probleemide puntra üle koos maksude, kindlustuste, koolituste, puhkuste ja muude kohustustega. Märkimisväärselt väheneb juhtimiskulud. Outsourcing võimaldab vähendada organisatsiooni riske. Turud, konkurents, riiklikud regulatsioonid, finantskeskkond ja tehnoloogia muutuvad väga kiiresti. Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. IT INFRASTRUKTUURI SellisteLÜHITUTVUSTUS ARENDAMISE funktsioonide 1.3 Hanked ja allhanked (6) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Aeg ·Oma töötaja on alati kohapeal olemas ja võib koheselt asuda probleemi lahendama (v.a kui on haige, puhkusel, koolitusel või lahendab muid probleeme) Sisseostetud teenus Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitus aja jooksul või perioodilisusega IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (7) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Kulud 1 Oma töötaja (arvutispetsialist)
teguriteks. Kuna Eesti on soodsal geograafilisele asendil, meil on EL/Schengen/Euro liikmelisus, head transporditingimused ja tugev teaduslik-tehniline potentsiaal siis Hiina huvi on selletõttu suhteliselt suur. Hiinlastel on kõige suurem huvi koostöö vastu transiidi, elektroonika, puidu- kala- ja ehitusmaterjalitööstuse ning põlevkivi töötlemise vallas. Eesti huvi Hiina vastu tuleneb aga Hiina investeerimispotentsiaalist, allhangete tegemise võimalustest, samuti Hiina hiiglaslikust turust ja kaupade hankekohast, kus hind on konkurentsivõimeline ja kvaliteet paraneb. Eesti ja Hiina vahelised suhted on alati olnud keskne aruteluteema nii poliitikute kui ka majandus-ühiskomisjoni kohtumistel. Põhilised valdkonnad on siiani olnud koostöö transiidis, logistikas ja tööstustootmises. Iga aasta suureneb Eesti ettevõtjate huvi Hiina vastu. Shanghais on isegi avatud EAS
Describe the human, technical and financial components of systems development.................................................................................... 5 A.2.4.3 Hankeid või allhankeid nõudva olukorra kirjeldus. Explain the situations that require procurement and outsourcing..................................................................................................................................................................5 A.2.4.4 Loetleda allhangete taustaks olevad põhjused ärilisest vaatepunktist. List the reasons behind outsourcing from a business perspective........................................................................................................................................6 A.2.4.5 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing............................................
maailma turgudele b) Host-market toomine - Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele. a) Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg - Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma. a) Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine - Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked. 16. Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid. 17. Majandusklastrid ja nende tüübid. Klaster on tootmisvõrgustik (omavahel koostööd tegev!), mis hõlmab sama valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus-haridus- ja tehnilist baasi, vastavat äriteenindust (pangad, audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika, laód jms) ning parasiitettevõtteid. Majandusklaastrid eeldavad: Ülikoolide ja
.......................................7 8.2. Teenuse olukord ja päevakorral olevad hanked...................................................................8 9. Masinate ja süsteemide arendamine 9.1. Teenusemaht........................................................................................................................8 9.2. Investeerimisplaan............................................................................................................... 8 9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel.........................................................8 10. Ettevõtte juhtkond ja personal...............................................................................................9 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine.......................................................... 9 10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid.........................................................9 10.3. Palgasüsteem ja selle areng................
Arvutifirmade Assotsiatsioon) moodustamise asutajaliikmena. · 1992 Avati esimene müügisalong Eesti Majandusjuhtide Instituudi hoones moodustati tarkvaraarenduse allüksus. Sõlmiti esitlus tehnika volitatud edasimüüja leping firmaga InFocus. · 1993 Saadi CASIO kassasüsteemide esindusõigused Eestis. Avatsi Sisustuse ja Ergonoomia keskus Tallinnas · 1994 Alustati tarkvara allhangete teostamist firmale Siemens Nixdorf. Sõlmiti PHILIPS projektorite esindusleping Eestis. · 1997 Liituti Oracle Business Alliance koostööprogrammiga. Liituti Microsoft Certified Solution Provider programmiga. · 1998 Tarniti Expo'98 Eesti paviljoni multimeedialahendus Lissaboni. · 1999 Anti käiku riigi maakatastri infosüsteem. Sõlmiti videkonverentsi süsteemidemaaletoomis leping firmaga Picturetel ja kiirete
strateegiline koostöömeetod on end õigustanud eriti väiksemate ettevõtete seas, sest koostöö käigus õpitakse tundma erinevaid võimalusi ekspordi laiendamiseks või selle alustamiseks. Ettevõtjate ühiselt välisturule sisenemine võib paljude alustavate ettevõtjate jaoks olla ka ainuvõimalik samm. Ühisturunduse eelisteks on: · ühistegevustest tulenev sünergiaefekt, kogemuste ja teadmiste ühine rakendamine; · uute partnerite leidmine ja kaasamine suuremahuliste allhangete täitmiseks; · ressursside kuluefektiivne, tõhusam majandamine Ühisturu olemus regionaalsed ühendused on tänapäeva maailmas tihti läinud kaugemale lihtsatest kokkulepetest vaba kauplemise osas. Plajudel juhtudel on lisaks kaubandusvabadusele sõlmitud kokkulepped ka tootmistegurite vabaks liikumiseks. Vabakaubanduspiirkond ja tolliliit iseloomustavad majandusliku koostöö vore, kus kaotatakse ära omavahelise kaubandustõkked. Ühisturg erineb
.........................................17 8.2. Teenuse olukord ja päevakorral olevad hanked.................................................................18 9. Masinate ja süsteemide arendamine 9.1. Teenusemaht......................................................................................................................19 9.2. Investeerimisplaan............................................................................................................. 19 9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel.......................................................19 10. Ettevõtte juhtkond ja personal.............................................................................................20 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine........................................................ 20 10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid.......................................................20 10.3. Palgasüsteem ja selle areng....................
