originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse häving ja halli massi õitseng, sest kõik üritavad internetis näida täiesti ainulaadsed, kuid kui vaatleme asja kaugemalt, ei leia me seda kõikide samasuguste teemade juurest enam üles. Arvutimaailm võib sügavalt muuta inimeste mõttemaailma. Kuna me oleme vaimselt nõrgad, allume pidevale provikatsioonile mis võib meid mõjutada väga erinevatel viisidel. Pidev kiitus ja ülistus teeb inimesed uhkeks, nende peale pidevalt karjumine ja foorumites halbade sõnade avaldamine võib mõjutada inimest nii palju, et isegi mõtted enesetapust võivad olla nii mõnelegi igapäevaseks kaaslaseks. Paljudele inimestele on virtuaalmaailm parem kui pärismaailm. Olles pidevalt ühenduses välismaailmaga, jälgides inimesi, kes elavad teises maailma otsas, kaotame ühenduse oma
Kõik kallineb hirmuärataval kombel. Kui kunagi sai saia poest 4 krooniga, siis nüüd võib hind ulatuda 0.79 sendini , mis teeks kroonides 12,4 krooni. Euro hinnad on petlikult väikesed, mis eksitab inimesi palju suuremaid summasi kulutama mõtlematult. Minu vaatanurgast ei ole väga suurt vahet Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Ei ole olemas Eesti Vabariiki on Eesti Euroopa Liidu osana. Loodan, et raha jääb vähesteks asjadeks, millest rahvas ilma jääb. Kui allume edaspidisele dressuurile ja teeme kõike mida tahab meie nö. juhataja, ei jää Eestist, eestlastes ja meie kultuurist miskit alles. Kaob kõik see, mis on saavutatud pikkade aastate vältel. Peame võitlema selle eest, et jääksime iseendiks ja ei vahetaks seda millegi muu vastu. Jääme iseendaks ja oleme uhked, selle üle, et meid on vähe ja meie suremus on suurem kui sündivus ja väljaränne ka väga suur oleme me siiski riik, kellel on oma ajalugu ja minevik.
Saksa filosoofi Immanuel Kandi hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Selleks, et teada, kuidas õigesti käituda, ei pea olema teoloog ega filosoof. Iga inimene on sündinud teadmisega heast ja kurjast, õigest ja valest. Me ei saa sellest elu jooksul vabaneda. Võime ainult valida, kas allume inimloomuse seadusele või mitte. Tänapäeval võib märgata üha süvenevat tendentsi, mis seisneb enda isikliku heaolu seadmises teiste omast kõrgemale. Me elame edu ja karjääri tähtsustavas maailmas, kus südametunnistuse hääl näib pigem takistavat kui nõu andvat. Seega ei pööra me sellele tähelepanu või surume selle lihtsalt alla kui ühe segava faktori. Nn Ameerika unelma poole püüdlemine on viinud meid olukorda, kus oleme ülekoormatud
Nad tunnetavad selle raamatu vimu enda le, sest me kik teame, et inimesed puuksutavad, kuigi me ei rgi sellest igapevaselt. Kuid miks? Sest see on ks meie moraalikoodeksi alla kuuluv kirjutamata reegel, mis levib lapsevanemate suust laste krvadesse. Lapsi petatakse mingite krgemalt tasanditelt tulevate phimtete jrgi igesti kituma. Kehtestatakse piird, kus vib seda ja teist rkida vi teha. Me teame, et see on ige, sest me ise oleme nende reeglite sees, toodame neid ha uuesti ning allume neile kui teatavale vimule. Ja olgem ausad, keelatud vili on ju alati magusam. Ega raamatu pealkirgi on ju arvatavasti mginumbrite suurendamiseks ja uudishimu ratamiseks just selline valitud. Mis oleks ahvatlevam, kui astuda le moraali piirde ning lugeda jutte kakast ja puuksust. Neid lhijutte lugedes taban ma ennast pidevalt llatumas vi muigamas lihtsate lugude le sokipaarist, kindast, ntsust, lusikast vi viinerist. Ja mida rohkem
ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt. Et juhtimine oleks efektiivne, peab võim langema inimese piiratud ratsionaalsuse raamidesse võtame juhi otsuse vastu sellepärast, et meil on ükskõik teame, et see on grupi seisukohast. Võimu puhul küsimus alati legitiimsuses Simoni arvates tekitab legitiimsust see, et alluvatel on ükskõik. Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: ,,miks me allume uuele korrale?", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). 1. Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb
Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leia seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui oleme juba vilunud harjutajad, siis taipame, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse! Aeroobharjutused Kui sihtmärgiks on liikumisvaeguste kõrvaldamine pole harjutuste-tegemiste valikul määravat
Tõsi, perekond nõuab siit oma, kultuuritarve vajab rahuldamist, aega kulub ajalehtedele, televiisorile. Kui aga ei leita seejuures poolt tundi, et sooritada kehalisi harjutusi ja seekaudu anda ajule parim puhkus, siis küll pole õigust lugeda tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui olete juba vilunud harjutaja, siis taipate, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Pole harv, kui seepuhul kirgastub tõsise probleemi lahend. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse! 3.
