Araali meri (0)

Araali mere kõrbestumine
Mark Kristian Küttim, 10.b
Tallinna Reaalkool
2009
Asukoht
Araali meri asub Euraasia mandril, Aasia
maailmajao keskosas, Turaani madaliku
põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril,
parasvöötme mandrilises kliimas.
Üldinfo
Araali meri on umbjärv
Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks
suuremaid järvi maailmas
Järve soolsus oli kunagi kolmandik
maailmamere keskmisest
Järve Suur-Araali osa jagab kaheks
Vozrozdenije (pool)saar
Eellugu
Nõukogude Liit soovis arendada riisi-,
meloni-, teravilja- ning eelkõige
puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata
niisutama Araali mere ümbruskaudseid
alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt
rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti,
järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid
sellele vaatamata suurendati vee
ärajuhtimishulka. See tegevus ei
suurendanud küll toodangu hulka, kuid jättis
ümbritsevad alad surema.
Probleemid
Araali mere pindala väheneb pidevalt ja
kiirenevas tempos ­ alles on kolmandik
järve kunagisest pindalast
Araali meri on väga saastatud ­ järves on
pestitsiide ja muid kemikaale
Araali meri on väga soolane ­ praegu
ületab soolsus 2,4 korda maailmamere
keskmise
Põhjused
Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane
ärajuhtimine põldude niisutamiseks
Suurem auramine kui sademete hulk
Relvakatsetused
Väetiste sattumine vette
Tööstuslik tootmine
Tagajärjed
Kliima on muutunud kontinentaalsemaks
(suved soojemad, talved külmemad)
Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel
(tuulega järve lähedalt ära lennanud viljatu
muld muudab mulla ka mujal viljatuks)
Tolmutormid
Järve toitvate jõgede deltade ökosüsteemid
on hävinud
Tagajärjed(2)
Kohalikel elanikel on suurenud
terviseprobleemide hulk (tekib suurem
vajadus meditsiini järgi)
Magevee puudus (põhjavesi on saastunud
pestitsiidide ja muude kemikaalidega)
Biorelva laboratoorium
1948 rajati Vozrozdenije (pool)saarele
bioloogiliste relvade laboratoorium. Selle
ajalugu ja funktsioon on siiani teadmata.
1992 jäeti see NL lagunemise järel maha.
On tõestatud, et seal toodeti, katsetati ning
ladestati prügina bioloogilisi relvi. Hetkel
tegeletakse ladestatud ainete
neutraliseerimisega. Arvatakse, et sealseid
relvi katsetati inimeste peal.
Arvud
Järv on 5 kuud aastas jääs. 1960-1998
vähenes Araali mere pindala 58%, maht
vähenes 83%, meretase 19 meetrit, mere
keskmine sügavus 9 meetrit, soolsus
suurenes 35 g/l, veetaseme languse kiirus
on suurenenud iga kümnendiga 30 cm.
Arvatakse, et Kesk-Aasia suurimast
kanalist, Karakumi kanalist kaob 30-70%
veest aurustumise või kanali läbilaskvuse
pärast.
Abinõud
· NL plaanis panna Obi lisajõed tagurpidi
voolama, kuid plaan oli utoopiline
· Väike-Araali ja Suur-Araali vahele ehitati
hiljuti tamm, Väike-Araali veetase 40%
ulatuses taastunud
· Kasashtan plaanib ehitada veel ühe tammi,
millega loodetakse kiirendada Väike-Araali
taastumist (on võetud juba laen IMF-lt)
Olukord praegu
· Väike-Araali püütakse kasahhide poolt
taastada, Suur-Araali osa on jäetud
rahapuuduse tõttu saatuse hooleks
· Elu Väike-Araali kaldal hakkab vaikselt
taastuma, esimesed kalamehed naasevad
Väike-Araalile
· Ennustatakse, et Suur-Araali lääneosa
kaob järgmise 15 aasta jooksul
Kasutatud allikad
· http://et.wikipedia.org/wiki/Araali_meri
· www.tempt.ee/topic.php?topic=1403
· www.epl.ee/artikkel/381282
· http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.ph