Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie o...
psüühikahäired) ja suureneb teiste haiguste tekke riskitegur. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes: *kõne muutub segaseks *mõttekäigud ei allu kontrollile *koordinatsioon on häiritud Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad veel: *Oksendamine *Tasakaaluhäired *Kaob ohutunne Teismeliste ja laste organism reageerib alkoholile teistmoodi kui täiskasvanu oma. Näiteks ei teki noortel nii kiiresti halba enesetunnet, mis sunniks joomist lõpetama
Essee analüüs Tsivilisatsioon kui narkootikum 1. Ainestik. Essee kirjutamiseks on andnud autorile tõuke ühiskonna liigne meele mõnude tarvitamine. Seda nii narkootikumide, kui ka raha ning kompuutri ja paljude muude mõjude näol. 2. Probleemid ja lahendus. Probleemideks on sõltuvuses olevad inimesed. Alkohoolikud tarbivad alkoholi rohkelt ning see hävitab tasapisi nende elusid. Lõpuks on alkohoolikutel ainult alkohoolikutest sõbrad, kellega koos juua ning nende jutt muutub banaalsemaks. Nad korrutavad üht ja sama, tuleb aina tagasi oma kinnisideede, antipaatiate ja sümpaatiate juurde. Säravast intellektuaalist võib viimaks järele jääda robot, kes vaimutult kordab omaaegseid vaimukusi, kelle intellekt on kaotanud peened narmasjuured. Lisaks alkoholiprobleemidele on ka narkootkumide, raha ning muude sültuvust tekitavatest asjadest juttu.
VERERINGEELUNDID põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. SEEDEORGANID Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. TOITUMINE Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet,
Nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus Alkoholi mõju tervisele pikemas perspektiivis: Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole Põhjustab maopõletikke ja verejookse Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad) Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel Alkohol mõjutab tüdrukute viljakust ning ka poiste impotentsust Kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism 5
ise seda mitte teades. Ta hakkas laamendama ja prassima ning koerake Popi pidi selle all kannatama. Purjus peaga ollakse kõigeks võimeline, nii ka Huhuu, kes maja oma rumalusest õhku lasi. Koer kannatas purjutaja pärast ja pidi ennast igale poole peitma. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes peavad kannatama pea igapäevaselt alkoholikute ning nende agressiivsuse käes. Meedias on ju palju kajastunud lugusid naistest ja lastest, keda alkohoolikutest mehed väärkohtlevad. Samas on olnud juhtumeid, kus hoopis mees ja lapsed on säärase käitumise ohvrid. Alkoholijoojale ei anna viinapudel mitte ühtegi eelist. Öeldakse, et viin on tarkade inimeste jook. Kes juua ei oska, see parem ärgu joogu. Alkoholiga peab piiri pidama. Alkohol võib oma hävitustööga jõuda ka alkoholismini. On kahte tüüpi tarbijaid: need, kes joovad reede õhtuti pokaali veini ja need, kes joovad igal võimalikul viisil. Just neid, kes joovad igas
kontsentratsioon elundeis ja kudedes sõltub suurel määral neis sisalduva vedeliku hulgast. Mida rohkem vett elundeis või kudedes, seda rohkem ka alkoholi. Suur hulk alkoholi koguneb inimese aju kudedesse, mida suuresti tingib aju suur veesisaldus. Alkoholikandmisvõime oleneb peale organismi alaliste isikupäraste omaduste suurel määral ka tervislikust ja emotsionaalsest seisundist joomise ajal. Üsna madal on see langetõbe põdevatel inimestel ja vaimuhaigetel, enamikul kroonilistest alkohoolikutest ning neil, kel on olnud peaajupõrutus. Alkoholijoobe iseloomulikuks tunnuseks on meeleolu muutus. Alguses tuju harilikult tõuseb, inimene on põhjusetult lõbus, olevik ja tulevik paistab talle roosilises valguses. See on nõndanimetatud eufooriline seisund. Inimest valdab kehalise ja tervisliku heaolu ning südikuse tunne. Ühteaegu väheneb tal ümbritseva tegelikkuse kriitilise mõistmise võime, halveneb mälu,
Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine; väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu; muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus. Alkoholi pidev tarbimine vähendab oluliselt eluiga. Alkohol kahjustab söögitoru, kutsudes esile maomahla liikumise ülespoole. Põhjustab maopõletikke ja verejookse. Alkohoolikutest esinevad umbes 75%-l maksakahjustused. Umbes 8%-l kujuneb välja maksatsirroos (maksarakud kärbuvad). Rohkel alkoholitarbimisel võib soodustada vähki. Alkoholi tarbimine suurendab maksa-, söögitoru-, ninaneelu- ning kurguvähi riski. Nähakse seost ka alkoholi tarbimise ja rinnavähi vahel. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist,
sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Pikaajalisel alkoholi tarbimisel muutub põletikuliseks hepatiit. Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. NAHK JA SILMAD Alkoholi joomine võib põhjustada näo veresoonte lõhkemise. Nii näevadki alkoholitarbijad pidevalt näost punased välja. Alkoholi tarbimise tulemusel võivad silmad olla paistes ja punased. SUU Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku. SÜDA JA VERERINGE Alkoholisõltlastest pooled surevad südame- ja veresoonhaiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on:
Hingamisteed ja kopsud Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Maks Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. 5 Seedeorganid Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem.
ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes. Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema tõenäosusega ka alkoholimürgistus, mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016) 6. Perifeerne neuropaatia (nimetatud ka alkohoolseks neuropaatiaks): see on närvikahjustuse raske vorm, mis tekib pikaajalisel alkoholiga liialdamisel. Kliiniliste uuringute hinnangul põevad diagnoositud alkohoolikutest 25-66% ka alkohoolset neuropaatiat. Esmaseks kaebuseks on tavaliselt valu (koos kõrvetava tundega või ilma), mis haarab käed-jalad. Eksperdid usuvad, et alatoitumus (alkohoolikud tihtipeale “unustavad” süüa), tiamiini (B1 vitamiini) puudus, tarbitud alkoholi enda otsene toksilisus ja perekonnas varasemalt esinenud alkoholism suurendavad neuropaatia tekkimise riski. B1 vitamiin, mis mängib
inimene sõltub alkoholist või loodab selle päästvale toimele oma igapäevases elus. Ka patsiendi keha ja aju sõltuvad sel juhul alkoholi olemasolust neis kulgevate keemiliste reaktsioonide läbiviimisel. Ülemaailmne statistika näitab, et alkoholisõltuvus tekib 10-l protsendil meestel ja viiel protsendil naistest. Alkoholismi tekkes on olulised nii pärilikud tegurid kui sotsiaalsed faktorid. Selliseid elustiiliga kaasnevaid tegureid nagu alkohoolikutest sõbrad, alkoholi kerge kättesaadavus ja keerulised probleemid isiklikus elus - võivad olla hoopis olulisemad kui pärilikkus. Sõltuvuse kriteeriumid Somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvust võib kindlalt diagnoosida juhul, kui
htm ) 5. Toime inimorganismile Alkoholi tarbimine ja suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Palju alkoholi tarbivad inimesed ja alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks, see põhjustab hepatiiti. Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos - suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. Alkohol põhjustab maokatarri ja kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. Alkoholis on 5 palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, näiteks vitamiinipuudus. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus
19. kromosoomis apolipoproteiin E (ApoE2) geen, päritavus 70%. 71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest. 72. Alkoholism. Alkoholisõltuvus, tugeav päritavusega haigus. 3-5% meestest, 0,5-1% naistest. Neurotransmitter dopamiin. Alkoholismi tüüp I pärast 25. eluaastat. Alkoholismi tüüp II juba teismelistel (enamasti meessoost indiviididel). Alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju mõnutsentrit. 74. Skisofreenia. Psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. 75
Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud. Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene ,,kannab hästi". Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Pikaajalisel alkoholi tarbimisel muutub põletikuliseks hepatiit. Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. NAHK JA SILMAD Alkoholi joomine võib põhjustada näo veresoonte lõhkemise. Nii näevadki alkoholitarbijad pidevalt näost punased välja. Alkoholi tarbimise tulemusel võivad silmad olla paistes ja punased. SUU Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku. SÜDA JA VERERINGE Alkoholisõltlastest pooled surevad südame- ja veresoonhaiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on:
Geneetiline eelsoodumus 0-veregrupp Mis on ja miks tekib maksatirroos? Maksatsirroos on pöördumatu krooniline progresseeruv maksahaigus, mille puhul vohab sidekude maksasagarike vahel ja sees ning kaob maksa sagarikuline ehitus. Vastava piirkonna maksarakud saavad vähem verd ja tekib isheemia ning nekroos. Etioloogia: Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hilistagajärg. Alkohol on sagedasim põhjus Euroopas ja USA-s, haigus tekib 10-30%-l alkohoolikutest. Naised on tundlikumad kui mehed. Kui alkoholi kogused on suured, siis maksas tekib maksa steatoos. Maks muutub kollaseks, sest sinna ladestub rasva. Kui alkoholist ei loobuta, tekib alkohoolne hepatiit ehk maksapõletik. Jätkuvalt alkoholi tarbides võib välja areneda maksatsirroos. Hepatotroopne viirus – kutsub esile maksa põletikke.Sagedasim põhjus Aafrikas ja Aasias.