Inimesed asendasid ühe jumala teisega. Inimteadmine võib areneda lõputult. KANT ütles Valgustuse kohta „inimese lahkumine omasüülisest alaealisusest“ sapere aude – söanda teada! (teadmine on inimeses olemasas, aga nüüd julgeme selle välja tuua) 1700-1800 NEWTON – mõjutada keha, keha käitub vastavalt. Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et „äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“ Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused – KANDI 2 maailmat. Fenomenaalne sfäär Inimenee suhtleb maailmaga tajude kaudu – meeleliselt – kuid millegi kaudu veel – fenomenide. Need on meil mõistuses olemas ja rakendame neid vastavalt vajadusele. Meil on aja ja ruumi taju, seega info, mida me saame, suudame me infot töödelda. Fenomenide kaudu saab võimalikuks teadmine.
3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. • Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: „miks me allume uuele korrale?“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele
Inimene mõistab, et piiravad reeglid ei ole universaalsed. Reeglid on meie enda teha. Järelikult kunsti roll muutub. Kunstniku eneseväljenduse idee on uus nähtus. Kunsti ülessanne on ajaloos olnud teeniv. Kunst muutus isiklikumaks. Kui inimesed on kaotanud oma autonoomia, siis kunstitoes on suutnud oma autonoomia säilitada. Järjest enam on näha kuidas kunst ei sobi sellesse maailma (ühiskonda). Autonoomiale vastandub heteronoomia - me allume mingile jõule, mis asub väljaspool meid - reaktiivne . Autonoomia- kunstil peab olema negatiivne jõud (Kafka) - tõelisele kunstile on omane eituse võime. Kultuuritööstus - masside manipulatsioon väljast poolt. Kultuuritööstuse vallas on ka ´päris´ kunsti variante. Toimub suurepäraselt mistahes objekti puhul (filmid - klassikaline muusika, muusika jne). Kultuuritööstuse poolt kasutatav kunstiteos (muusika) kaotab midagi
kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: „miks me allume uuele korrale?“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse.
kõrge. 4. koostööfaas grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna ,,oma nina topiks". 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: ,,miks me allume uuele korrale?", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). · Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse.
kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: „miks me allume uuele korrale?“, „mille abil valitsevad valitsejad?“) Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse.
