kasutati Amudarja ja Sõrdarja vett. • Jõe vett jõudis Araali järjest vähem ja selle tulemusena hakkas mere pindala vähenema. Kunagine jõesäng kaldal roostetavate laevavrakkidega. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Aral_Sea_1989- 2008.jpg
Allikate ja kaevude juures paiknevad vähese taimkattega rohelisemad alad, mida nimetatakse oaasideks. Jõgesi leidub kõrbes ainult läbi voolamas, ühtki jõge sealt alguse ei saa. Näiteks Niilus, mis on maailma pikim jõgi, voolab 2700 km ulatuses läbi Sahara kõrbe ilma ühegi lisajõeta. Kõrbes moodustab Niiluse org maailma suurima, kuni 20 km laiuse oaasi. Niger on teine alalise vooluga jõgi kogu Sahara kõrbe kohta. Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse
Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neil mitmeid terviseprobleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolaga ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni 1500 km kaugusele. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud vähktõve vorme (söögitoruvähk) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi (sapikivitõbi, gastriit, allergilised ja geneetilised haigused). Pinnasesse sattunud sool on hävitanud taimestiku, sealhulgas saagid. Need on vaid mõned probleemid, mis meie elu ja loodust ohustavad. Kurvaks teeb siinjuures asjaolu, et suur osa nendest on põhjustatud inimtegevusest. Kui me tahame,
passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. *pöörijoonte piirkond, sest laskvad õhuvoolud, kuiv õhk. *mandrite sisealad, sest enne mäestikke sajab kõik alla. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. *perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad-araali ja kaspia mere piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist: *Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel.
- polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks 2) auramine on suurem kui sademete hulk 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Volga 1)toitub lume sulamisveest 2)suurvesi on mai 3)madalvesi on september- märts Rein 1) toitub aastaringselt sademetest 2)suurvesi on juunis ja juulis 3)madalvesi november-jaanuar Kongo 1)toitub peamiselt sademetest 2)suurvesi on nov-jaanuar 3)madalvesi juuli-august Niilus
2) kõige vähem sademeid, miks 2p. Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris Toitub sademetest Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris Algus Türgi kaguosa mägedest Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud)
109). 1.3. Levik looduses Jõeforell saab elada ainult 18oC, puhtas, külmas ja hapniku rikkas voolavas vees. Seetõttu on kalakasvatustes seda liiki raske kasvatada. Jõeforelli kasvatused peavad asuma looduslike allikate lähedal. Need asukohad on koselistes ja hapnikku rikastes jõgedes (Aquamedia, 13.03.2012). Teda leidub Põhja-Aafrika, teiste Vahemeremaade, Vahemere saarte ja Taivani jõgedes ning Eufrati ja Amudarja ülemjooksul. Jääajal olid Vahemeri ja Pärsia laht märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid,- nii, et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012). Põhja-Ameerikas leidub teda mägistel aladel ning Kesk-Aasias. Eelmise sajandi jooksul on teda Euroopa tutvustanud mitmetele regioonidele: Aasiale, Aafrikale, Lõuna- ja
niisutussüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas. Probleemi muudavad raskemaks ka valesti suunatud toetused ning vähene avalikkuse ja poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid. Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks. Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Haritavad põllumaad on väga vastuvõtlikud erosioonile, sest kündmise järgselt puudub taimkate ning pinnas ei ole kinnistunud piisavalt tugevasti. Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja hakatakse kündma selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne. Näiteks Brasiilia
kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus - vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne - suur soojushulk kulub vee aurustumisele
· Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Araali meri Järv Kuivamise põhjused · Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks · Loodusliku tegurina sademetehulga loomulik vähenemine Pindala väheneb ja soolsus suureneb · Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala kahanenud kolmandiku kunagisest. · Järve soolsus tõusnud. Araali meri täna ... · Järve soolsus tõusnud 10 promillilt 45 promillini · Veetase langenud 17 meetrit
26 http://al.godsdirectcontact.org.tw/your_food/Estonian.htm Töötav auto, mis väljutab heitgaase. http://uudised.err.ee/index.php?0573042 Maa energeetiline liikumine. 27 Maa energeetika http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm Osooni augud Antarktikas. http://www.atm.ch.cam.ac.uk/tour/part2.html 1918 otsustas Nõukogude Liit Araali merd toitvad jõed Amudarja ja Sõrdarja kõrbe niisutamiseks kõrvale juhtida. Araali mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega 28 (foto: wikipedia). 29
annaabi.ee 
