arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja. · Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni! · Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb? · Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused
otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inimesed, kes kuuluvad ühte kultuuriruumi. Nüüdisaegses piirdeta maailmas puutume aga kokku ka inimestega, kelle tervitamiskultuur võib meie omast sootuks erineda. Tähtsamad faktid tervitamisest: Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost, Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, 3 · meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.1 Vastu- ja kaastervitamine
Ruttu aga mõisteti, et nad olid eksinud. Heade suhete tekitamisel ja hoidmisel ei saanud maailmas olevaid tavasid eirata. 4 Tervitamine ,,Viisakus ei maksa midagi, kuid selle eest võib osta kõike" Lady Mary Wortley Montagu (http://www.naistemaailm.ee/index.php? id=10350 11.10.09) Tervitamine on esmane kontakt vestluskaaslasega. Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses tegutsetakse vastavalt vanusele ja soole: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, · mees tervitab naist, · käe ulatab esimesena vanem või naine.
1. Kutse-eetika mõiste - kogum seadusi, norme, reegleid, mis suunavad inimest kõlbelisele ja moraalsele käitumisele oma ametialases tegevuses 2. Etiketi mõiste ja mida see õpetab. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda. Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)! Päästeteenistujate ametinimetuse tunnused, päästeteenistujate ametikohtade
ja õige hingamine. Peab oskama varieerida oma hääle tõuse, langusi, pause ja kõla. Kõne sisust arusaamine ja selle tõlgendamine sõltub suures osas sellest, kuidas kõnest aru saadakse. Teenindaja kõne peab olema mõtestatud, arusaadav ja asjakohane, kuid tuleb jälgida, et teenindamisel ei tekiks täielikku vaikust või hoopis liigset familiaarsust. Igas keeleruumis on omad tavad ja kombed ning eestis iseloomustab neid ametialases suhtlemises ,,Teie" kasutamine. Teada saades kliendi nime, tuleks seda ka kasutada, kuid delikaatselt. Nime kasutamise viis sõltub konkreetsest kliendist ja situatsioonist. 2 Keelekasutuses on oluline sõnavara kasutus, kuid samas peab olema ka teadlik nn. erikeelest, kuna omavahelisse kõnepruuki tuleb pidevalt juurde uusi sõnu, väljendeid, lühendeid ning neid kasutatakse rühmasiseselt täiesti loomulikut. Seda nimetatakse argooks
suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. (M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see suurendab enesekindlust, aitab mõista teisi inimesi, teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks ning vähendab pingeid ja hoiab ära stressi. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa. See annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. Tihti leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Pidevalt tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume
· On enesekindel, kuid mitte pealetükkiv. · Kasutab mina-teateid (Nt. Mina arvan, meie tunneme) Kehtestavalt käituja on enesekindel, on hea enesetundega, rahulolev, teda austatakse, ta kontrollib olukorda. Ta ei tee kellelegi haiget, tema ja teiste õigusi austatakse, ta austab ka iseennast. Tema tervis on korras. Ta elu on huvitav ja tal on palju sõpru. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saab valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Oled sa juht või ametnik, klienditeenindaja või sekretär, kohtud kodanikega ja klientidega silmast-silma või telefoni teel professionaalset suhtlemist nõutakse igat rolli kandes. Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses (asendis) olevalt inimeselt (nt. peaminister, direktor, abikaasa, isa, õpilane, politsei jne). Sotsiaalset rolli kirjeldavad ühiskonnas või sotsiaalses
Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia. Ametiprotokolli alaliik: äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas). Etikett Étiquette (est hic questio ) Tänane tähendus: mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Täpsemalt: kuidas kirjutada kirju, tervitada,rõivastuda,esitleda, olla hea pererahvas külaliste ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia
ning kui kohtumõistmine ei oleks tehtud kohtute monopoliks separatsiooni printsiibi alusel, võiks valitsus ja seadusandja seda tegevust piirata mõeldava miinimumini. Kohturiigi printsiip nõuab, et vähemalt Riigikohus halduskohtu funktsiooni teostaks. Kohturiigi põhimõtte kohaselt ei kehti ükski haldusakt, mis ei ole toimetatud kooskõlas Ps-ga või Ps-e alusel antud lihtseadustega ning viimaseid rakendavate määrustega; ei ole tarvis kellegi eelluba ametnikkude vastutuselevõtmiseks ametialases roimas - vastutusest ei või olla vaba ükski avalik-õiguslik riigiteenistuja; kodanikke ei saa sundida täitma võimuesindajate põhiseaduse- ja seadusevastaseid korraldisi. Kõrgemate organite süsteemi rajas Ps parlamentliku vabariigi ja parlamentarismi printsiibile. Riigivõimu kasutamine kodanikkude suhtes on rajatud demokratismi alusele. Asutava Kogu Ps-e olulisemaks puuduseks oli kogu riikliku võimu keskendumine Riigikogu
· Vabandamine mistahes veaolukorras ja lahenduste pakkumine Mitte kunagi ei öelda või hõigata valjuhäälselt kliendi turvalisuse ja konfidentsiaalsusega seonduvaid asju (sh nimi, telefoni number jms). Klienditeenindajad ei "hõigu" omavahel (Tule siia... ! Too seda...! Ütle talle... ! jne). Omavaheline hädavajalik suhtlemine toimub vaikselt ja kliendile märkamatult). Veel mõned soovitused: · Igas keeleruumis on oma tavad ja kombed. Eesti kultuuri ja tavasid iseloomustab ametialases suhtlemises "Teie" kasutamine. Klienditeenindaja ei alusta kliendiga suhtlemist "Sina"- vormis! · Kõige ilusamaks sõnaks on inimesele tema nimi. Kasutage seda julgemalt! Paljudel juhtudel te teate või saate teada saada kliendi nime pöörduge kliendi poole tema nime kasutades! Tehke seda delikaatselt. Nime kasutamise viis (kas ees- või perekonnanimi, härra või proua) sõltub konkreetsest kliendist ja situatsioonist vaadake inimesele otsa ja te leiate selleks õige viisi!
Kohtades, kus püsti tõusmine võib teisi kohalviibijaid häirida (restoraanis, teatris, autos vm), pole vaja mehel tõusta, vaid ta ulatab väikese kummarduse saatel käe. Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, kergitavad nad ennast veidi istmelt või tõusevad püsti. Viimane näitab lugupidamist teise daami suhtes. Meeste tervitamisel ei pea naised tõusma. Erandina tõusevad naised eakate härrade tervitamisel ning ametialases suhtlemises oma ülemusega tervitamisel. Kes tervitab esimesena? Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat. Saabuja tervitab esimesena kohalolijaid (olenemata soos ja vanusest). Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse enne ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat ning esimesena tervitab (soost olenemata) see, kelle nimel kutse adresseeriti. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitamise viis ei tohi olla lärmakas ja teisi inimesi häirida
väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt. võidakse pidudel oma keha kaitsmiseks hoida käes klaasi v mingit muud eset. 3.Sotsiaalne e ametialase suhtlemise distants on kasutusel tavaliselt ametialases suhtlemises või mitmesugustel ametlikel vastuvõttudel, kus suhtlemise sisu on enamasti umbisikuline. Sellel distantsil suheldakse kas võõrastega või inimestega, kes meile väga ei meeldi. Ei eelda, et üritatakse teist puudutada.Kasutusel teenindamisel ja äris. Kaugus 120 cm 4.Avalik ehk esineja distants on kasutusel siis, kui esinetakse suuremale hulgale inimestele. Selle distantsi esimesel poolel (3,6–7 m) suheldakse tavaliselt klassiruumis ning räägitakse kõva
Seejuures peab informatsioon olema hõlpsasti leitav. (Asjaajamisõpe, 2009) Asjaajamisõpe alammenüüst võib leida põhimõisteid, dokumendihalduse korraldust, dokumentide loomist ja õppeülesandeid. 3.1 E-kiri ja meilietikett Turismiettevõttes on suur osa elektroonilisel kirjavahetusel, e-kirja vahendusel suheldakse nii klientide kui partneritega. Elektroonilise suhtlemise teevad viisakaks kiire vastamine, kirja lühidus ning positiivne hoiak. (netietikett, 2009) Ametialases suhtlemises kasutatav e-kiri peab olema koostatud ja vormistatud sama ametlikuna kui kirjaplangile vormistatud kiri. E-kiri koosneb kahest osast: 1. Päis Aadress Teema 2. Sõnumi kehast (e-kirja tekst) 1) Seosviit 2) Kuupäev ja viit 3) Pöördumine või adressaat 4) Tekst 5) Allkirjastaja 6) Allkiri 7) Koostaja
