Karl Suure keisririik. Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena.
kohal. Federer tõusis esinumbriks 2004. aasta 2. veebruaril. Ta on püsinud maailma esireketina 214 järjestikust nädalat ja ületab selle saavutusega kõiki teisi tennisiste. Ameeriklane Jimmy Connors, kes on selles arvestuses teisel kohal, püsis esinumbrina 160 nädalat aastatel 1974 kuni 1977. Saavutused 2001 Federeri esimene turniirivõit tuli Milaanos 2001 aasta veebruaris. Hiljem sellel aastal jõudis ta veerandfinaali Wimbledonis. Turniiri neljandas ringis alistas ta 7.kordse Wimbledoni võitja Pete Samprase. Paljude arvates oli see võit tema karjääri pärliks. Kuid veerandfinaalis kaotas ta Tim Henmanile. Selle aasta lõpetas ta 13. kohal. 2002 Federer alustas aastat üsna hästi. Ta jõudis ATP Mastersi turniiri finaali Miamis, kuid kaotas finaalis Andre Agassile. Kuid ta võitis aga järgmise ATP Mastersi turniiri Hamburgis, kus finaalis alistas ta Marat Safini. Kuid sel aastal kaotas ta Grand Slammide varastes raundides
tema uueks treeneriks sai Mait Künnap, 2010. aasta Wimbledoni turniiri ajal hakati ajakirjanduses rääkima,et tema treeneriks on Silver Karjus. · Kaia Kanepi on Euroopa meister kui 16-aastaste hulgas (2000 aastast), Eesti täiskasvanute meister üksikmängus (aastatel: 1999,2000,2007),paarismängus (aastatel: 1999,2000,2007) ning segapaarismängus (aastatel: 2000,2003,2004). Aastal 2001 Pariisis Frenc Openil võitis Kaia Kanepi Suure Slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta Svetlana Kuznetsova. · Kaia auhinnarahade kogusumma on 2 454 604 USA dollarit Kaia Kanepi viimase 2 aasta turniirid · 2011. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused · Avaringis alistas turniiril 20. asetusega Kaia Kanepi Slovakkia tennisisti Magdalena Rybarikova (WTA 106.) tulemusega 2:6, 6:4, 6:3. · Teises ringis kaotas ta sakslanna Julia Görgesile (WTA 38.) 4:6, 6:3, 4:6. · 2011. aasta French Open
üksikmängu,millega murdis Andre Agassi vabaõhu rekordi.Võites turniiri Barcelonas,Monte Carlos ja Roomas tõusis ta ATP tabelis 5 kohale. Kolm päeva pärast tema võitu Pariisis purunes tema 24 järjestikuste võitude rada, kaotades Saksamaal rohtväljakul Gerry Weberile. Kohe pärast Wimbledoni võitis Rafa 16 järjestikust mängu ja kolm järjestikust turniiri,tuues ta ATP tabelis kohale nr.2, 25 juulil 2005 Septembris alistas ta Hiina turniiril finaalis Coria ja võitis ka järjestikust mängu Davis Cupil Itaalia vastu. Oktoobris võitis ta ATP Masters Series aastatiitli, alistades finaalis Ivan Ljubicici. Mõlemad,nii Nadal kui ka Federer võitsid 11 üksikmängu tiitlit ja neli ATP Masters Series tiitlit.Nadal murdis Mats Wilanderi püstitatud rekorti 1983 aastal. Kaheksa Nadali tiitlitest oli võidetud saviliivväljakutel.Võites 79 mängu olles teine Federeri 81vastu
üksikmängu,millega murdis Andre Agassi vabaõhu rekordi.Võites turniiri Barcelonas,Monte Carlos ja Roomas tõusis ta ATP tabelis 5 kohale. Kolm päeva pärast tema võitu Pariisis purunes tema 24 järjestikuste võitude rada, kaotades Saksamaal rohtväljakul Gerry Weberile. Kohe pärast Wimbledoni võitis Rafa 16 järjestikust mängu ja kolm järjestikust turniiri,tuues ta ATP tabelis kohale nr.2, 25 juulil 2005 Septembris alistas ta Hiina turniiril finaalis Coria ja võitis ka järjestikust mängu Davis Cupil Itaalia vastu. Oktoobris võitis ta ATP Masters Series aastatiitli, alistades finaalis Ivan Ljubicici. Mõlemad,nii Nadal kui ka Federer võitsid 11 üksikmängu tiitlit ja neli ATP Masters Series tiitlit.Nadal murdis Mats Wilanderi püstitatud rekorti 1983 aastal. Kaheksa Nadali tiitlitest oli võidetud saviliivväljakutel.Võites 79 mängu olles teine Federeri 81vastu
