On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
kuid ei saa hästi reprodutseerida varem omandatud materjali. Mõnikord võib see olla nii tugev, et haige ei suuda iseseisvalt meenutada asjaolusid, nimesid, paiku jms., kuid kui teda 5 abistatakse, siis võib kogu mälestuskujundi reprodutseerida. Sellist nähtust nimetatakse anekfooriaks. (3, lk 129) 3.4 Mälulünk ehk amneesia Ajukahjustused ja psüühilised põhjused võivad esile kutsuda mäluhäireid. Sellisel juhul on tegemist amneesiaga. Amneesia on ajaliselt piiratud lünk mälestuste kronoloogilises ahelas. Mälulünk sugeneb asjaolust, et aju haigusliku seisundi tõttu ei toiminud teatud ajavahemikul ärritajate jälgede kujundamist, s.t. omandamist. Kuna engramme ei ole, siis polegi midagi selle ajavahemiku kohta reprodutseerida. Samal ajal kõik see, mis toimus kriitilisest ajavahemikust varem või hiljem on hästi omandatud ja käepäraselt reprodutseeritav. Milline
· Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Mäluga on seotud erinevad ajukoore ja aju osad. Parema ajupoolkera kahjustumisel kahjustub ruumiline ja visuaalne mälu ja vasaku ajupoolkera kahjustumisel sõnaline mälu. Mäluga seotud häired Inimesel võib ununeda teatud asju vahest niisama ja see ei tähenda just kindlat häiret . Kui aga ununemised on ulatuslikud ja korduvad ,siis võib tegu olla amneesiaga. Eristatakse liiga ja vaegmälu , amneesiat ehk mälulünka ,hüsteerilist amneesiat , afektiivset amneesiat ja joobes oleku mälulünki. Seni pole aga leitud ravimeid ,et mälu või õppimisoskust parendada. Mäluhäirete suurus ühiskonnas areneb üha enam ,kuna suureneva inimkonna alusel tekkib rohkem liiklusõnnetusi ,mille tagajärjeks on pea põrutused või ajurabandused .Teiseks tähtsaks põhjuseks on ka inimeste suurenev joove aastate lõikes ,mis tekitab mälulünki ja
kasutamine eeldab teadvustatust), episoodiline mälu(seotud inimese endaga. Omandamiseks pole vaja tegevust,kuid teadvustatust) o Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
kuidas ta neid teadlikult sai, kuid ei saa mäletada teadmata, mis asi see on, mida mäletatakse [2]. 7 3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast:
Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. 5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu.
Erinevad suuraju piirkonnad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustusel häired just ruumilises-visuaalses mälus ja vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises) mälus. (3: 101) 2.4 Mäluhäired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Mäluhäireid on mitut eri liiki. (10) 15 2.4.1 Amneesia Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda, mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida. · tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada
Anatoomiline afaasia – (amnestilien afaasia), kahjustatud nimetamine (ligipääs sisemisele sõnaraamatule); spontaanne kõne normaalne, kuid esinevad ümbersõnastamised ja „sõnakeerutused“, paljusõnalisus; kirjutades sõnaleidmisraskused. Transkortikaalsed afaasiad – järelekordamine normaalne; semantiline afaasia – raskused loogilis-grammitilistest lausetest arusaamisel. Amneesia – mälu mitteloomulik halvenemine. Amneesiaga patsiendid võivad kaotada asju ja süüdistada teisi nende tagant varastamises. Nad unustavad, mida neile on öeldud ning küsivad korduvalt samu küsimusi. Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Mäluhäireid (amneesiaid) on mitut liiki: anterograadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. Selle korral mäletab inimene
Unustatakse interferentsi tõttu. Jaotatakse veel selgeksõpitud tegevusteks( jalgarattasõit, kirjutamine), talletatud faktideks (teatakse üldiselt, vesi on sinine, jäätub t' 0) ning enda kohta talletatud informatsiooniks (kellega kohtusin eile, ida ma tegi üleeile) Mäluhäired on asjad mida me unustame või mille meelde jätmisega on raskusi, kui aga tegemist on sellega et meelde ei jää üldse midagi või ei püsi seal, siis on tegemist amneesiaga ehk mälulüngaga, mis tekib mälukahjustuse tagajärjel. On ka teisi mäluhäireid nagu näiteks liigmälu, mis tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeletuletamist. Tegemist on tahtele allumatu ja koormava haigusega, sest teatud pildid meenuvad pidevalt. Raskendab ka uute kogemuste omandamist. On ka näiteks joobemälu, kus esinevad teatud mälulüngad. 22. Kaaslase valiku teooria, suhtemudelite mõju paarissuhtele
Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist
Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. Mäluhäired. Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu.
detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodutseerimisel kirjeldavad. Eidetisminähtus seondub sageli sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses (värvuskuulmine). Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad. - Ajukoorelaustest piirkondadest kahjustatud vaheaju, hipokampus, taalamuse dorsaalsed tuumad - Oimusagara mediaalne osa – see on piirkond mis on eelkõige seotud uue materjali salvestamise regulatsiooniga ja juurdepääsuga mujale ajusse; seal ei hoita ’mälestusi’ Milline on hipokampuse roll mälu töös? - Oluline integratsiooniks ja konsolidatsiooniks (kinnitamiseks) - Deklaratiivne mälu – teadmised mida saab sõnadega väljendada
,,tunnelis". Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
· liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mälupsühholoogia algus- Ebbinghaus- näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Claparede- näitas, et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel, nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. nõelatorke katse. See, kuda me mälu kasutame, sõltub sellest, mis meil juba mälus olemas on. Bartlett tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete kujutuste määravat rolli inimomase mälu kujunemisel. See oli erinenev lähenemine ebbinghausi ,,puhta mälu" uuringutest. TÄNAPÄEVA ÜLDSEISUKOHAD Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: 1. DNA/RNA 2
„tunnelis“. Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
· Liigitamine modaalsute järgi (nägemis-,kuulmis-,jne) · Liigitamine keskuste jöärgi (senroone,lühiajaline,püsi-) · Liigitamine säilitatavate teabe-representatsioonide sisu järgi · Liigitamine sõltuvalt seotusest teadvusega Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes
asju. (Harva). See seondub tavaliselt sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistinguid ka teised modaalsuses.- traditsionaalsete kultuuride esindajate hulgas (nt värvuskuulmine) Mälulünk e amneesia ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. lokaalne ajukahjustus või üldine funktsiooni häire on põhjuseks nt peatrauma, mürgitus. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Alaliigid: nt joobemälulünk tugevad joobes isikul on mälus katkemisi, kuigi ta võis olla kontaktivõimeline. see on ka afektiseisundi ühseks võimalikuks tunnuseks + hüpnoosijärgses seisundis (nt posthüpnoosiline amneesia see kes teeb see ütleb et pärast pole vaja mäletada midagi) Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv.
annaabi.ee 
