docstxt/123955388527992.txt
· säilib hästi ja kaua PIIRANGUD · toimikutest otsimine võtab aega · saab kasutada vaid 1 inimene korraga · vaja teha koopiaid · posti teel saatmine võtab mitu päeva · säilitamine võtab ruumi DOKUMENDILIIGID 1. sisemised korraldavad organisatsiooni tööd ja töötajate tööd 2. välimised kokkulepped firma klientide, koostööpartnerite, riigivõimuga DOKUMENDI LIIGID TEABE TALLETAMISVIISI JÄRGI · käsikirjaline võib olla ka allkirjata · masinkirjadokument masnal/arvutis · graafiline kannab allkirja · audio-, videosalvestused vajalik tõestatud autorlus · elektrooniline e digitaalne dokument Ärakirjad puuduvad blangi rekvisiidid. Duplikaat originaali kordusväljaanne. Koopia, väljavõte, ärakirja tõestamine: allkiri, nimi, ametinimetus, kuupäev, pitser. DOKUMENDI KOOSTAMINE JA VORMINÕUDED DOKUMENTI ISELOOMUSTAB · sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dok on välja antud
isiklikult, omakäeliselt. Paberil avaldus koos lisadega allkirjastatakse ja esitatakse kahes eksemplaris ja saadetakse postiga vastavale töövaidluskomisjonile või tuuakse isiklikult kohale. Elektroonilisel teel avalduse esitamisel allkirjastatakse avaldus digitaalselt. Kui avaldusele soovitakse lisada dokumente, esitatakse need samuti e-posti teel. Istungi aja määramisel võtab komisjon avaldaja eelnimetatud taotluse arvesse üksnes tõendatud mõjuva põhjuse olemasolul. Allkirjata avaldust menetlusse ei võeta. Nõude esitamise tähtaeg 1. Üldine nõude esitamise tähtaeg on neli kuud; 2. töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest; 3. töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Töövaidluse menetlus istungil Töövaidlusasja läbivaatamiseks kutsutakse töövaidluse pooled istungile kutsega. Reeglina vaadatakse töövaidlus läbi ning lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate
Arvesta sellega, et osa inimesi võib oma postkasti lugeda kodusest arvutist, kus nad aeglase modemiga kirju lugedes peavad maksma iga minuti telefoniliini kasutamise eest. Väljendu konkreetselt ja lühidalt. Näe hea välja! Kui tavalises elus otsustatakse tavaliselt Sinu väljanägemise ja tegude üle, siis võrgus otsustatakse Sinu üle Su sõnade järgi. Näe seal siis hea välja! Austa teiste inimeste privaatsust! Võõraid kirju ei loeta. Ole identifitseeritav! Ära saada ilma allkirjata kirja! Väga raske on aru saada, kellelt kiri on tulnud, kui ainuke identifitseerimisatribuut on saatja aadress kujul [email protected]. Ole andestav! Eksimine on inimlik. Me kõik teeme vigu. Elektroonses kirjas on trükivead veel lihtsamini tulema kui tavalises kirjatekstis. Ära ärritu ilma asjata! Juhi vigadele tähelepanu viisakalt ja heasoovlikult. Räiged viited netiketi reeglite rikkumisele pole sugugi hea netiket. Veel soovitusi elektronkirja kirjutajale
-saabuvate dokumentide ringlus -väljasaadetavate dokumentide ringlus -sisedokumentide ringlus. SAABUVATE DOKUMENTIDE RINGLUS Dokumentide vastuvõtmisel - kontrollitakse dokumentide kohaletoomise/saabumise õigsust. Ekslikult saabunud dokumendid edastatakse kuuluvuse järgi. -korrespondents märkega ISIKLIK edastatakse adressaadile avamatult. Kui saabunud kiri osutub ametlikuks dokumendiks, mis nõuab lahendamist ja vastamist, vastutab adressaat selle registreerimise eest. -allkirjata või juurde kuuluvate lisadeta dokumendi saabumisest informeeritakse saatjat. Dokument registreeritakse pärast lisade saabumist. -ümbrik säilitatakse, kui ainult selle järgi saab kindlaks määrata saatja aadressi või dokumendi väljasaatmise ja kättesaamise kuupäevi. -digitaalselt saabunud registreerimisele kuuluv dokument prinditakse välja (EDHSi puudumisel). -paberkandjal dokument ja selle lisad skaneeritakse EDHSi olemasolul ning saadetakse täitjatele elektrooniliselt.
