Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/geol/pkivi.html
põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses
Põllupindala väheneb, muldade Metsa lageraie nõlvadel Erosioon, pinnase ärakanne ärakandmine Hoonete, teede rajamine Muldade hävitamine Põllupindala väheneb Maavarade kaevandamine Maapinna sisselangemine Põllupindala väheneb allmaakaevandustes Maavarade kaevandamine Muldade hävitamine Põllupindala väheneb karjäärides Põldude niisutamine Muldade sooldumine Mulla viljakuse vähenemine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla
Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga vähendab viljakust. Igasugused tõrjed kahjuritele reostavad taas põhjavett. Maaparandusega kaasneb põhjaveetaseme alanemine. Korraldamata jäätmekäitlus tekitab muutuseid koosluses. Lageraie nõlvadel hävitab viljakuse ja tekib ummistus. Hoonete jms rajamine vähendab põllupinda. Maavarade kaevandamine allmaakaevandustes tekitab veereziimi muutuse ning kaevandamine karjäärides tekitab põllupinna vähenemise. Põldude niisutamine aga viljakuse vähenemise ja mullakoostise muutuse. Veereziimi mõju mulla kujunemisele: Läbiuhtelise veereziimiga mullad: sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine, muldade leostumine, mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: auramine ületab sademed, kuiv
Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 meetri sügavuselt. Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem
Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga vähendab viljakust. Igasugused tõrjed kahjuritele reostavad taas põhjavett. Maaparandusega kaasneb põhjaveetaseme alanemine. Korraldamata jäätmekäitlus tekitab muutuseid koosluses. Lageraie nõlvadel hävitab viljakuse ja tekib ummistus. Hoonete jms rajamine vähendab põllupinda. Maavarade kaevandamine allmaakaevandustes tekitab veereziimi muutuse ning kaevandamine karjäärides tekitab põllupinna vähenemise. Põldude niisutamine aga viljakuse vähenemise ja mullakoostise muutuse. 12. Miks tekivad mullahorisondid? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. 13. Mida tähendab muldade gleistumine?
avamerele. 7. Mis on maagaasi eelised teiste taastumatute energialiikide ees?(2) Ta on põlev ning jääki ei teki. Gaasi saab lihtsamalt maa seest väljalasta mitte ei pea välja pumpama ehk siis see on ka odavam. 8. Millised tegurid mõjutavad naftahinna kõikumist maailmaturul? (2-3) Hind sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Naftat jab järjest vähemaks, sõjatülid naftatööstuspiirkondades. 9. Selgita maavarade allmaakaevandamise ning avakaevandamise eeliseid ja puudusi. A)Allmaakaevandustes *eelised: maastik jääb rikkumata, kaevandamine ei sõltu välitingimustest, pääseb väga sügavate maavarudeni *puudused:varingute ja gaasiplahvatuste võimalused, tuleb rajada maaalused kommunikatsioonid -> väga kallis, ei saa kasutada väga võimast tehnikat, maapinna vajumisoht. B)Avakaevandustes *eelised:võimsamad masinad,tööjõudu vajab vähem->odavam, saab kätte kogu kasuliku maavara, töökeskkond on ohutum, tootlikus suurem.
Põlevkivi kaevandus(google) 1) Pealmaakaevandamine: Kohtades, kus põlevivikihind pole nii sügaval, on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. 2) Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all. Välditakse ohtlikku lõhede kokkulangevust eepindade ja kaeveõõnte külgseintega, tagatakse kaeveõõnte püsivus.