377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 35 lõike 2 alusel kehtestatud eriloal märgitud nõudeid või teinud nimetatud vedusid eriloata; 4) tegevusloa omanik on rikkunud vedude korraldamisel rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud nõudeid; 5) oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa omanik osutab selle alusel tasulist autoveoteenust; 6) tegevusloa omanik ei täida ametialases tegevuses liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522), käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid. (2) Tegevusloa andja võib tegevusloa kehtivuse peatada või tegevusloa tunnistada kehtetuks ka selle omaniku enda taotlusel. (3) Kui kontrollimise tulemusel selgub, et vedaja majandusseisund ei vasta käesoleva seaduse §-s 6
saavutatakse. 2) Juhtide ja alluvate positiivne/toetav suhtumine juhid ja alluvad peavad igas olukorras ilmutama ja säilitama toetava suhtumise sisekontrollisüsteemi. Positiivne suhtumine seisneb selles, et asutuse juhid suhtuvad igati toetavalt sisekontrolli (isiklik eeskuju) ja teevad piisavalt selgitustööd sisekontrollist kõigile alluvatele. 3) Ausus ja kompetentsus juhid ja alluvad peavad olema ausad nii isiklikus kui ametialases tegevuses ja tuleb püsida kompetentsuse tasemel, mis võimaldab neil mõista efektiivse sisekontrollisüsteemi väljaarendamise ja säilitamise tähtsust. Sisekontrolli efektiivsus sõltub paljuski inimfaktorist ja seetõttu ei saa toimida tulemuslikult, kui juhtkond ja personal ei väärtusta eetilisi tõekspidamisi või ei mõista või ingoreerivad oma osa sisekontrolli protsessis, või ei ole piisavalt kompetentsed, et
Üldstandardid on: 1. Küllaldane ehk piisav kindlustunne. Sisekontrolli süsteem on org-i juhi abivahend, et saavutada küllaldane kindlustunne, et püsitatud visioon saavutatakse. 2. Juhtide ja alluvate toetav ja positiivne suhtumine . Juhid ja alluvad peavad igas olukorras ilmutama ja säilitama toetavat ja positiivset suhtumist sisekontrolli süsteemi. 3. Ausus ja komeptentsus. Juhid ja alluvad peavad olema ausad nii isiklikus kui ametialases tegevuses ja püsima kompetentsuse tasandil, mis võimaldaks neil aru saada hea sisekontrolli süsteemi vajadusest ja selle välja arendamisest. Sisekontrolli süsteemi efektiivsus sõltub oluliselt inimfaktorist ning see ei toimi efektiivselt, kui ei väärtustata eetilisi tõekspidamisi või ignoreerivad töötajad oma osa sisekontrolli süsteemis või ei oma piisavalt kompetentsi, et mõista sisekontrolli olemust ja vajadust ning seega ei suuda kaasa aidata
1. Küllaldane ehk piisav kindlustunne – sisekontroll on asutuse juhtkonna abivahend, mis peab andma neile kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse (juhtimisotsused on õiged). 2. Juhtide ja alluvate positiivne toetus – juhid ja alluvad peavad igas olukorras ilmutama ja säilitama toetava suhtumise ja positiivse hoiaku sisekontrollisüsteemi. 3. Ausus ja kompetentsus – juhid ja alluvad peavad olema ausad ja asjakohased nii isiklikus kui ametialases tegevuses ning tuleb küsida kompetentsuse tasandil, mis võimaldab mõista efektiivse sisekontrolli väljaarendamise ja funktsioneerimise tähtsust. (Sisekontrolli efektiivsus sõltub oluliselt inimfaktorist ning ei toimi efektiivselt, kui kogu personal ei väärtusta eetilisi tõekspidamisi, ei mõista või ignoreerivad oma osa sisekontrolli protsessis või nad pole piisavalt kvalifitseeritud, et
mis peab andma neile kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse, ehk et juhtimisotsused on õiged; 2. Juhtide ja alluvate toetav positiivne suhtumine juhid ja alluvad peavad igas olukorras ilmutama ja säilitama toetava suhtumise ja positiivse hoiaku sisekontrollisüsteemi; 3. Ausus ja kompetentsus juhid ja alluvad peavad olema ausad ja asjakohased nii isiklikus kui ametialases tegevuses ning tuleb püsida kompetentsuse tasandil, mis võimaldab mõista efektiivse sisekontrolli väljaarendamise ning funktsioneerimise tähtsust. Sisekontrolli efektiivsus sõltub oluliselt inimfaktorist ning ei toimi tulemuslikult, kui kogu personal ei väärtusta eetilisi tõekspidamisi, ei mõista või ignoreerib oma osa sisekontrolli protsessis või pole nad piisavalt kvalifitseeritud, et aidata kaasa tööprotsessi kvaliteedi tõstmisele. 4
DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum. Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte. Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on: - Viini konventsioon ,,Diplomaatilistest suhetest" (1961) - Viini konventsioon ,,Konsulaarsuhetest" (1963) AMETIPROTOKOLL on ametialases suhtluses üldtunnustatud käitumisnormid, tavad, kombed. Ametiprotokolli alus on asutuse või ettevõtte põhiväärtused, missioon, visioon. ÄRIPROTOKOLL on ametiprotokolli alaliik, mis käsitleb käitumispõhimõtteid ja norme ärimaailmas. TSEREMOONIA on kombetalitus pidulikeks juhtumiteks. VIISAKUS avaldub inimese vaoshoituses ja korrektsuses, oskuses ennast igas olukorras valitseda. Käitumisviisakus tähendab oskust tõmbuda õigel ajal tagaplaanile, olla teiste vastu tähelepanelik ja
päris soovitud eesmärgini viiks. Tegelikult tuleb nentida, et esimesed sammud selles suunas on juba astutud ja loodetavasti kannavad need ka vilja. Millist vilja, seda näitavad alles järgnevad põlvkonnad... Igatahes tänane Eesti on soolise võrdõiguslikkuse osas veel täiesti lapsekingades. Probleem number üks seisneb selles, et probleemi kui sellist nagu ei paistagi eksisteerivat. Või kui üldse sellest naiste-meeste maadejagamisest rääkida söandatakse, siis üksnes töö-ja ametialases kontekstis. Eesti naine näib oma eluga nii rahul olevat, et mingisugune feministide poolt algatatud soolise võrdõiguslikkusse jama jätab ta ikka täiesti ükskõikseks või siis tekitab lausa vastumeelsust. Eesti naisele meeldib olla oma kallist abikaa- 17 sat töölt koju ootav Barbie, et siis oma igaõhtuse "kaasakeskse" rituaali kallale
aastal rohkem kui pooled vanusegruppi 18-24 eluaastat. 80% on mitte-eestlased. Eestlased eelistavad siiski alkoholi. Mõjufaktorid: pinge, seikluste otsimine, üldiste väärtuste eiramine või kui selle saavutamiseks puuduvad võimalused, töötus, madal elatustase, noorus (vanemad ei orienteeru ümber, sest varem polnud nii kättesaadav). Vaja ennetustööd! 2.4. ,,Valgekraeliste" kuritegevus Valgekrae kuritegevus auväärne mainekas isik paneb toime ametialases tegevuses (majanduskuritegevus, korruptsioon). Majanduskuritegevus on väga latentne. Eriti suur kasv on toimunud maksukuritegudes, aga ka teistes. Sellele viitab ka registreeritud kelmuste kasv. Korruptsioon on madal (ka korruptsiooni tajumise indeks). Samas on märgata teatud ohte: 5 1) madalama astme ametnikud on korruptiivsed (lisaraha teenimine olevat õigustatud madalate palkadega)
Ta ignoreeris mind? Kuidas täpselt ta sind ignoreeris? Me saadame ta koolitusele? Kuidas täpselt te ta koolitusele saadate? Küsimused võimaldavad saada selgusele, kuidas inimene antud tegevust hindab. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 95 Suhtlemisvahendid Takistajad või piirajad on need sõnad, mida kasutatakse igapäevases kõnes palju, kuid mis ametialases suhtlemises ei kõla veenvalt. Ma ei suuda seda probleemi lahendad. Ma ei saa sellega hakkama. Mis sind takistab? Mis juhtuks, kui sa seda teeksid? Sellised küsimused kutsuvad otsima lahendusi. Sundijad on laused selle kohta, mida tuleb teha või peab tegema. Need laused ei vihja sellele, et tõepoolest tahad neid teha ja seega tekitavad pinget. Järelikult takistavad nad suutmist, saavutamist, oma potentsiaali kasutamist. Ma pean selle töö lõpetama
mõistliku, vajaliku kohandumisega mittemuudetavate raamtingimustega: erakorralise meditsiini tehnik ei ela enam selleks, et tööd teha, vaid teeb tööd selleks, et elada. Kuid on ka võimalik, et läbipõlemise protsess jätkub. Emotsionaalsete reaktsioonide faas Asjaosaline kõigub oma meeleoludes väga kiiresti depressiooni ja agressiooni vahel. Sügaval sisemuses tõstavad süütunded häält, tekib enesehaletsus, ametialases ummikus olemise tunne kinnistub. Väljendatakse abituse ja võimetuse tunnet süsteemi vastu, otsitakse süüdlasi, diferentseeritud probleemi vaatlemine taandub puhta hea-halb-mõtlemise ees. Erakorralise meditsiini tehnik on tujukas, ärrituv, kahtlustav ja satub sageli konfliktidesse kolleegide, pereliikmete ja sõpradega. Demonteerimisfaas Erakorralise meditsiini tehnik muutub ebakorrapäraseks, ei tee oma varustusele enam kontrolli
annaabi.ee 