..................................................... 12 Kasutatud allikad................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus Nii palju ümbruses räägivad Kurt Cobainist, «Nirvana» bändi solistist ja kitarristist, noored ja täiskasvanud, poisid ja tüdrukud, naised ja mehed. Oma eripärase stiiliga, Kurt Cobain alistas palju südasid, nii palju kordi teda nimetatati 90-e iidoliks! Selle referaadi sees autor proovib uurima Kurti Cobaini elulood, kuidas ta oma kunstiga hakkas tegelema, mis raskused temal elus olid, miks ta seos end narkootikumitega ja miks sai surma nii vara. Ja, loomulikult, autor on huvitatud selles, mis jäi Kurtist tänapäaeval, v.a. suurepärased laulud. 3 Lapsepõlv ja noore elu
ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotusega leppinud ning Sydney olümpial pronksi saanud Indrek Pertelson pidi ka Ateenas leppima pronksmedaliga. Eelringides alistas Pertelson alzeerlase Mohamed Bouaichaoui ja Usbekistani judoka Abdullo Tangrievi ning kaotas veerandfinaalis Tamerlan Tmenovile (Venemaa). Lohutusringis võitis Pertelson Daniel Hernandese (Brasiilia) ja Selim Tataroglu (Türgi). Pronksimatsis alistas ta kauni heitega(ipponiga) itaallase Paolo Bianchessi.Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga
musitseerimist, jahti, kalastamist. Figuurid ja portreed on Kreeka omadest isikupärasemad ja tundeküllasemad (Veji Apolloni figuur). Templid olid kreeka omadega sarnased, kuid proportsioonid erinesid (ruudukujuline kivist ehitis, kolme ukse või pühakojaga ning suure eeskojaga puust ehitis, sambad, keraamilised kaunistused). Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid.
põlluharimist. U 2000 a ekr hakkasid indoeurooplased rändama ühest kohast teisse. · Hammurapi- Babüloonia kuningas, valitses aastateil 17921750 ekr. Hammurapi rajas VanaBabüloonia suurriigi. Kuningas Hammurapi vallutas Mesopotaamia. Hammurapi käsul tehti seadustekogu ja valvati, et seadustest üle ei astutaks, üleastujaid ootas surmanuhtlus. · Nebukadnetsar II- alistas Mesopotaamia, Süüria ja Palestiinia. Nebukadnetsari juhtimisel taastati niisutuskanalid, mis olid Assüürlaste vallutuste ajal kannatada saanud. Nebukadnetsar'i valitsemis ajal olid suurejoonelised ehitustööd. Ehitati linna piiramiseks kahekordsed müürid, koos vahitornidega. Rajati Paabeli torn ja kuninga loss, rippuvate aedadega. Babülooniast sai uhkeim linn
Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj
Larsasse isegi oma kuninga. Kudurmabuki teine poeg, kes valitses Larsat, kandis semiidi nime Rim-Sin (jumal "Sini härgvasikas", ~1822-1763). See näitab, kuivõrd laialdaselt levis amoriitide täpsemalt semiitide mõju, mis tungis isegi Eelamisse. Rimsin ehitas sumeri ja elami templide Larsas, Uris ja teistes linnades, püstitas raidkujusi kullast ja vasest. Larsa, riigi pealinn, oli suur linn: 350 hektarit, seal elas 50-100 tuhat inimest. Ta alistas mitte ainult lõuna-alad (Uruki, Nippuri), vaid oma kolmekümnendal valitsemisaastal isegi Isini linna. Ka Babüloni kuningas Sinmuballit oli sunnitud tunnustama tema võimu. Elamiidid pidasid endale alluvaiks ka mõningaid Süüria ja Palestiina alasid. 3 Kuid olukord muutus järsult, kui võimule tuli Hammurapi (Hammurabi), Sinmuballiti poeg, Vana-Babüloonia ehk amoriitide dünastia kuues kuningas. Teda ootas üleraske ülesanne: võitlus
Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda maailmameistriks Saavutust korrati 1962. 1970. aastal Pele oli ainus, kes kõigil kolmel korral kuulus võidukasse koondisse Pele kolmas tiitel Kümnes MM–turniir Mehhikos 1970 kujunes Brasiilia triumfiks Pele dirigeerimisel tegutsenud brasiillased ületasid konkurente igas mänguelemendis ning sammusid võidult võidule Veerandfinaalis alistas Brasiilia Peruu 4:2 Poolfinaalides alistas Brasiilia Uruguay 3:1 Finaalis ei suutnud raskest poolfinaalist kurnatud Itaalia brasiillastele tõsist vastupanu osutada ja Brasiilia võitis 4:1 (Pele, Gerson, Jairzinho, Carlos Alberto – Boninsegna). Kuldse Jumalanna, mille 40 aastat tagasi oli välja pannud FIFA tollane president Jules Rimet, sai igaveseks endale Brasiilia kui kolmekordne maailmameister. Fakte Pelest Pele isa Dondinho oli 1940. aastail tasemel jalgpallur, kuid tema karjääri
· Süüria ja Palestiina · Osa Väike Aasiast (tänap. Türgist) · Babüloonia · Egiptus · Urartu Assüürlaste sõjakus kajastus ka nende kunstis Sargon II · 721 705a. eKr. · Tema valitsusaja algul mäss Babüloonias · Alistas Assüüriale Samaaria linna Palestiinas · Koos pojaga vallutas Urartu · Allutas Babüloonia http://www.bible-history.com/archaeology/assyria/sargon-bust.html Sargon II residents Horspadis (rekonstruktsioon) Palee väravat
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks
Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks. 1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu. 1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist. 1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi. Rootsi sõduritel lubati vabalt lahkuda. Narva pidas kauem vastu. Juhuslikult lasti õhku püsirohukelder ja venelased vätsid ette tormijooksu, mis kandis vilja
a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Poliitiline killustatus 9. -10. sajandil · Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. · Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) valitseja Karl Paljaspea.
Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks. Ludwig Vaga (814-840) Karl Suure poeg. 843. jagati riik kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Algas anarhia ja killustatuse aeg. Araablased,viikingid (850- 1100),ungarlased neist hakkas lähtuma oht Euroopale.
Nikolai Valuev EST Nikolai Sergeyevich Valuev sündis 21. August, 1973. Ta on kahekordne maailmameister raskekaalus. 2005 aastal sai ta esimest korda maailmameistriks alistades John Ruizi, sellega ta sai ajaloo kõige raskemaks ja pikeimaks meistriks. Ta kaotas tiitli 2007 aastal Chagaev, ühtlasi sellega ta vahetas treenereid. Ta suutis võita tagasi tiitli 2008 aastal kus Valuev alistas Sergei Liakhovichi võites kõik roundid tema vastu. Tema kõige viimases võitluses kaotas ta tiitli David Heye vastu 12 roundis matsis. Tal olid ka tõsised luu ja liigese probleemid mille tõttu ta ei saanud võistelda mõnda aega. Ta on ka näidelnud filmis Stonehead mis võitis filmifestivali "Window to Europe". Peale seda hakkas ta näitlema korraga kahes filmis. Valuev on kirjutanud raamatu "My 12 rounds" koostöös ajakirjanikuga Konstantin Osipov.
Kyros II Kyros II umbes 600 eKr või 576 eKr 530 eKr oli ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja.Kyros II oli Kambyses I poeg.Ta vallutas 546 eKr Väike-Aasias asunud Kreeka ja Lüüdia linnad Paabeli vangipõlv algas juutide küüditamisega Babülooniasse 597. aastal eKr Nebukadnetsar II ajal. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid .539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas juutidel Paabeli vangipõlvest koju minna.Kyros II rajas oma pealinna Pasargadae 43 kilomeetri kaugusele Persepolisest.Herodotose järgi sai ta surma lahingus massageetide vastu Kesk-Aasias. Xenophoni "Kyrose kasvatuse" järgi suri ta oma kodus
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunas...
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid.
Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi Moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi 883885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitsid Esimene Kiievi suurvürst Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene https:// www.google.ee/search?q=Proto-Novgorod&rlz=1C1UXZO_enEE480EE515&aq=f&um=1&ie= http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu%3AVene http://et.wikipedia.org/wiki/Varakeskaeg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/keskaeg_liisaojakoiv.htm http://valor-tahetark.blogspot
välilahinguks üldse. 4. Eerik XIV- rootsi kuningas. Tallinn ja selle ümbrus andis talle truudusvande ja pärast seda sai rootsi need alad endale. Ivo Schenkenberg- tallinna kõige tuntuma ja edukaima väesalga juht. Paistis silma sellega, et tema väesalk jõudis tartuni välja. August II tugev- poola kuningas. Ta oli üks meestest, kes kuulus rootsivastasesse liitu. Sigmund II August- Poola kuningas. Ta alistas ordu ja riia peaqpiiskopkonna oma võimu alla. J R Patkul- liivimaa aadlipositsionäär. Sõlmis August tugevaga liivimaa üütelkonna nimel lepingu, mille sõlmimiseks tal tegelikut õigust ei olnud. 5. A C A BAC CDD DEF EFB FBE
LIIVI SÕDA Liivi sõda algas, kuna Venemaa tahtis vallutada Liivimaad, et saada pääsu Läänemerele. Sõda algas 1558. aastal, kui Venemaa vallutas Narva ja hiljem Tartu. 1560. aastal purustasid Vene väed Oomuli lahingus Liivi ordu väed ja vallutas Viljandi. Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi
Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid.
spordiklubi Condor omanik. Pärast Arigato spordiklubi pankrotti lahkus Pertelson Eestist ning tegutses Venemaal Tjumeni oblasti judokeskuses Martin Padar Martin Padar on Eesti dzuudomaadleja. Sündinud 11. aprillil 1979 Tallinnas Martin Padar oli 2008. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Eesti lipukandjaks. 26. aprillil 2009 võitis Martin Padar Thbilisis toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos raskekaalus meistritiitli. Ta alistas finaalis hollandlase Grim Vuijtersi. Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kus kaotas 1/16-finaalis ipponiga kuubalasele Oscar Braysonile. Kasutatud kirjanduse loetelu: https://www.google.ee/search?q=judo&client=opera&hs=Nto& =_ https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh!
Hellenism 4. saj teisel poolel e.m.a alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Makedoonlaste kultuur ei olnud kõrgelt arenenud, kuid nad tegid edukaid sõjaretki Aasiasse. Kreeka kunsti mõjud hakkasid levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks psüühhika ja tunnete kujutamine. Erinevalt varasema Kreeka kunstiga, kus kujutati rahulikus poosis täiuslikk...
ALEKSANDER SUUR 356323 eKr Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II ja tema naise Olympiase poeg. Sündis aastal 356 eKr. Õpetajaks karmikäeline Leonidas... ...ka filosoof Aristoteles, uuriti Homerose eeposeid. Philippos II mõrvati vandenõulaste käe läbi aastal 336 eKr. Philippos II Aleksander saab Makedoonia kuningaks 336 eKr. 334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele.