28.Mis on oluline digitaaldokumendi loomisel? Digitaaldokumentide loomisel kasutatakse ühtse andmestruktuuriga dokumendi esitusvorme. WorldWideWebConsortium'i (W3C) soovitusele vastavat laiendatavat märgistuskeelt (ExtensibleMarkupLanguage, edaspidi XML) ning arvestatakse Riigikantselei juhistega dokumendi elementide ja metaandmete kohta. XML-põhised dokumendi esitusvormid kooskõlastatakse Riigikantseleiga. Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud käesoleva määruse 1. peatüki 3. jaos toodud korras. 29.Millised õigusaktid käsitlevad dokumendiregistrisse kantavaid dokumendi andmeid? AÜA 30.Protokoll vormistatakse dokumendi plangile 31.Protokollil on koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad, v.a. kui otsus võetakse vastu minimaalise häälteenamusega ja pärast ägedaid vaidlusi, peetakse vajalikuks, et protokollile kirjutavad alla
sõltumatu Eesti Vabariik. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. 1930. aastatel ei olnud Päts siiski kogu rahva seas üksmeelselt austatud ja imetletud riigimees. Tal oli ka vastaseid. Nõukogude ajal oli kohustuslik teda sõimata, ka uuemal ajal teame me rohkem mõisteid nagu “vaikiv ajastu” ja “hääletu alistumine,” mis püüab näidata Konstantin Pätsi rohkem reeturi kui suure liidrina. Ometi, ilma tema allkirjata meil Eesti Vabariiki ei olekski. 1 KONSTANTIN PÄTSI ELULUGU Konstantin Päts sündis vana kalendri järgi 11. (Tahkuranna õigeusu kirikumeetrikas küll 10., meie praegu kehtiva kalendri järgi 23.) veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkurannas, õigeusku läinud talupoja peres, ja ka tema vennad Nikolai, Voldemar ja Peeter on hiljem Eesti elus silmapaistvatel positsioonidel olnud. Kihelkonnakoolist läks Konstantin edasi Riia õigeusklikku seminari. 1894. aastal astus Päts Tartu
Kriitikale kohustuslik reageerida. Lehes ei ilmu ühiskondlikult väärtusetuid kirjutisi. Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent. Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus. AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud
oma postkasti lugeda kodusest arvutist, kus nad aeglase modemiga kirju lugedes peavad maksma iga minuti telefoniliini kasutamise eest. Väljendu konkreetselt ja lühidalt. Näe hea välja- Kui tavalises elus otsustatakse tavaliselt Sinu väljanägemise ja tegude üle, siis võrgus otsustatakse Sinu üle Su sõnade järgi. Näe seal siis hea välja! Austa teiste inimeste privaatsust-Võõraid kirju ei loeta. Ole identifitseeritav- Ära saada ilma allkirjata kirja! Väga raske on aru saada, kellelt kiri on tulnud, kui ainuke identifitseerimisatribuut on saatja aadress kujul [email protected]. Ole andestav- Eksimine on inimlik. Me kõik teeme vigu. Elektroonses kirjas on trükivead veel lihtsamini tulema kui tavalises kirjatekstis. Ära ärritu ilma asjata! Juhi vigadele tähelepanu viisakalt ja heasoovlikult. Räiged viited netiketi reeglite rikkumisele pole sugugi hea netiket. Arvutikasutaja 10 käsku The core rules of netiquette Introduction