Liikmesriigid: 1. Alzeeria 2. Angola 3. Araabia Ühendemiraadid 4. Ecuador 5. Iraak 6. Iraan 7. Katar 8. Kuveit 9. Liibüa 10. Nigeeria 11. Saudi Araabia 12. Venezuela 8. Nimeta tegurid, mis mõjutavad toornafta hinda maailmaturul. 1)Tootmine 2)Nõudmise ja pakkumise vahekord 3)Raha kõikumine 4)Naftariikides toimub midagi poliitilist, siis nafta hind on kõrge 9. Võrdle söekaevandamist karjäärides ja allmaakaevandustes. Too välja nii ühe kui teise majanduslikud ja keskkonnaalased eelised ning puudused. Söe kaevandamine kaevandustes(maa all): Eelised maastiku rikub vähem, sügavamad kihid saab ka kätte, vähem sasstet, õhku ei lähe. Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe
5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; 8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes)kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; MÕISTED PEDOSFÄÄR 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; 12
ligi 3 korda. Kaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem
ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, *maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid; *sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. *keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. Maalihke põhjused ja tagajärjed 1) puude mahavõtmine nõlval
Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. 5
reostumine Metsa lageraie nõlvadel Erosioon Muldade häving, setete kandumine veekogudesse Hoonete, teede, rajamine Muldade hävimine Põllupinna vähenemine Maavarade kaevandamine Maapinna langatused, põhjaveetaseme Põllupinna vähenemine, veereziimi muutus allmaakaevandustes alanemine Maavarade kaevandamine Muldade hävimine Põllupinna vähenemine karjäärides Põldude niisutamine Muldade sooldumine Veevarude vähenemine Mõisted: 1. Astenosfäär- kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triiviad litosfääri laamad. 2. Bioloogiline murenemine- valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. 3
ülaosas. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. 9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maakide all maavarasid, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne.
!! torusid mööda pidev transport, tankeritega maha ja pealelaadimine vees on reostumise oht suurem Tankeritega on parem suuremaid vahemaid läbida tagasisõit on tankeritel tühi Võrdle maagaasi ja nafta ammutamist ja transporti! Maagaasi ammutamine kergem, nafta transport kergem Tahked kütused Maailmamajanduses ringleb koksisüsi(tooraine mustmetallurgiale(malm,teras)) Koksisüsi on väärtuslikum kivisüsi. Võrdle kivisüsi kaevandamist karjäärides ja allmaakaevandustes!!! Karjäärist on odavam, aga rikub maapinda ja ei saa väga sügavalt, maa alt me ei hävita maapinda ja saab ka sügavamalt, aga vaja rohkem tööjõudu. Tuumaenergeetika Tooraine – Uraan Millised euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat, miks? Norra – põhiline hüdroenergia Eesti – muud kütust Poola – tahket kütust palju ja liiga kapitalimahukas Millistel EU riikidel on tuumaenergia osatähtsus elektrienergias üle 30 %? 1) Prantsusmaa 2) Ukraina 3) Rootsi
Graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Ehituses ja killustiku tegemiseks on kasutatud rändkive (rändrahne). Joonis 17. Basalt Joonis 16. Graniit Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim, kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride valmistamiseks. 9. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 10. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
sünnituspuhkuse lõppu, või selle, et tööandja teatab naistöötajale töösuhte lõpetamisest, kui etteteatamistähtaeg lõpeb nimetatud ajavahemiku kestel. 8.Töötavate naiste õigus emaduse kaitsele(2) Tagada, et oma lapsi rinnaga toitvad emad saavad selleks piisavalt vaba aega. Reguleerima rasedate, äsjasünnitanute ja rinnaga toitvate emade töötamist öösiti. Keelata rasedate, äsjasünnitanute ja rinnaga toitvate emade töö allmaakaevandustes ning muudel töödel, mis on oma ohtlikkuse, ebatervislikkuse või füüsilise raskuse tõttu ebasobivad, ning rakendama abinõusid nende naiste tööalaste õiguste kaitsmiseks. 9.Õigus kutsenõustamisele Et rakendada tulemuslikult õigust kutsenõustamisele, kohustuvad lepingupooled vastavalt vajadusele tagama kõigile, kaasa arvatud puuetega isikud, teenused, mis aitavad lahendada kutseala valiku ja karjääriga seotud probleeme, pöörates