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a
Teeba valitseja, Teebast sai oluline usukeskus; vallutati Nuubia põhjaosa(kuld), elukutselise sõjaväe loomine o 1650-1550 eKr vallutasid delta ala hüksoslased(Aasiast pärit) o Uue riigi periood 1550 1075 eKr; 1550 eKr aeti hüksoslased Egiptusest välja Teeba valitsejate poolt o Hiilgeaeg: Hüksoslastelt võeti üle hobukaarikud, sõjakaarikud Egiptus alistas Palestiina ja Süüria Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal 1468-1436eKr Tihedad sidemed naaberaladega Teebas asus peajumal Amon-Ra tempel Kuningatge orus valitsejate hauad Preestrid o Hiline periood 1075-525 eKr; Egiptus oli võõrvõimu all, 525.a langes Egiptus 2 sajandiks Pärsia võimu alla
Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714.Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter suri Peterburis 8. veebruaril aastal. 1725. Katariina ja Peeter esimene koos pildil (kaks erinevat pilti)
Võttis endale kuninga tiitli ning ilmus avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet Lasi rajada suurejoonelise Deir el Bahari templi Teebas Seejärel kuulutati ta Amoni tütreks Oli praktiline valitseja Taastas purustatud linna ja templeid, mis olid varemeis hüksoslaste sissetungi ajast saadik 15 aastast valitsusaega märkis rahu ja õitseng Thutmosis III Arvatakse, et ta organiseeris Hatsepsuti tapmise Kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos Alistas Nuubia Egiptuse võimule, saagiks saadi hulgaliselt kulda Alistas Palestiina ja Süüria Ees-Aasias Tegi Aasiasse üle 10 sõjaretke Jõudis vallutustega Eufrati jõe kaldale ja laskis sinna oma võitude auks mälestussamba püstitada Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik Idamaades Valitses 54 aastat (esimesed 20 aastat võõrasema H.) Amenhotep II Kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega Valdas sõjajumal Montu oskusi, talle polnud lahinguväljal võrdset
· alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752
Beowulf läheb tema juurde, et ta tappa, kuid sureb äärepealt. Viimasel hetkel märkab ta mõõka ja surmab sellega Grendeli ema. Draakon Koletis, kes on inimestelt sajandeid varandust röövinud ja nüüd rüüstab Beowulfi kuningriiki. Eepose lõpus läheb Beowulf teda tapma ning see tal ka õnnestub. Ta saab kogu varanduse oma rahvale tagasi, kuid lõpuks sureb ise haavade kätte. Wealththeow Ta on Taani kuninganna, abielus Hrothgariga. Ka tema on väga tänulik, et Beowulf alistas koletised ja kingib talle kolm hobust ja ühe kaelakee. Aeschere Hrothgari lähedaseim sõdalane, sõber ja nõuandja. Grendeli ema tappis ta ja torkas ta pea puust toika otsa oma koopa ette. Wiglaf Beowulfi kauge sugulane, kes aitab Beowulfil tappa draakoni. Võitluse ajal, kui Beowulf saab raskelt haavata ja sõdalased satuvad paanikasse, tormab ta Beowulfile appi hoolimata sellest, et ta draakon ta kilbi ära põletas. Ta torkas oma mõõgaga draakoni kurku, et
Oidipust saab kindlasti pidada ka lahkeks inimeseks ja rahvameheks. Ta ei pidanud ennast tähtsamaks ühestki teebalasest, tema jaoks olid kõik võrdsed. Tänapäeva poliitikutele on enda heaolu primaarne. Iga poliitik peaks tegutsema riigi ja rahva hüvanguks, nagu tegutses Oidipus. Üleüldse oli Oidipus kõigi inimeste vastu lahke, mitte ainult teebalaste. Näiteks väljendas ta oma lahkust nii, et kui ta läks Teeba kuningriiki, siis aitas ta võhivõõrast kuningriiki ja alistas sfinksi oma nutikusega, kellest siiamaani polnud ükski teebalane jagu saanud. Ta aitas neid heast tahtest, sest kõik teebalased olid talle ju võhivõõrad. Oidipuse suurim erinevus tänapäeva poliitikutest on see, et Oidipus tegutses oma riigi heaolu nimel ja üritas teebalaste elujärge parandada, kuid tänapäeva poliitikud tegutsevad ainult raha eest. Kahjuks ei leidu palju poliitikuid, kes tegutsevad kodanike elu parandamise eesmärgil
5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss.
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. Pippin Lühike (714 768) oli Frangi riigi kuningas, Karl Martelli poeg. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Karl Suur (768 814) Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja.