stat.ee/153574 9 http://www.ettk.ee/et/uudised/2005/02/item20995 senist lähenemist kõrgtehnoloogilise ettevõtluse arengus tervikuna. Seni on riikliku rahastamise fookuses olnud peamiselt teadussektor ja kõrgtehnoloogiline ettevõtlus ning orientatsioon on olnud pigem teadmiste loomisele kui rakendamisele, kuid see pole märkimisväärselt kaasa aidanud traditsiooniliste tööstusharude uuenduslikkuse kasvule.10 Endistel liidutehastel ei lähe eriti hästi, elatakse valdavalt allhangete varal, sest kunagisi turge pole suudetud taastada ja vananenud tehnoloogia ei lase uutele minna. Viimasel ajal on tekkinud palju kõrgtehnoloogilist toodangut andvaid väikefirmasid, millel on olemas oma turunishid.11 Eestis on loodud teadusparke, millest suurim on ligi 30 teadus- ja tehnoloogiamahukat toodangut andvat ettevõtet ühendav Tartu Teaduspark. Tartu Teaduspark pakub liikmesfirmadele soodsalt kasutada oma infrastruktuuri.12 Eestis on teisigi firmade kooslusi
Lähteülesanne- jutustav kirjeldus toodetest, teenustest ja tulemitest, mis peavad olema hangitud vastavalt lepingule. Võimsuse koondamine Varude koondamine Transpordi koondamine transpordi vahendajate poolt Transpordi koondamine ladustamise vahendajate poolt Ladustamise koondamine Informatsiooni koondamine Arvete koondamine Suhete koondamine Väiksemad kulud ja kõrgem kvaliteet Allhangete planeerimine- Toodete, teenuste ja tulemite nõuete ning potentsiaalsete alltöövõtjate dokumenteerimise protsess. Allhanke dokumendid- dokumendid, mida kasutatakse allhanke pakkumiste kogumises, sealhulgas ostja kutse hinnapakkumise tegemiseks, kutse läbirääkimistele, palve info esitamiseks, palve hinnapakkumise esitamiseks, palve koostööpakkumise tegemiseks ja müüjate/alltöövõtjate pakkumised.
soovidele. 26.oktoobril 1990 sai ettevõte ametlikult loodud. Nimevalik ei olnud juhuslik, kuna California osariigis asuv Menlo park oli koduks mitmetele kõrgtehnoloogiaga tegelevatele kompaniidele ja samuti ka riskikapitalistidele. Algusest peale on ettevõte olnud tarnijate suhtes neutraalne ja ei eelista ühte tarnijat teisele ning seda järgitakse samuti tütarettevõtete puhul. Menlo seadis end sisse ühe juhtiva kolmanda osapoole logistika (3PL) ettevõttena 1990-ndate algul, kui allhangete arv kasvas hüppeliselt ja suur osa selles oli leping Ameerika Ühendriikide jae - kaubandushiiglase Sears´iga. Sears soovis sulgeda oma asutusesisese jaotussüsteemi, mille kulu oli 7 protsenti kogumüügist, 2 korda suurem kui konkurentidel. 2000. aasta detsembris alustas Menlo Logistics koostööd autotootjaga General Motors, luues tütarettevõtte Vector, mille uuenduslik tarneahelamudel sai tulevikus etaloniks ka paljudele teistele logistikateenuste pakkujatele
turgudele Host-market toomine: Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele. Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg: Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine: Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked. 21.(Aglomereerunud) tootmisvõrgustike tüübid. Craft-based networks a. Projektipõhised ettevõtmised, mis baseeruvad spetsiifilisi teadmisi/oskusi omavatel inimestel: filmitööstus (Hollywoodis), kõrgtehnoloogia, sh biotehnoloogia, disainiklastrid, kirjastused b. Iseloomulik on: uuendusmeelsus (innovaatilisus), läbikukkumine on lubatud,
Host-market toomine: Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted (korporatsiooni üksused) toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele. Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg: Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine: Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked. 20. Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid. Craft-based networks o Projektipõhised ettevõtmised, mis baseeruvad spetsiifilisi teadmisi/oskusi omavatel inimestel: filmitööstus (Hollywoodis), kõrgtehnoloogia, sh biotehnoloogia, disainiklastrid, kirjastused o Iseloomulik on: uuendusmeelsus (innovaatilisus), läbikukkumine on lubatud, koostöö, avatus
Globaalselt kontsentreeritud tootmine : Toodang suunatakse ühest paigast maailma turgudele Host-market toomine: Iga tootmis- või teenindussüksus varustab vahetult ümbritsevat turgu. Sarnased ettevõtted toodavad kindlatele rahvuslikele turgudele. Tootele-spetsialiseeritud globaalne või lokaalne turg: Iga üksus toodab erinevat toodet, mida müüakse üle maailma Vertikaalne rahvusvaheline integratsioon ehk allhankeline tootmine: Hierarhiline allhangete süsteem. Otsesed allhanked. 18. Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid. Craft-based networks o Projektipõhised ettevõtmised, mis baseeruvad spetsiifilisi teadmisi/oskusi omavatel inimestel: filmitööstus (Hollywoodis), kõrgtehnoloogia, sh biotehnoloogia, disainiklastrid, kirjastused
aga IKT sektori teeninduse ettevõtete tööviljakus oli ligikaudu kolm korda suurem ülejäänud teenindusettevõtete keskmisest tööviljakusest."(Statistikaamet 2009, viidatud Niitra 2009 järgi) Eestis on IKT sektori tööpuudus null protsenti ning puudu on üle 1000 IKT spetsialisti. Täpsemalt on puudu kõrgharidusega mõtlemisvõimelistest inimestest, kvaliteetsest tööjõust. (Kotka 2010) Eesti IKT sektori edaspidiseks arengusuunaks võib pidada välisturgudele siirdumist, praeguse allhangete teostamise (tunnihinna müümise) asemel. Välisturgudele minek on Eesti infotehnoloogia sektori edasise arengu koha pealt äärmiselt oluline, sest Eesti turu väiksus seab IKT ettevõtete kasvule piirid. Välistellimuste suurenemisel tõuseb tööjõuvajadus ja palgad kasvavad. Eelnevalt kirjeldatud arengu jätkudes, jõuab Eesti olukorda, kus Eesti IKT liiderfirmad töötavad ekspordile ja teised infotehnoloogia sektori firmad või lõpptarbijad
Ahela läbimiseks kuluvat aega võib jagada: tehnoloogiliseks ajaks t tehn ja mittetootlikuks ajaks t mittetootlik e ajakadudeks. Logistika eesmärk on eelkõige minimiseerida ajakadu: t mt min (opt) ehk kogu ahela kohta n (t tehn i + t mt ) opt (min) i = 1 kus n on logistilise ahela lülide/ elementide arv Seotud kapitali optimeerimine Üks võimalus seotud kapitali vähendamiseks on koopereerimine ja allhangete osatähtsuse tõstmine. Miks peaks kasutama allhankijaid oma toodangu asemel? Seotud kapitali vähendamine ja keskendumine oma parimatele oskustele. Loodav transpordisüsteem peab seda võimaldama. ROI Return on Investment Kasum Kasum Käive ROI = = X Kapital Käive Kapital Optimeerida (minimiseerida) kulud protsessi juhtimisele
kasutatava, juba 1910-ndate lõpus välja töötatud DuPonti mudeli edasiarendus. Põhimõtteliselt integreerib strateegilise kasumi (nagu ka DuPont mudel) mudel ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad Mudeli ülemises osas sisaldab kasumiaruande näitajad. Ettevõtte kogukulud on jagatud muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad sõltuvalt tegevusmahust. Muutuvkuludeks võivad olla näiteks allhangete, ostetud teenuste kulu, tootmise ja teenuste osutamisega seotud otsekulud, riknemine ja kadu jms. Püsikulude suurus tegevuse mahust ei sõltu, need on (suhteliselt) konstantsed. Püsikuludeks võivad olla näiteks palgad ja maksud, laokulud, rendid, kindlustusmaksed, amortisatsioon, liisingmaksed jms. Mudeli alumine osa moodustub ettevõtte bilanssi kuuluvate varade väärtusest. Ettevõtte varad jagunevad põhi- ja käibevaraks. Põhivarasse kuuluvad maa ja ehitised, masinad ja seadmed, jms
5) lõpetamine (closing) 10) kulude juhtimine (cost management) 11) inimressursside juhtimine (human resources) 12) infovahetuse juhtimine (communication) 13) riskijuhtimine (risk management) 14) allhangete juhtimine (procurement) Neid protsesse ja valdkondi kombineerides tekib omapärane maatriks, mis annab hea ülevaate projektijuhtimisega seotud üldistest ülesannetest. Projektjuhtimisprotsesside ja –valdkondade maatriks (allikas PMBOK Guide) Tabel 1 Algatamine Planeerimine Täitmine Kontroll Lõpetamine Integratsioon Plaani koostamine Projekti plaani Muudatuste
annaabi.ee 