protsesside kaudu teatud kokkulepe KONSENSUS valitsejate ja valitsevate vahel *tsiviilühiskond(pealisehitus) *hegemoonia toimimine mingi grupp pakub v älja oma huvid terve ühiskonna huvidena. Toimub eksplateerimine ühe klassi allasurumine ning valitseva klassi huvide esitamine kõigi huvidena teatav consensus v õimusuhete tagamine ühiskonnas ühiskonna toimine *säilimine k õrgamd klasside teevad alamatega kokkuleppeid *stabiilne ühiskond k õik meie, kes me allume oleme valmis toetama põhimõtteid, mis seovad inimesi kõrgeate klassidega *rahvus ühendamine *marksism etteheitmine rahvuse mahasalgamineklassi ühiskond *nõukogude rahvas II MS n õukogude rahva tunne 34 *inimesed tahavad, et neid valitsetakse teatud tingimustel (inimeste ühendamine rikkus, mis meid k õiki ootsab "Eesti 5 riiakama riigi hulka" meie KÕIK) *stabiilsus, mis selliste vahenditega luuakse on 20.saj nähtus *kapitsalismi staatus ebakinel 19.saj R
Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga. Seaduse kontseptsioon ei tulene õiglusest (kuigi nii oleks seadusele loomulikum alluda). Seadus on sümboliline kord (küünilisemalt: suur vale, millesse me kõik usume). Seadus on seadus ja me allume sellele. Nt "Kuninga uued riided" Zizeki järgi toimib selline ühiskond nii: see, mida ainult meie teame, pole oluline. Me saame teadmisi kasutada siis, kui Suur Teine seda ka teab. Mingi fakt võib olla tõsi, aga me ei saa "oma elu elada" teadmata, et Suur Teine seda teab. Me määratleme ühiskonnas selle kaudu, mida Suur Teine meilt ootab. Tähis zizeki teoorias: Suure Teise tajumine on tänapäeva ühiskonnas kadumas. Nüüd toimib ühiskond veidi teise süsteemi järgi.
Pikkade tööpäevade tõttu hakkasid Anni hinded kannatama ja sageli ei jõudnud ta esmaspäeval kooli. Ühel päeval sattus Anni ema ootamatult sellesse baari, kus nägi Annit töötamas ja klientidele alkoholi valamas. Ta nõudis Pillelt juhtunu kohta selgitust, kuid Pille ütles, et ta pole millegi vastu eksinud. Kas anni on õigussubjektne? On, sest tal on piiratud teovõime. (Õigus, teo, deliktivõime) Mis liiki lepingu alusel Anni tööd tegi? Tööleping, sest peab allume tööandja korraldustele Kas Pille rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis mis liiki? Õigusnorme on rikutud, keelavad, kohustav Kas Anni rikkus sotsiaalseid norme? Moraalinormid salajased läbirääkimised (ema ei teadnud midagi) Kas Annil või tema emal on mingi nõudeõigus Pille vastu? Annil on õigus palka saada. Ema saab õigusi nõuda ainult, sest Annil on piiratud teovõime. Ema saab nõuda töösuhte lõpetamist, palga tõstmist, saamata jäänud töötasu, ületundide eest
olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid. Võimalike eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Ei või usaldada oma meeleorganeid, sest need on subjektiivsed ja palju oleneb eelnevast kogemusest. Juba Sokrates on öelnud, et me allume arvukatele meelepetetele ja parim vahend nende vastu on mõõtmine. Galilei on öelnud, et Mõõta tuleb kõike, mis on mõõdetav ja püüda mõõdetavaks teha, mis seda veel pole. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse määramine mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks võetud samaliigilise suuruse suhtena (arvväärtusena). Mõõtmistulemus on saadud arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis.