Sloveenia 2 3 337 337 1.000 7 Edasi ei pääsenud Soome, kellel oli võite üks ja kaotusi neli ning punkte kuus. Viimasena ei pääsenud veerandfinaali Gruusia, kes kaotas viiest mängust kõik ja sai kokku viis punkti. KOHAMÄNGUD Veerandfinaalid Kõik mängud peeti Kaunases, Zalgirio Arenal. Veerandfinaalid toimusid 14. septembrist 15. septembrini ja osa võtsid kaheksa erineva riigi meeskonda. Esimesena mängisid omavahel Hispaania ja Sloveenia. Hispaania alistas vastast 86-64 ja kindlustas endale koha poolfinaalis. Teisena võistlesid Makedoonia ja korraldajamaa Leedu, kuid edasi pääses vaid Makedoonia ning Leedu pidi leppima seisuga 67-65. Järgmisel päeval mängisid Prantsusmaa ja Kreeka. Mäng osutus Prantsusmaa kasuks 64-56. Samal päeval mängisid veel Venemaa ja Serbia, kuid mäng lõppes Venemaa edasi pääsemisega poolfinaali seisuga 77-67. Kohamängud kohtadele 5-8 5-8 kohamängud peeti 15. septembrist 16. septembrini
Järgmisel aastal peeti esimene klubimäng. Samal aastakümnel asutasid Baskimaal klubisid Briti meremehed, kes Põhja- Hispaania sadamates tihti peatusid. Jalgpalli areng inglastest meremeeste kaudu oli Euroopas üsna tüüpiline samal viisil jõudis populaarne mäng ka Eestisse. Esimene jalgpalliturniir Copa del Rey korraldati Hispaanias 1902. aastal. Idee autor oli Madrid FC (hilisem Real Madrid) president Carlos Padros. Viie meeskonna turniiri finaalis alistas Vizcaya (kahe Baskimaa klubi koondis) FC Barcelona. Samal turniiril oli kahe hilisema suurklubi esimene kohtumine, kus Barcelona alistas Madrid FC (Real) 3:1. 1928 sügisel alustati kümne klubi osavõtul meistrivõistlusi. Mängima pääsesid klubid, kes veerandsajandi jooksul võitnud Copa del Rey või jõudnud finaali. Esimeseks meistriks tuli Barcelona. Alustanutest kolm Real Madrid, Barcelona ja Bilbao Athletic pole kunagi kõrgliigast välja langenud.
Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - sõjad ja rüüstamised Kui Rooma alistas Kreeka linnriigid, algas 145 eKr. olümpiamängude ajaloos nn rooma ajajärk. 393 pKr. Toimusid viimased antiikaja mängud. Keiser Thareios I keelustas paganikud mängud, laskis olümpia purustada ning sealsed kunstivarad riisuda. VI saj. keskel toimusid tugevad maavärinad, mis katsid Olümpa varemetevälja 5-7 m. paksuse mullakihiga. Mängude korraldus Olümpiamängude ajal pidi valitsema ülekreekaline rahu - sõdimine sellel ajal oli keelatud.
22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas koondisse pääses treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aasta hiljem. esimestel võistlustel. Enne olümpiamänge Palusalu Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi.
Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada. On näha, et paljud Sumeri linnriikide nimed ei ole sumeri keelest ja pole pärit ka sealkandis räägitud keeltest. On põhjust arvata, et enne sumereid oli seal mingi teine rahvas, kes jättis toponüümid endast maha. Kaasaegsete allikate põhjal on teada Lagasi ja Umma vaheline sõda. Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159 1 2340 eKr tuli Sargon võimule. Ise nimetas end Sarrukin (akkadi keeles tõeline kuningas)
Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922 1922. aasta märtsis toimusid Stockholmis kreeka-rooma maadluse MM-võistlused, kuhu Eestist saadeti rahanappuse tõttu vaid kaks meest: Eduard Pütsep kärbeskaalus ja Artur Kukk poolraskekaalus. Pütsep (fotol) alustas turniiri seljavõiduga norralase Pederseni üle, teises ringis kohtus ta maailmameistri Väinö Ikoneniga ning alistas soomlase, aga finaaalis suudeti Pütsep seljatada, nii et viimane pälvis hõbemedali. Siiski on tegu Eesti esimese MM-i medaliga. Kahjuks oligi see nende võistluste ainukese medal, sest Artur Kukk jäi poolraskekaalus napilt neljandaks. Esimene rahvusvaheline spordivõistlus, mille Eesti ise korraldas, olid 1922. aasta tõstmise MM-võitslused. 1922. aasta aprillikuu viimasel päeval selgitati „Estonia" kontserdisaali laval maailmameistrid viies kehakaalus
Samal aastal 25. juuli seadis ta end sõidule Ameerika Ühendriikidesse. Lühikest aega oli ta arsti ametist 12. tänaval New York´is toetades end korrespondent Pariisi ajalehes. Siis alustas ta prantsuse keele õpetamisega ja ratsutamise tunde andes tütarlaste koolis Stamfordis. Hiljem ta abiellus New Yorkis, 23. juuni 1869 ühe tema õpilase, Mary Elizabeth Plummeriga (1850-1923). Nende abielu kestis 7 aastat ning neil sündis kolm last. 1870. aastal, kui Sakamaa alistas Prantsusmaa kolis ta Pariisi, kus ta kaasati radikaalsesse poliitikasse. Veebruaris 1871. aastal valiti Clemenceau radikaalsete vabariiklaste asetäitjana Rahvuskokku. 1876-1893. aastal kuulus ta Riigivolikokku. 1880. aastal asutas ta ajalehe ,,La Justice." 1902. aastal sai ta senaatoriks ja neli aastat hiljem, kui ta oli 61 aastane sai ta siseministriks. Aastatel 1909 ja 1912 pühendas ta oma aja reisimisele ning enda ravimisele. 1910 aastal läks
aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses ta...
• Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond Uus riik – Egiptuse hiilgeaeg • Umbes 1570-1070 • Tänu mitmetele tugevatele valitsejatele rikkuse ajastu: • Thutmosis III • Laiendas Egiptuse riiki lõuna poole • Korraldas rohkem sõjaretki, kui keegi teine Egiptuse valitsejatest • Annetas templitele rikkusi juurde • Ramses II (1279-1213) • Ka Ramses Suur • Egiptuse ajaloo kuulsaim ja võimsaim valitseja • Alistas hetiidid • Pühendas väga palju aega ehitustegevusele • Uus pealinn Per-Ramses • Abu Simbeli templikompleks • Karnaki templi sammassaal Egiptuse kultuur • Hieroglüüfkiri • Sarnane piltkirjaga • Lisaks kasutatakse ka muid märke • Umbes 750-800 märki • Märkidel väga erinev tähendus • Kirjutati kas kivitahvlitele või papüürusele • Õpiti uuesti lugema alles 1822
Nelja aasta pärast tuli Rooma väejuht taas Alexandriasse, kus ta abiellus kleopatraga kuiga ta oli sel hetkel veel abielus Octavi Minoriga. Tema ja Kleopatra said veel ühe lapse Ptolemaius Philadelphus. 31 ekr Kleopatra ja Mark Antony ühendasid jõud et alistada Octaviani, Ceasari lapsendatud poega. Toimus võimas merelahing Atikumis, Kreeka lääne rannikul. Octavian oli võidukas ja Kleopatra ja Antony pagesid Egiptusesse. Octavian järgnes neile ja alistas Alexandria 30 ekr. Selle peale tegi Antony enesetappu ja Kleopatra otsustas talle järgneda, ässitades kobra ennast salvama 12 august 30 ekr. Egiptus oli peale seda Rooma Impeeriumi all.
Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon valitses Prantsusmaad18. mai 1804 - 11. aprill 1814(( &0000000000000009000000 9 years, &0000000000000328000000 328 day9 aastat, 328 päeva)20 March 1815 22 June 1815 (94 days) 20. märts 1815 - 22. juuni 1815 (94 päeva). Reini Liit oli moodustatud väikestest saksa riikidest , Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat. See moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Püha Rooma Riigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Austerlitzi lahingus Austria ja Venemaa. Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni. Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks
annaabi.ee 
