Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ammoniaak". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2nh3, ammoniaak, 4nh3, 6h2o, nh4cl, polaarne, kovalentne, nuuskpiiritus, põlemine, oksüdeerumine, 2so4, eksotermiline, reaktsioonAmmoniaak NH3 Füüsikalised omadused: 1) terava lõhnaga 2) värvuseta 3) gaas 4) õhust ~2 korda kergem 5) vees väga hästi lahustuv 6) veeldub - 33oC juures NB! 25% - line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. Keemilised omadused: 1) + O2, (st. põleb) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 2) + vesi ammoniaakhüdraat (nõrk alus) 4NH3 + 3O2 = 6H2O + 2N2 4NH3 + 3O2 = 4NO + 6H2O 3)+ hapeammooniumsool NH3 + NCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 3NH3 + H3PO4 = (NH4)3PO4 Kasutamine: 1) 2) 25% - list väetisena10% - list nuuskpiiritusena 3) vedelal kujul külmutusseadmetest, kuna aurustumisel neeldub soojust palju 4) ammooniumsoolade ja lämmastikhappe saamiseks Saamine: 1) tööstuses: N2 + 3H2 => 2NH3 kõrgel rõhul ja temperatuuril katalüsaatoite juuresolekul 2) laboratoorselt: 2NH4Cl + Ca(OH2) = CaCl2 + 2NH3 + 2H2O Ammoniumsoolad
lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. Lämmastiku molekuli läbimõõt nanomeetrites on 0,32 Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil.
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer
Lämmastiku aatomitevahelist kolmiksidet aitab nõrgestada ja seega teda keemiliselt aktiivsemaks muuta ainult elektrilahendus (kaarleek) või väga kõrge temperatuur (üle 2000 °C). Sel põhjusel tekibki näiteks äikese ajal õhku alati lämmastikoksiidi, kuna kõrgel temperatuuril ühineb lämmastik hapnikuga lämmastikoksiidiks: // N2 + O2 2NO. Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel: // N2 + 3H2 2NH3 Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku
o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel Füüsikalised omadused : Värvitu; Õhust kergem; Terava iseloomuliku lõhnaga; Vees hästi Väävli ühendid lahustuv; Keemistemp -33C; Aurustumisel neelab palju soojust H2s divesiniksulfaat Keemilised omadused
Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite ahelatest, milles väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega.
või punase fosforiga (P), kasutatakse sümbolina P. Fosfor on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. a).Metallidega moodustab fosfor fosfiide: 3Mg+2P=Mg3P2 (magneesiumfosiid) b).vesinikuga ta otseselt hästi ei reageeri, fosfori ühendit vesinikuga--fosfaani (PH3)-- saadakse fosfiidest: Mg3P2+6HCl=2PH3+3MgCl2 Fosfaan on värvuseta, ebameeldiva küüslaaugulõhnaga väga mürgine gaas. Nii nagu vastav lämmastikuühend ammoniaak (NH3) moodustab ammooniumsoolasid (NH-4), moodustab fosfaan (PH3) fosfooniumsoolasid (PH+4): PH3+HCl=PH4Cl (fosfooniumkloriid) c). Halogeenidega moodustab fosfor soolasid, milles fosfori oksüdatsiooniaste on III või V, sõltuvalt fosfori ja halogeeni vahekorrast: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul
Lämmastik Leidumine : õhus 78% Füüsikalised omadused : N2 on värvusetu gaas, lahustub halvasti vees, puudub lõhn ja maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim
korral mürgine, lahustub vees. NO-värvusetu mürgine gaas, neutraalne, saadakse kõrgel temp.-il õhu käes 2NO+O22NO2 NO2-punakas pruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, reageerides veega on lämmastik-ja lämmastikushape. N2O(naerugaas)-neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvusetu gaas. HNO3-tugev ja püsiv hape, selle soolad on nitraadid, tugev o-ja. HNO2-nõrk ja ebapüsiv hape, soolad nitrid. 10. NH3 põlemine õhus kõrgel temperatuuril. Kuidas saadakse tööstuses NO + võrrand. a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda vett ka teiste ainete koostisest. Kasutatakse gaaside kuivatamiseks. Ortofosforhape (H3PO4)-valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape.
Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole. Ühendina : Fosfaat, Apatiit.
Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus
Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises. Lämmastikul on püsiv Kovalentne kolmikside, mille tõttu on ta püsiv aine ja ei reageeri tavatingimustes paljude ainetega, peaaegu inertne, kõrgel temperatuuril aga muutuvad keemiliselt aktiivseks. Maitseta, lõhnata, värvuseta gaas, vähe lahustub vees, õhust kergem, keemistemperatuur on madalam kui hapnikul ehk hästi madal. Saadakse amooniumnitriti kuumutamisel. Väga kõrgel temperatuuril reageerib lämmastik õhuga, tekib lämmastikoksiid NO, NO on värvuseta mürgine gaas, ei lahustu vees, saadakse ka NH3
Lämmastik Saamine ja omadused 78% lihtainena õhus N2: *lõhnata värvuseta, maitseta gaas *õhust veidi kergem *lahustub vees vähem kui O2 *ei põle ega soodusta põlemist N2 : püsiv kolmikside Toatemperatuuril passiivne, ei reageeri metallide ega mittemetallidega. Looduses: Lämmastiku sidumine Välgulöögil N2 + O2 2NO (õhus iseeneslikult) 2NO + O2 2NO2 Laboris: Ammoniaagi süntees N2 + O2 2NO Tööstuslik protsess: N2 + 3H2 2NH3 Ammoniaak NH3 NH3 süntees tööstuses N2 + 3H2 2NH3 saamine laboris 2NH4Cl + CaO 2NH3 + H2O + CaCl teke looduses valkude lagunemisel ainevahetusprotsessidel kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts
nitriide) ning eritingimustel ka vesinikuga, moodustades ammoniaagi NH3. AMMONIAAK JA AMMOONIUMÜHENDID . Ammoniaagi molekulid on kolmnurkse püramiidi kujulised ning tugevalt polaarsed. Ammoniaak lahustub väga hästi vees. Lahustamisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad : tekib ammoniaakhüdraat, milles ammoniaagi ja vee molekul on seostunud vesiniksidemega . NH3 +H2O -><- NH3* H2O Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad- ammoniumsoolad 2NH3 * H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4+ 2H2O Ammoniumsoolad on küllaltki ebapüsivad. Kuumutamisel lagunevad nad kergesti. Nt ammooniumkloriidi kuumutamisel tekivad ammoniaak ja vesinikkloriid. NH3Cl(t) -> NH3(g) + HCl (g) Lämmastiku hapnikuühendeid Lämmastikuoksiid NO on värvuseta mürgine gaas,mis vees praktiliselt ei lahustu ega veega ei reageeri 2NO+O2 -> 2NO2 Lämmastikdioksiid NO2 on punakaspruuni värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaas. Lämmastikdioksiidis on lämmastiku o-a IV
3 Keemilised omadused a) happeline oksiid + vesi = HAPE (mitte kõik) SO3 + H2O = H2SO4 NB! SiO2 + H2O (liiv) b) happeline oksiid + aluseline oksiid = SOOL SO3 + CaO = CaSO4 c) happeline oksiid + alus = SOOL + VESI CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O [lubja kivistumise reaktsioon] P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O NB! Kui happeline oksiid reageerib alustega, tekib selle happe sool, mida see oksiid tekitab: SO3 H2SO4 SO2 H2SO3 d) happeline oksiid + happelisne oksiid hape sool metall 3. Amfoteersed oksiidid AMFOTEERSUS keemilise elemendi või ühendi [n hüdroksiidi Zn(OH)2] võime reageerida tingimustest olenevalt kas aluse või happena. (Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega).
Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 4 3 3 6 4 4
(hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2 Hüdriidid: aluselised, happelised (SiH4, BH3), amfoteersed (AlH3)
Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2
radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata
dissotseerudes Fe3+ ioone. Toimus reaktsioon: FeNH4(SO4)2 + NH4SCN Fe(SCN)SO4 + (NH4)2SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH 4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist teravat lõhna! See tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. NaOH lisamisel toimus reaktsioon, kus aluselises keskkonnas vabaneb ammoniaak, reaktsioon näeb välja nii: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH Fe(OH)3 + NH3 + 2Na2SO4 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO 4 sade. See reaktsioon oli üks näide sulfaatioonide tõestusreaktsioonist: 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42-
· Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt: veest või looduslikust gaasist:
N2 P +7 | 2) 5) +15 | 2) 8) 5) Aatomi ehitus 1s² 2s² 2p³ 1s² 2s² 2p 3s² 3p³ NH3 ammoniaak PH3 fosfaan HNO3 lämmastikhape H3PO4 fosforhape HNO2 lämmastikushape Oksüdatsiooniaste min: III max: V min: III max: V 1) lihtainena õhus (78%) 1) ühenditena kuulub valkude Leidumine koostisesse 2) ühenditena valkude koostises
Cu(OH)2 + 4NH3∙H2O → [Cu(NH3)4](OH)2 + 4H2O Tetraamiinvask(II)hüdroksiid b) teise katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,2 M NaOH lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis helesinine sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Mis sade tekkis? Tekkis vask(II)hüdroksiidi sade: CuSO4 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + Na2SO4 c) kolmandasse katseklaasi lisada 4-6 tilka 0,5 M NH 4Cl lahust. Kirjeldada, mis toimub NH4Cl lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). NH4Cl lahuse lisamisel mingeid muutusi ei toimu. Kas siin tekib vase ammiinkompleks? Kuna reaktsioon ei toimu keemilis- termodünaamilistel põhjustel, ei teki ammiinkompleksi, ei tekkinud sadet. d) neljandasse katseklaasi panna üks Zn graanul (katset alustada üheaegselt katsega 2.2.b ja jälgida, kas tsingi pinnale tekib vasekiht. Kirjeldada, mis toimub. Zn pinnale tekkis vasekiht. Kirjutada reaktsioonivõrrand.
· Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama
soolast välja Katse 3.4 Magneesiumhüdroksiidi saamine ja omadused Valada kahte katseklaasi a´1 mL MgCl 2 või MgSO4 lahust ja lisada 0,05 mL (1 tilk) 2 M KOH või NaOH lahust. Milline ühend sadeneb? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. MgSO4 + 2NaOH → Mg(OH)2 ↓ + Na2SO4 Mg2++ 2OH+ → Mg(OH)2 ↓ Nüüd lisada ühte katseklaasi HCl või H2SO4 lahust, teise NH4Cl või (NH4)2SO4 lahust kuni sademe lahustumiseni. Mis toimub sademega kummaski katseklaasis? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) vähedissotsieeruvate ühendite teket. Mg(OH)2 ↓ + 2HCl → MgCl2 + H2O sade lahustub Mg(OH)2 ↓ + 2H+ → Mg2+ + 2H2O Mg(OH)2 ↓ + 2NH4Cl → 2NH3⋅H2O + MgCl2 sade lahustub Mg(OH)2 ↓ + NH4+→ 2NH3⋅H2O + Mg2+ Katse 4 Valada 6 katseklaasi 1 mL järgmiste soolade lahuseid: MnSO 4, NiSO4, CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3