Michel Faucault Võim on palju üldisem nähtus, mitte vaid oma tahte peale surumine. Igasugused inimsuhted on seotud võimuga Võimu objektiks olek on: - Kellegi käsule allumine - Kellegi käsu vastuvaidlemine - Kellelegi käsu andmine Kui keegi käsib midagi teha ja me võitleme sihilikult selle vastu, siis ka see on võimule allumine. Millisel juhul on võimalik mitte alluda? Ignoreerida käsku, kuid isegi sellisel juhul me mingil moel allume, sest me peame vaeva nägema, et ignoreerida see tähendab et me teeme midagi selle vatsu. Mis tähendab et võimust ei ole pääsu. See kes käsu annab on selle võimu all, kes peab seda täitma. Sest kui see kes peab käsku täitma ei täida seda tekitab see käskijale probleeme. Ühesõnaga mingi vastastikune võimusuhe. VÕIMU STRATEEGIAD Käskiv, keelav, sundiv võim- paneb inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule alluma. S.o siis kui
maavärin on objektiivne loodusnähtus seda saab analüüsida loodusteaduslikus kontekstis ja kummardavas religioosses kontekstis. tulemused on täielikult erinevad. 02.11.2012 objektid ei vaja kuulumist diskursuse piiridesse, nad ilmuvad nagu nad on. aga me tõlgendame neid, nende tähenduse ilmnemine nõuab diskursust, diskursuse välja. tähendused, mis on diskursusepõhised, suunavad ka kõike seda mis puudutavad poliitikat etc. näiteks alluvussuhe : me kõik allume teatud protsessides kellelegi. aga teatava diskursuse raamides saab alluvussuhtest rõhumissuhe. tegemist on teise diskursuse väljaga, kuigi väliselt võib olla vahe väike nende olekute vahel. oluline on, et rõhumine tuntakse ära, mitte see, kas rõhumine tegelikult aset leiab. hegemooniline suhe saabki teostuda ainult diskursuse raames. näiteks eesti. inimesed leiavad, et ühiskonnas on ebavõrdsus, varanduslik. selle peale ütleb ametlik vastus, et inimesed sünnivadki erinevatena
Säärases ühiskonnas võime endast tõesti mõelda kui ühiskonnaliikmetest, kes vabatahtlikult annavad oma panuse. Ning seega vaid neil tingimustel võib meil üldse tekkida kohustus riigile alluda. Osaluspoliitika idee on pealtnäha väga ligitõmbav. Me oleme riikliku ja kohaliku otsustamise subjektid peame alluma reeglitele , seega peaksime kahtlemata mängima oma osa nende otsuste autoritena. Ainult siis, kui me tõepoolest ise teeme seadusi, millele allume, saame tõeliselt lepitada vabadust ja võimu. Kuid selle väljapakutud skeemi juures pole raske leida puudusi. Iga täieliku osalusega mudel kannataks tõsiste raskuste all, ja tõenäoliselt just seepärast seadis Rousseau oma süsteemile niisugused piirid, nagu eespool kirjeldatud. Esimene raskus seisneb selles, et täielikul osalusel põhinev poliitika on vaevalt mõeldav, ning sel määral, millisel ta on mõeldav, on ta tõenäoliselt äärmiselt ebatõhus
Näiteks võib olla inimesel hästi arenenud vanema tasand, aga täiskasvanu ja lapse tasand halvasti. See tähendab seda, et suheldes eelistab ta kasutada võtteid, mis on omased vanema tasandile ka juhul, kui temalt oodatakse näiteks lapse tasandil suhtlemist. Tavalisel on nii, et kui alustatakse suhtlemist vanema tasandilt, soovitakse vastust saada ka lapse või vanema tasandilt. Ja paratamatult me ka sellele soovile allume, sageli kahjustades omaenda huve, vajadusi ja suhteid. Hea suhtleja valdab suhtlemist kõigil kolmel ülalpool toodud tasandil ja oskab neid kasutada lähtudes situatsioonist. Kolmel suhtlemistasandil, igal neist, on oma plussid ja oma miinused. Järgnevalt ülevaade neist. Vanema tasand - + keelud, käsud, reeglid, seadused, reaalne roll kasvatamisel, energia- autoritaarsus, jäikus, kamandamine, vahel säästlikkus, autoriteetsus
Alati eksisteerib mingi lõhe: 1) avalikult teadvustatud normide ja isiklike normide vahel 2) normide ja tegeliku käitumise vahel. Tegelikku käitumist mõjutab sotsiaalne 50 keskkond, individuaalsed omadused ja staatus. Hofstede: kultuur kui mõistuse kollektiivne programmeerimine, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Oluline "kollektiivne programmeerimine", s.o. protsess, millele allume kõik. Inimene võib kogeda kultuurisokki. Kultuurishoki terminit kasutati esimest korda 1958 aastal. , seda defineeritakse kui rahutust või ebameeldivat tunnet, mis tekib siis kui inimene läheb tema jaoks täiesti uudsesse keskkonda. Tekib nii psüühiline kui füüsiline ebamugavustunne. Sümptomid: kurbus, melanhoolsus, valud, allergiad. Enesekindluse puudumine, koduigatsus, identiteedikriis jne. Kultuurisokil on 5 faasi: 1
annaabi.ee 