või esemed 3. Perioodiline väljaanne - on saatjalt tellitav ja tema poolt postiteenuse osutajale perioodiliselt, sagedusega vähemalt üks kord kvartalis edastamiseks üleantav adresseeritud trükis. 12. Liht-, täht- ja väärtsaadetised, otsepost Lihtsaadetis Tähtsaadetis Väärtsaadetis Väljaandmine ilma allkirjata allikiri/dokument allikiri/dokument Väärtus avaldamata avaldamata avaldatud Postiteenuse osutaja puudub garantisumma saadetise väärtuse vastutus suuruses suuruses kaotsimineku/kahjus tumise eest Otsepostisaadetisena edastatakse kirisaadetis:
alumine 12 mm. Veeriste vahele jääva täidetava pinna võib jagada infoväljadeks. Kirjaplangi kirjapea-, kontaktandmete-, adressaadi- ja sõnumiväljaks ning üldplangi kirjapea- ja sõnumiväljaks. Dokumentide vormistamisel kasutatavad elemendid Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks nendele vastavale dokumendiliigile omased elemendid. Dokumendi kohustuslikud elemendid on: · autor; · kuupäev; · tekst; · allkirjastaja. Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud isiku poolt, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (autentimine). Lähtudes dokumendiliigist kasutatakse lisaks eelpool nimetatud elementidele järgmisi elemente: · aadress; · adressaat; · kasutusmärge; · kontaktandmed; · koostaja; · lisaadressaat; · lisamärge; · pealkiri; · seosviit; · viit; · muud dokumendi elemendid.
4. partiisaadetise edastamine; 5. kullerpostisaadetise edastamine (kullerpost); 6. otsepostisaadetise edastamine (otsepost); 7. perioodilise väljaande edastamine; 8. muud postiteenused. 9.05.2010 Transport ETV0120 36 18 Postiteenuse liigid (2) · Lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata; 2) mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata; 3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. 9.05.2010 Transport ETV0120 37 Postiteenuse liigid (3) · Tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
Tööandja ülesütlemise piirangud (§ 92). Keelatud põhjused. - Rasedus või õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Perekondlikud kohustused. - Ajutine terviseseisundi halvenemine. - Töötajate esindamine. - Töötaja ei ole nõus töökoormuse muutmisega. - Ajateenistus või asendusteenistus. Ülesütlemisavaldus. - Kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (§ 95 lg 1). E-kiri võib olla, ilma allkirjata. Suuliselt ei või. - Erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada (§ 95 lg 2). Kirjas peavad olema faktid ja tegelik olukord, mitte juriidilised punktid. - Ette teatada tuleb seaduses sätestatud tähtaegu arvestades. - Ei toimu enam teatud töötajate puhul lepingu lõpetamise eelkontrolli tööinspektori poolt. - Kadus keeld lõpetada töölepingut ajutise töövõimetuse ajal.
Tööandja ülesütlemise piirangud (§ 92). Keelatud põhjused. - Rasedus või õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Perekondlikud kohustused. - Ajutine terviseseisundi halvenemine. - Töötajate esindamine. - Töötaja ei ole nõus töökoormuse muutmisega. - Ajateenistus või asendusteenistus. Ülesütlemisavaldus. - Kirjalik taasesitamist võimaldav vorm (§ 95 lg 1). E-kiri võib olla, ilma allkirjata. Suuliselt ei või. - Erakorralist ülesütlemist tuleb põhjendada (§ 95 lg 2). Kirjas peavad olema faktid ja tegelik olukord, mitte juriidilised punktid. - Ette teatada tuleb seaduses sätestatud tähtaegu arvestades. - Ei toimu enam teatud töötajate puhul lepingu lõpetamise eelkontrolli tööinspektori poolt. - Kadus keeld lõpetada töölepingut ajutise töövõimetuse ajal.