on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine,
Korraldamata jäätmekäitlus( reo ja Põhjavee ja veekogude reost. mürkained) -''- Metsa lageraie nõlvadel erosioon Muldade ärauhtumine Hoonere,teede rajamine Muldade hävitamine Põllipinna väh Maavarade kaevandamine Põhjaveetaseme alanemine, Põllupinna väh, veereziimi allmaakaevandustes maapinna langemine muutmine Maavarade kaevandamine Muldade hävimine Põllupinna vähenemine karjäärides Põldude niisutamine Muldade sooldumine Veeaurude vähenemine Murenemise intensiivsus sõltub: - lähtekivimist (kõvadus, voorsus, lõhelisus, min koostis) - klimaatlistest tingimustest - maapinna kõrgusest ja kujust MULLATEKKETEGURID 1
MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA 8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
Nii suur ökoloogiline jälajälg ja seda saame koosmosest näha. Koosneb mitmest komponendist : kaevandused, põlevkivi maardla, soojuselektrijäämad... Põlevkivi küttuseväärtus on kolmkorda väiksem ki kivisüsil. On vaja palju toota, seega rohkem negatiivseid tagajärjed. Arvatakse, et praiguse põlevkivi varu piisab 30 aastaks. Eestis kasutatakse umbes 10 000kg põlevkivi ühe inimese kohta. 34. Põlevkivitööstuse jäätmete tüübid, nendega seonduvad ohud · Aheraine: allmaakaevandustes kaevandatud mäemassist ca kolmandik aherainemägedesse . Keskkonna oht on väga väike, kui ei pole. Kuid on olemas süttimisoht. · Soojuselektrijaamade tuhk: ca 50% põletatud põlevkivist . Muudab vee aluselisemaks, vee pH võib olla kuni 13,6. Tuha saab kasutada näiteks süsihappe seomiseks või uuritakse fosforiärastuseks · Keemiatööstuse poolkoks: ca 80% töödeldud põlevkivist Suured vee ja õhureostuse probleemid. KOKKU ca 11 Mt, ca 75% kaevandusmahust
Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubjakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi. Moondekivimid sügaval maakoores kõrgel temperatuuril ja suure rõhu mõjul sette- ja tardkivimid moonduvad (kristalliseeruvad ümber). Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe
majandustegevusele; ........................................................................................................................................ 14 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; ............................................................... 14 8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;....................................................................................................................................... 16 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; ................................................................................... 16 Mõisted: ..................................................................................................................................................
Röövellik kalapüük või jahipidamine 1. toiduahela mõni lüli läheb 1. Kaitse alla võtt 2. Haruldaste liikide kollektsioneerimine 2. Elu ja kasvupaikade säilitamine 3. Tulnukliikide konkurents kohalikega kaduma . 4. Liik inimesele ohtlik, tülikas, kahjulik (kahjurputukad) hävitatakse oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb
sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe
sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe
Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks. 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
vaaludena kohtadesse, kust maavara on väljatud; kasutatakse põlevkivi- ja kasutati fosforiidikarjäärides - aukkaevandamine - katend lükatakse või veetakse karjääri kõrvale või sellest eemale ja väljatud maavara kohale jääb auk; kasutatakse näiteks liiva, kruusa või lubjakivi kaevandamisel - väljakkaevandamine - maavara kaevandamine toimub suurel pindalal; kasutatakse freesturba tootmisel · allmaakaevandustes; altkaevandatud on meil põlevkivi (Ida- ja Lääne-Viru kaevandused), fosforiiti (Ülgase ja Maardu kaevandused), liivakivi (Aruküla ja Piusa kaevandused), diktüoneemaargilliiti (Sillamäe kaevandus) Kaevandustega kaetud pindalade kohta võib leida mitmesuguseid, mitte kokkulangevaid andmeid. Pärast maavara ammendamist ja/või kaevandamise lõpetamist tuleb karjäärid ja murrud nõuetekohaselt rekultiveerida
annaabi.ee 
