PROBLEEMIDE LAHENDAMINE Probleem algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon Probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks. Ülesannete lahendamise võimalused: · Katse-eksituse meetod · Meenutamise abil · Loovalt, ülesannet uudselt lahendades · Äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded Hästistruktueeritud ülesanded teadmiste-vaesed, kõik vajalik info ülesanded antud,
kõigi huvides ning et nendega saavutatavad positsioonid on ka kõigile avatud. Ebavõrdsuste all on silmas peetud erinevusi, mis tulenevad nende asjade jaotusest, mida inimesed püüavad saavutada või vältida. Teisest printsiibist võib järeldada, et lubatud on ainult sellised ebavõrdused, millest kõik kasu saavad. Neid printsiipe võib võrrelda mänguga, mille eripärasid ei ole võimalik ette näha. Rawlsi õigluse printsiipide puhul on oluline nii öelda algsituatsioon (üldine positsioon), kus inimesed hakkavad ühiskonnas olema, ilma mingit positsioon omamata. Seega on kõik algselt ühiskonnas võrdsel seisukohal. Rawls rõhutab, et õiglus ja ausus ei ole samad asjad. Õigluse küsimus kerkib esile siis, kui on olemas erinevad osapooled, kes suruvad teineteisele oma huvisid peale ning arvavad, et just nende esindatud huvid on arvesse võtmise väärilised. Praktika õigluse hindamiseks on olemas eraldi hindamissüsteemid, mida inimesed tunnustavad
· Hierarhiline võrgustik mõisted organiseeritud vastavalt hierarhiale, mõisteid seovad assotsiatiivsed sidemed · Üldtunnused seotud kõrgema taseme kategooriatega · Spetsiifilised tunnused seotud madalama taseme kategooriatega Leviva aktivatsiooni mudel · Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Probleemide lahendamine Probleem - Algsituatsioon ? Eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis,kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks.Uuritakse lahenduseni jõudmise teid ja mis seda takistab-kõva häälega kommenteerimine-ülesande eri etappide lahendamisele kuluv aeg-hinnangud edukusele-ekspertide-algajate võrdlemine Tööd geshtaltpsühholoogias: Köhler (1927) uuris, kuidas lahendavad probleeme ahvid
- teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega ÜLESANNETE LAHENDAMISE VÕIMALUSED - katse-eksituse teel - meenutamise abil - loovalt, ülesannet uudselt lahendades - äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded LAHENDAMISE OTSIMISE HIERARHILINE PROTSESS - mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne - lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
Põhiõiguste kolm alaliiki 1. nn Põhiõigused- ja vabadused: õigus osaleda poliitikas, sõna- ja organiseerimisvabadus, südametunnistuse- ja mõttevabadus, õigus isikupuutumatusele, õigus puutumatule eraomandile 2. Võimalused saavutada erinevaid ametikohti, võimu ja vastutust 3. sissetulek ja rikkus Algsituatsioon ja ühiskondlik leping Algselt puuduvad inimestel kokkulepped ja seetõttu ka printsiibid, millest lähtuda. Ühiskonna tekkides peavad inimesed kokkuleppima printsiipides, mille alusel toimub sotsiaalsete hüvede jagamine. Kokkuleppimiseks ei sobi „inimesed tänavalt“ - välistada tuleb tingimisvõime ja sellega seoses omakasu ja erapoolikus. Abiks tulevad n.ö hüpoteetilised inimesed, kellel puuduvad seisukohad- neil peab
· Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud,
o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess:
õiglusest. Õigluse teooria peab saavutama peegel-tasakaalu õigluse printsiipide ja inimeste intuitiivsete sisehoiakute vahel. J.R. formuleerib kaks õigluse printsiipi, millele peab toetuma õiglase ühiskonna põhistruktuur vastavalt printsiipidele toimub primaarsete sotsiaalsete hüvede jaotus. Primaarsed sotsiaalsed hüved: õigused ja vabadused, võimalused, sissetulek ja rikkus, eneseväärikus (ülim primaarne hüve). Algsituatsioon vabade ja võrdsete inimeste ratsionaalne printsiipide valik, mis toimub täieliku erapooletuse tingimustes (mõtteline eksperiment teadmatuse looriga). Esimene printsiip: suurim võimalik võrdne vabadus Vabadust võib piirata ainult vabaduse enda pärast. Teine printsiip: sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud ja õiglane, kui on seotud · võrdsete võimaluste printsiibiga, mille järgi ametid peavad olema kättesaadavad kõigile
Tähtsat tühisest eristab anakrooniate loomise võimalus. Sündmuste kestus - stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Intertekstuaalsus. Lugude tüpoloogiad. Intertekstuaalsus on kahe või rohkema teksti samaaegne nähtav kohalolu teise teksti piires. Tüpoloogiaid: Vladimir Propp - lugude süvastruktuur, funktsionaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud. Algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. C.G.Jung - erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid - tekivad kollektiivsesse alateadvusesse talletunud arhetüübid, kirjandus väljendab neid. Müüt. Müüdi määratlus. Müüdi tüüpe. Müütide kasutamisest kirjandusajalooliselt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood
Aastaselt räägib laps üksikuid sõnu, 2-aastaselt paarsõnalisi lauseid. 4-aastane võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanud. 22. Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine käsitletakse vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega Mõtlemise elemendid Representatsioon:analoogia, sümbol Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid Harjutamine, Vigadest õppimine, Osadeks jaotamine, Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks
rahvakomöödia. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Asuti kujundama rahvuskarakterit. 1920ndatel draama moderniseerub: ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid. Draamatekstide hulgas enim lühivorme, nagu skits, kavand, miniatuur. Hugo Raudsepp (1883–1952). Tuntumad näidendid „Mikumärdi“ ja „Vedelvorst“. „Vedelvorst“ on keerulisem kui „Mikumärdi“, sest algsituatsioon on perepoeg Gustav on ülilaisk, kuigi draamateoses on tegutsemine kõige aluseks, aga näidend liigubki laiskuse murdmise suunas, lisandub armastuse tegur, mis käivitab tegeliku tegutsemise. Stiililiselt sarnane „Mikumärdiga“, kuigi kasutab folkloorset ainest ja rahvapärast keelt rohkem (fraseologism, kõnekäänud). Raudsepp käis spetsiaalselt rahvaluule arhiivis materjali saamas ja õppimas, mis kajastub ka keeletarvituses. Koomikavõtete arsenalis on
palvetati, ei olnud teistest pikema elueaga.(Wikipedia) • Uurimismeetodid – introspektsioon Sümboliline esitus • Mõisted: konkreetsed / abstraktsed • Skeem – mõiste struktureeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid • Stsenaarium Võrgustikumudelid – hierarhia (näiteks- loom sööb, paljuneb- lind- tiivad, suled)- erinevate ühenduste koondamiskohad. Probleemilahendus • Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon 35 36 • James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: • katse-eksituse teel • meenutamise abil • loovalt, ülesannet uudselt lahendades • äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess
> arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes "Autori surm") Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist "Imemuinasjutu morfoloogia" 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp,
> arhetüüp) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes “Autori surm”) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Lugude tüpoloogiad. Vladimir Propp, vene formalist “Imemuinasjutu morfoloogia” 1928, i.k. 1958)> lugude süvastruktuur, funktsonaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud > algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. Arhetüüp ( < ladina keeles archetypum < kreeka keeles arkhetypon: arkhe-´"esimene, algne" + typos "tüüp, mudel") on sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Carl Gustav Jung > erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid >arhetüüp,
*kasutatavate teadmiste hulk kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia konkreetne kujund, tajupilt sümbol sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette kujundid: Sir Francis Galton uuris kujundeid ja nende kasutamist mõtlemise juures. Introspektsiooni kasutades. Sümboline esitus: Mõisted: konkreetsed/abstraktsed skeemid kogunenud mõistetest stsenaarium koosneb skeemidest Probleemilahendus: algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemustega Ülesannete lahendamise võimalused: 1) katse-eksituse teel kas töötab või ei 2) meenutamise abil mis kunagi töötas 3) loovalt, uudselt ülesannet lahendades 4) äkktaipamine lahendus ei tule kohe pähe, vaid hiljem hästi definerritavad ülesanded teadmistevaesed, eelnevaid teadmisi pole vaja halvasti def. ül
*kasutatavate teadmiste hulk – kui suured on meie teadmised valdkonnas Elemendid: representa tsioon: analoogia – konkreetne kujund, tajupilt sümbol – sõna kuulmisel tuleb pilt silme ette kujundid: Sir Francis Galton – uuris kujundeid ja nende kasutamist mõtlemise juures. Introspektsiooni kasutades. Sümboline esitus: Mõisted: konkreetsed/abstraktsed skeemid – kogunenud mõistetest stsenaarium – koosneb skeemidest Probleemilahendus: algsituatsioon → ? → eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemustega Ülesannete lahendamise võimalused: 1) katse-eksituse teel – kas töötab või ei 2) meenutamise abil – mis kunagi töötas 3) loovalt, uudselt ülesannet lahendades 4) äkktaipamine – lahendus ei tule kohe pähe, vaid hiljem hästi definerritavad ülesanded – teadmistevaesed, eelnevaid teadmisi pole vaja halvasti def
tingimuste täitmisest. Negatiivne tingimuslikkus Negatiivne tingimuslikkus on suunatud mõjutama juba olemasolevat situatsiooni kui sihtriik ei täida teatud nõudmisikaubandusreziimi,diplomaatilisi suhteid jne Negatiivne tingimuslikkus tähendab sanktsioonide rakendamist ehk sihtriigile osutatavate hüvede vähendamist, peatamist või lõpetamist Positiivne tingimuslikkus Positiivne tingimuslikkus on olukord, kus algsituatsioon ei rahulda üht osapoolt ja ta asub teist osalejat motiveerima seda muutma. Mõju põhineb tavaliselt lubadusel võimaldada teatud ressursse kui esitatud tingimused täidetakse. Positiivne tingimuslikkus võib hõlmata kaubanduspiirangute vähendamist, uue koostöövõrgustiku loomist, rahalise abi osutamist, viisavabaduse sisseviimist jne majanduslikud sanktsioonid Sageli on majanduslikud ja poliitilised asjaolud seotud
Eristub stiililiselt ja keeleliselt. ) · 1928 Mikumärdi (klassikaline Eesti draamakirjanduse teatav pöördehetk. Edu tagab klassikaliste koomiliste võtete hea tajumine; rohkem roppust ja seksi kui varemas Eesti kirjanduses tuleb rõhutada rahvuslikku erootikat; seda oli lihtne lavastad tegevuspaigaks üks nädal taluõues; ) · 1932 Vedelvorst (dramaatiliselt keerulisem juhtum, selle pärast, et algsituatsioon on, et perepoeg Gustav on totaalselt laisk ja ei taha midagi teha, aga draamas peaks olema millegi tegemine tegevuse aluseks. Üritatakse Gustavi laiskust murda ja hiljem tuleb mängu armastust. Ühtpidi sarnane Mikumärdiga, kuid stiililiselt natuke teistmoodi. Kasutatakse folkloorset ainest rohkem, kõnekäände. Ta käis spetsiaalselt ERA-s materjale otsimas. Kui keelele rohkem täehepanu pööratakse, siis võib öelda, et
annaabi.ee 