1. Riigikogu esimees PS §69; RKKS §14 (järgnevad punktid pähe) · RKKS §14 II p.14 ; PS §83 I · RKKS §14 II p.4 ; PS 68 · RKKS §14 II p.10 · RKKS §14 II p.13 (riigikogu poolt iseendale kehtestatud reegel, põhimõtteliselt selleks, et president saaks allkirjastatud seadused, mida välja kuulutada, et talle lihtsalt mõni suvaline paber ei saadetaks; Konstitutsionallsed seadused kehtivad ilma allkirjata, kui nad on presidendi poolt välja kuulutatud ja RT-s ilmunud aga madalamad seadused ei kehtiks ilma allkirjata. 2. Riigikogu juhatus PS §69 RKKS §13 · RKKS §13 II p.3 (määrab ära kas on tegu fraktsiooniga või mitte jne. eriti mängis rolli "aknaaluste" fraktsiooniks pürgimise korral. Juhatus ütles, et nad ei ole fraktsioon. · RKKS §13 II p.4 (algatavad seaduseelnõusi: valitsus, riigikogu liige, fraktsioon.) ( p
1. Riigikogu esimees PS §69; RKKS §14 (järgnevad punktid pähe) · RKKS §14 II p.14 ; PS §83 I · RKKS §14 II p.4 ; PS 68 · RKKS §14 II p.10 · RKKS §14 II p.13 (riigikogu poolt iseendale kehtestatud reegel, põhimõtteliselt selleks, et president saaks allkirjastatud seadused, mida välja kuulutada, et talle lihtsalt mõni suvaline paber ei saadetaks; Konstitutsionallsed seadused kehtivad ilma allkirjata, kui nad on presidendi poolt välja kuulutatud ja RT-s ilmunud aga madalamad seadused ei kehtiks ilma allkirjata. 2. Riigikogu juhatus PS §69 RKKS §13 · RKKS §13 II p.3 (määrab ära kas on tegu fraktsiooniga või mitte jne. eriti mängis rolli "aknaaluste" fraktsiooniks pürgimise korral. Juhatus ütles, et nad ei ole fraktsioon. · RKKS §13 II p.4 (algatavad seaduseelnõusi: valitsus, riigikogu liige, fraktsioon.) ( p
väljamakstavast palgast." Otsus oli trükitud linnavalitsuse blanketile, sellel oli märgitud veel kuupäev (22.11.2010) ning B ametinimetus ja nimi. B jõudis otsusega valmis mõned minutid pärast tööpäeva lõppu ning kuna A oli juba töölt lahkunud, jättis ta otsuse B töölauale, et viimane selle sealt järgmisel päeval tööle tulles leiaks. Kas otsus kehtib? § 63, haldusakt tühine, kui puudub allkiri (kohtupraktika, et karistusotsustused on allkirjata tühised). kui tegemist on väga olulise õigusrikkumisega. 2. Linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakond tegi 15.07.2010 AS-le A ettekirjutuse A-le kuuluva, kuid õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamiseks hiljemalt 30.09.2010. Ettekirjutus saadeti tegemise päeval tähitud kirjaga AS-le A. Postiljonil ei õnnestunud neljal korral AS A esindajale korraldust üle anda, kuid iga kord jäeti postkasti tähitud kirja saabumise kohta teade (16., 23., 30. juulil 2010 ja 7.08.2010). 10.08
1. Riigikogu esimees PS §69; RKKS §14 (järgnevad punktid pähe) RKKS §14 II p.14 ; PS §83 I RKKS §14 II p.4 ; PS 68 RKKS §14 II p.10 RKKS §14 II p.13 (riigikogu poolt iseendale kehtestatud reegel, põhimõtteliselt selleks, et president saaks allkirjastatud seadused, mida välja kuulutada, et talle lihtsalt mõni suvaline paber ei saadetaks; Konstitutsionallsed seadused kehtivad ilma allkirjata, kui nad on presidendi poolt välja kuulutatud ja RT-s ilmunud aga madalamad seadused ei kehtiks ilma allkirjata. 2. Riigikogu juhatus PS §69 RKKS §13 RKKS §13 II p.3 (määrab ära kas on tegu fraktsiooniga või mitte jne. eriti mängis rolli "aknaaluste" fraktsiooniks pürgimise korral. Juhatus ütles, et nad ei ole fraktsioon. RKKS §13 II p.4 (algatavad seaduseelnõusi: valitsus, riigikogu liige, fraktsioon.) ( p