Enamik noortest ei tea mida nad joovad ja nad ei tunne selle vastu isegi huvi. Kui varakult alkoholi tarbima hakata, võib see ära rikkuda kogu ülejäänud elu. Alkohol kahjustab siseorganeid ning võib tekitada ka muid komplikatsioone, kasv võib kinni jääda või tekib mõistusega probleeme. Alkoholi hakatakse tarbima mitmel viisil, eelkõige sõprade eeskujul, kui ollakse seltskonnas ja kõik tarbivad alkoholi, ei saa olla see üks ja ainus kes ei tarbi. Hakatakse tarbima ka alkohoolikutest vanemate eeskujul, kuna kui igapäev on alkoholi pudelid kodus, proovib kindlasti noor ka seda ja võib hakata iga päev salaja tarbima. Ka tubakas on suureks probleemiks, nagu alkoholigi, hakakse tubakatki eelkõige sõprade eeskujul tarbima ning see võib muutuda harjumuseks. Tubakas muudab kopsud mustaks ja kahjustab nii sind kui ka sind ümbritsevate inimeste tervist. Suurel määral tarbitakse ka narkootikume ehk uimasteid, kõige levinuim on kanep.
311.Intelligentsusomadused: verbaalsed ja matemaatilised võimed, mälu ja mäletamine, probleemide lahendamine, objektide eristamine, ruumiline ettekujutus, probleemide formuleerimine, isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb keskkonna toimest 312. Alkoholism: 3-5% meestest, 0,5-1% naistest, tüüp1- pärast 25. Eluaastat, võrdselt meestel ja naistel, aktiivne dopamiiniretseptori geen DAT1; tüüp 2- teismelistel, enamasti meestel, joomahood, alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini, ühemunakaksikutest 55% mõlemad, erimunakaksiktel 28% mõlemad, mõjutrsenter ajus: Neurotransmitter dopamiin, alleel DRD2 dopamiiniretseptori geenid, alkohoolikutel 69%, mittealkohoolikutel 20% 313. Suitsetamine: suitsetamisharjumuse väljakujunemine 50% juhtudest päritav, DRD2 dopamiiniretseptori geenid, lisaks veel serotoniini ja nikotiini atsetüülkoliini retseptori geenide alleelid 314
enamikes riikides legaalne. 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem. Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid. Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus.
veele 10%-list alkoholi vesilahust. Osa hiireliine vältisid alkoholi lahust aga täielikult. Erinevad hiireliinid olid alkoholi suhtes ka erineva tundlikkusega: alkoholi eelistavad hiired talusid alkoholi paremini (näiteks magasid nad end kiiremini välja). Erinevused avaldusid alkoholi dehüdrogenaasi ADH aktiivsuses ning aju tundlikkuses alkoholile. Alkoholismi uuringud inimpopulatsioonis on näidanud järgmist: 1) alkohoolikutest isade poegadel ja vendadel on risk muutuda alkohoolikuteks 50% suurem; 2) ühemunakaksikute puhul on 55% juhtudest mõlemad alkohoolikud, kahemunakaksikute puhul on konkordantsus (tunnuse koosesinemise %) 28%; 3) adopteeritud poegadel kujuneb alkoholism välja vastavuses nende bioloogilistele isadele, mitte aga kasuvanematele. Alkohoolikutest vanemate järglastel on tavaliselt pärast alkoholi mõõdukat tarbimist võrreldes kontrollgrupiga kõrgem atseetaldehüüdi tase organismis
Väljunud võtta vastu väljastpoolt pakutavat abi. vanemliku kontrolli alt, tänavatel ringi hulkudes satuvad selli- sed lapsed kergesti ohtlike kampade mõju alla. Tihti võib juhtuda, et alkohoolikutest või uimastisõltlastest vanemate lapsed võivad oma madala enesehinnangu ning inimliku soojuse ja turvatunde puudumise pärast sattuda va- nemate eeskujul ise mõnuainetest sõltuvusse. Nad põgenevad
annaabi.ee 