Ag2CrO4 oranz AgCl valge Ag2S must 3. Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotsieeruva ühendi tekke suunas Katse 3.1 Katses 1.1 saadud lahusest eraldati sade tsentrifuugimisel. Sade pesti destilleeritud veega, tsentrifuugiti uuesti. Sademele lisati 6M ammoniaagi vesilahust. AgCl + 2NH3 H2O Ag[(NH3)2]Cl + 2H2O Sade lahustus kompleksühendi tekke tõttu. Lahus hapestati HCl lahusega. Ag[(NH3)2]Cl + 2HCl AgCl + 2NH4Cl Katse 3.2 Ühte tsentrifuugiklaasi valati 1 ml 0,1M Na2C2O4 ja 2 ml 0,1M CaCl2 lahust. Teise 2 ml 0,1 M Na2C2O4 ja 1 ml 0,1M CaCl2 lahust. Sademed tsentrifuugiti. Na2C2O4 + CaCl2 2NaCl + CaC2O4 1) Selge lahus jagati kaheks
2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2
NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl on hüdroksiidiooni reaktsioon NH4+ OH- = NH3(gaas) + H 2O Ba(OH) 2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH Ba2+ + SO42- = BaSO4 (sade) pole hüdroksiidiooni reaktsioon vaid sulfaatiooni oma Brönstedi järgi on alused osakesed, mis liidavad prootoneid ( st. vesinikiooni aktseptorid) Arrheniusega võrreldes on erinevused silmnähtavad. Brönstedi järgi on ammoniaak alus, sest te seob prootoni (NH3 + H+ = NH4+ ammooniumioon ) ja annab hapetega reageerides soolasid NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid
2) reag. vesinikuga: S+H2 = H2S S kui redutseerija reageerib oksüdeerijatega: S0-6e-=S+VI või S0 -4e- =S-IV 1) reag.halogeeniga : S+3F2 = SF6 2) reag.hapnikuga: S+O2 = SO2 3) reag. konts. H2SO4 ga: S+2 H2SO4 = 3SO2 + 2H2O H2S keemilised omadused. H2S kui redutseerija reageerib oksüdeerijatega. (S-i minimaalne o.-a saab reaktsioonide käigus vaid suureneda) S-II ne- 1) reag. halogeeniga: H2S +Cl2 = 2HCl+S 2) põlemine hapnikus : 2H2S+3O2= 2SO2 +2H2O 3) reag. konts. H2SO4 ga: H2S+ H2SO4 = S+ SO2 +2H2O H2S saamine. 1) laboris ( sulfiid + hape): FeS +2HCl= H2S +FeCl2 2) tööstuses: H2+S = H2S
HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2 Alustega NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi Leelised reageeriva amfoteersete Vaata alus +sool 2NH3 + H2SO4 = (NH4)2SO4 tekib sool hüdroksiididega 2NaOH + Zn(OH)2 = Na2[Zn(OH)4] Aluseliste oksiididega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O tekib sool ja vesi
Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin)
Fe3+ + SCN- = Fe(SCN) 2+ FeNH4(SO4)2 + NH4SCN = Fe(SCN)SO4 + (NH4)SO4 b) teise katseklaasi lisada mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. Kas lahuses oli NH4+ ioone? Soojendamisel oli tunda ammonniaagile omast lõhna, mis tõestas, et ammooniumioonid esinevad lahuses. Pärast NaOH lisamist toimus reaktsioon, mille käigus aluseslises keskkonnas vabanes ammoniaak. Kirjutada NH4+ iooni tõestusrektsiooni võrrand FeNH4(SO4)2 + 4NaOH = Fe(OH)3 + NH4OH + 2Na2SO4 NH4OH = NH3 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5 - 1 mL BaCl 2 lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli SO42- ioone? Ioonid esinesid lahuses, kuna SO42- ioonide tõttu tekkis raskestilahustuv valge piimjas Ba(SO4) sade. Kirjutada SO42- iooni tõestusreaktsiooni võrrand
nimetatakse happeanhüdriidideks. Aluselistest h-dest mood leelised, happelistest happed. Aluseliste h-de erinevus happelistest avaldub nende omavahelisel reageerimisel: LiH+BH3=Li[BH4]. See reakts võib toimuda ainult mittevesilahustes (nt eetris). Liitiumhüdriid annab kompleksi koostisesse H-, on el-paari doonoriks, BH3 aga liidab selle ja on seega aktseptor. Aluseliste h-de reageerimisel veega mood alused CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 ja happeliste h-de reag veega tekivad happed B2H6 + 6H2O 2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus
annaabi.ee 