14 ; PS §83 I ● RKKS §14 II p.4 ; PS 68 ● RKKS §14 II p.10 ● RKKS §14 II p.13 (riigikogu poolt iseendale kehtestatud reegel, põhimõtteliselt selleks, et president saaks allkirjastatud seadused, mida välja kuulutada, et talle lihtsalt mõni suvaline paber ei saadetaks; Konstitutsionallsed seadused kehtivad ilma allkirjata, kui nad on presidendi poolt välja kuulutatud ja RT-s ilmunud aga madalamad seadused ei kehtiks ilma allkirjata. 2. Riigikogu juhatus PS §69 RKKS §13 ● RKKS §13 II p.3 (määrab ära kas on tegu fraktsiooniga või mitte jne. eriti mängis rolli “aknaaluste” fraktsiooniks pürgimise korral. Juhatus ütles, et nad ei ole fraktsioon. ● RKKS §13 II p
Dantesil oli nüüd inetu naine, keda ta ei armastanud. Puskin keeldus resoluutselt kõigist võimalikest perekondlikest kontaktidest oma pere ja vastse sugulase vahel. Dantes hakkas nüüd tõestama, et abiellumine ei tähendanud tema poolt mitte argust, vaid eneseohverdamist armastatud naise au nimel. Ta hakkas Nataljat uue hooga jälitama, püüdes elus hoida legendi ,,suurest kirest". 25. jaanuaril 1837 sai Puskin allkirjata kirja, milles teatati Dantesi salajasest kohtumisest Nataljaga. Naine rääkis, et Dantes oli enesetapuga ähvardades kohtumist nõudnud. Natalja olnud teatanud, et jääb igavesti kurdiks tema anumistele. Selsamal päeval kirjutas Puskin Heeckerenile terava kirja, mitmete solvangutega tema kasupoja aadressil. Õhtu eel anti Puskinile üle Dantesi väljakutse. 27. jaanuaril saabusid Puskin ja Dantes tõldadega Novaja Derevnja taha, mis asus kolm- neli kilomeetrit Peterburist
kindralkpiitel. Maa-ala jaotatud foogtkondadeks, juhib foogt koos kohaliku magistriga. Ülesandeks maksude võtmine, kohtumõistmine, sõjajõudude korraldamine. 2) Peale Saksamaa võitu Teutooni e. Saksa ordu kuni 1561 a. Ordupeaks ordu kõrgmeister, kes asus Marienburgas ( Ida- Preisimaa). Ordu Liivimaa osa võimukandjaks maameister (eluaegne amet). Võimukompetents suhteliselt lai: juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; vägede juht; ilma tema allkirjata määrused ei kehtinud; sõjalise varustuse abiline ordumarsal. Valitseti foogtide või komtuuride kaudu (foogt allus komtuurile). Ülesandeks: admin.võim, maksude võtmine, kohtuvõim, sotsiaalsete küsimuste lahendamine. Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega, viimastel ka seadusandlik funktsioon (sisemääruste tegemine), veel ka sõja ja rahu küsimused, maksud, varustuse eest hoolitsemine ja piiritülide lahendamine
soikus tänu järgnenud sõjasündmustele. Alles 1957 liit taastati. ENSV Ajakirjanike Liidus oli 1966 a nt 606 liiget, kellest 46 % olid kõrgema haridusega. Nõukogude ajakirjanik Ajakirjanik nõukogude ühiskonnas Nõukogude ajakirjanik pidi ideaalis olema eelkõige partei käepikendus. Toimetuse liikmeks ei saadud, ilma et partei oleks oma heakskiitu andnud. Väline kaastööline ja kirjasaatja heal juhul sai olla ka ilma parteilase allkirjata või parteisse kuulumiseta. Nõukogude ajakirjanduse põhimõtted: Deklareeriti, et nõukogude ajakirjandus on 1) läbinisti demokraatlik, seistes kogu rahva teenistuses 2) avalikult parteiline ja 3) tõeliselt vaba. Oma traditsioone loodi käremeelsema töölisajakirjanduse jälgedes. Ülesannetena nimetati kaasaaitamist kommunismi materiaal-tehnilise baasi loomisel, uue inimese kasvatamisel ja uute ühiskondlike suhete kujundamisel.