19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH Iga keemilien side: O, N, halogeen 7a suurendab 1 ühiku võrra Iga keemilien side vesinikuga vähendab ühe võrra
Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape C8H17COOH- nonaanhape C9H19COOH- dekaanhape
Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/ Osata kirjutada alkoholide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega
lahustina, õhust raskem etanool kasutatakse lahustina meditsiinis, parfümeeriatööstuses, kütusena, alkoholitööstuses (78 C) metanool kasutatakse kütusena, lahustina, puhastusvahendina, metanaali tootmises. Võib jääda pimedaks, kahjustused tekivad neerudes ja kesknärvisüsteemis (surmav 30ml), esmaabina tarbida etanooli propaan-1,2,3-triool glütserool -ool alkoholi järelliide, nt heksanool -hüdroksü alkoholi eesliide, nt 2-hüdroksübutaan -eeter eetrite järelliide, nt metüülpentüüleeter -olaat alkoholi soola järelliide, nt naatriumetanolaat (CH 3CH2ONa) -diool kahte hüdroksüülrühma märkiv järelliide alkoholi happelisus käituvad nagu teised happed, nt reageerivad leelistega sama aktiivselt, tavalised indikaatorid ei näita siiski alkoholi lahuse happelisust
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 1. metanool CH2OH 2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. On aga erakordselt
· Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH heptanool 1) CH3OH metanool 8) C8H17OH oktanool 2) C2H5OH etanool 9) C9H19OH nonanool 3) C3H7OH propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH pentanool 6) C6H13OH heksanool · Füüsikalised omadused: homoloogilises reas liikmed 1-11 on vedelikud, 12-20 "tardunud rasva" kujul ja ülejäänud alkoholid on tahked ained. Esimesed 5 liiget lahustuvad vees, edasi lahustuvus väheneb. Kõik alkoholid on veest kergemad ja mürgised. Metanool · Omadused: on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, veega hästi segunev vedelik. Rahvakeeles nimetatakse puupiirituseks. On väga mürgine (10-15 g põhjustab pimedaks jäämist, 40 g aga surma).
Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH V = n * Vm Ande Andekas-Lammutaja n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel