skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp.ja selles võib temp olla ainult positiivne.T Kasutatakse SI-süsteemis.1 kelvin on 1/273,15 vee kolmpikpuntki termodünaamilisest temperatuurist. 4)Rankine'i skaala sotlase W.J.M. Rankine'i poolt kasutusele võetud.Jaotus sama, mis F.skaalal, kuid nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullupunktiga. Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s
võrreldes erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte. "Vajadus kasvada" - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada. Äriidee hindamine endajaoks
lämmastik ja hapnik. Teisi gaase on vähem. Lisaks atmosfääri gaasidele (lämmastik, hapnik, süsihappegaas) võivad vees lahustunud gaasid olla biogeense tekkega ja vulkaanilised. Gaaside lahustuvus vees suureneb t langedes ja rõhu tõustes. Ained hingavad hapnikku ja toituvad süsihappegaasist. Kalad hingavad hapnikku, mis on vees lahustunud lämmastik. VEERINGE, selle kirjeldam. ja toimim. Vesi oma ringluses läbib kahte, kuid võib läbida ka kolme olekut.vee ringluse algpunktiks võtame vee reservuaari või veekogu. Niipea, kui vesi on vabas looduses, aurustub ta üles. Ka külm vesi pidevalt aurab. Meie lihtsalt ei taju seda. Väike veeringe vesi aurustub, (aur pressitakse kokku, t tõuseb, sajab alla vihmana, lumena ja satub uuesti veekogusse. Vesi aurustub ja sajab uuesti alla. Suur veeringe vesi aurustub üles, tekivad pilved. Vesi sajab alla lumena, loom joob vett, vesi väljutat
Tsentraalprojektsioon kiired lähtuvad ühest punktist Ortogonaalprojektsioon kiired lähtuvad erinevatest punktidest ja on omavahel paralleelsed ning ristuvad maapinnaga (erinevus puudu) 15. Aerofoto tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem Aerofotol on koordinaatmärgid , mis määravad foto koordinaatteljed. Vastastikku asuvate koordinaatide märkide ühendamisjoonte lõikepunkt on aerofoto tsentriks O'. Koordinaatide süsteemi algpunktiks on aerofoto tsenter. X-telg on suunatud kas läbi külgmiste koordinaatide märkide või poolitab jooni, mis ühendavad pildi nurkades asuvaid koordinaatide märke. Y- telg on x-teljega risti. 5 X on ida-läänesuunaline ja Y põhja-lõunasuunaline. 16. Ruumiline fotogramm-meetriline koordinaatide süsteem Tavaliselt valitakse x-telg lennusuunas. X on ida-lääne suunaline, Y on põhja-lõuna
paigad. Ülejäänud piirkondi kindlasti külastatakse reisi käigus ka, aga põhirõhk on siiski pealinna uurimisel. Ilusa looduse imetlemiseks on võimalik minna Varaderosse, kus on ilusad rannad ja mõnusad hotellid. (World66, Cuba) Reisid Kuubasse: Reise Kuubasse pakuvad ka mitmed Eesti turismifirmad näiteks Domina World Travel. Lennureis viib otse Havanna lennuväljale. Täpsema reisikirjelduse leiab erinevate turismifirmade kodulehelt, aga algpunktiks on üldiselt ikka pealinn, kuhu saab lennukiga. (Domina, 2007) Turism ja sisemajanduse kogutoodang: Kuuba turismitööstus moodustab sisemajanduse kogutoodangust 2007 aastal ligi 4%. Kasvu oodatakse kuni aastani 2017 igal aastal 5%. Turismimajandus moodustab aga 13.1% kogutoodangust. Sellele oodatakse kasvu kuni 15.5% 'ni. Nii, et kokku peaks moodustama turism Kuuba sisemajanduse kogutoodangust ligi 20%. (WTTC, 2007) Kasutatud kirjandus 1. http://geography.about.com/library/cia/blccuba
2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli monoteism. · Religiooni algpunktiks oli ürgilmutus(sellele viitavad müüdid) · See millest müüdid räägivad oli ürgmonoteism. ÜRGMONOTEISM Usuti 1 jumalasse nim. Ülijumal, seostati taevaga. Oli hea tahtlik looja, kes lõi kogu maailma. Kõigis (algtasemel)kultuurides on vihe sellele. ÜRGJUMAL(enim levinud uskumused) Elab taevas, kõrgemal. Sarnaneb inimesele või isale. Ta on kõige looja. Ta on igavene. Ta on kõiketeadev. Kõik hea tuleb temalt ja tema on andnud ka moraaliseadused
statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte.[4] 6 "Vajadus kasvada" - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada.[4] Idee kuus etappi
1846.a.). Aleksanderi II ajal hakati neid lehti müüma ja samal ajal oli välja antud Euroopaliku Venemaa 10-verstaniline kaart. Samuti mõned Aasialiku Venemaa kaardid (Kaukaas, Keskaasia), paljud erikaardid jms. Sellelt ajalt tekkis Venemaal ka kartograafiline erategevus. (. .) 16 Kasutatud kirjanduse loetelu , . 2004. . : . 319 . Saarte hääl- Nullmeridiaani määramisest Ka Kuressaare on olnud geograafiliste pikkuste lugemise algpunktiks. 14.06.2008 [http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=12&artid=7734] (26.10.2011) . - -. [http://antiquariy.ru/history.html?hid=12] (27.10.2011) - - - 30.10.2011 [http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%80%D1%82%D0%BE %D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F#.D0.98.D1.81.D1.82.D0.BE.D 1.80.D0.B8.D1.8F_.D0.BA.D0.B0.D1.80.D1.82.D0.BE.D0.B3.D1.80.D0.B0.D1.84.D0.B8. D0.B8] (31.10.2011)
(8.5) . Tuletame meelde joonintegraali potentsiaali mõiste. Vaatleme joonintegraali: (8.6) , kus vektorväli Teoreem 8.2 Joonintegraal (8.6) ei sõltu integreerimisteest L, siis ja ainult siis, kui on täidetud tingimus: (8.7) . Tingimus (8.7) on piisav ja tarvilik, et väli oleks potnetsiaalne, kusjuures ehk ja , u(x,y) on potentsiaal. Kui väli on potentsiaalne, siis Kui P(x0,y0) ja Q(x,y), seega eksaktse võrrandi lahendi ja välja potnetsiaali leidmine toimub sama valemi abil. (8.8) . Algpunktiks P(x0,y0) võib valida suvalise punkti, milles A(x,y) ja B(x,y) on määratud punkti ümbrusega. Võimaluse korral võtame x0=y0=0. 9. Mähisjoon (joonparv) Olgu meil antud üks joonparv võrranditega: (9.1) . Igale C väärtusele vastab üks parve joon. Def 9.1 Joon L on joonparve (9.1) mähisjoon, kui igas oma punktis see puudutab ühte parve joontest. Olgu joonparve (9.1) mähisjoon. Eeldame, et on pidev ja diferentseeruv. Olgu P(x,y) üks mähisjoone punkt,
Väinajõe ja Neeva vahele jääb küll hulk jõgesid, kuid nimetamisväärsed on neist vaid kolm: Koiva, Pärnu ja Narva jõgi. Tuleb siiski öelda, et Visla, Neeva ja Väinajõega neid eriti võrrelda ei saa. Joonisel 1 on ära toodud Läänemere idakallas oma õiges asendis ja temaga sobimiseks on Ptolemaiose Sarmaatia kaarti 32 võrra vastupäeva venitatud ja pööratud. Võrdtäpse venitamise tulemusena on Visla (Vistula) ja Neeva (Chesenose) jõe suue kokku sobitatud. Venitamise algpunktiks on võetud Visla jõe suue. Käesoleva konstruktsiooni puhul pole arvestatud projektsioonide erinevuse mõju. Ptolemaios on andnud oma ,,Geograafias" ka jõgede suudmete koordinaadid (Vistula 45 p.l. ja 56 i.p., Chronon 50 ja 56, Rubon 53 ja 57, Turunte 56 ja 5830' ning Chesenos 58 ja 5930'). Siit on selgesti näha, et põhjalaiused on üsna hästi paigas, kuid idapikkuste koordinaatidega määratud alades me jõgesid ei leia.
kus Jx veeliinitasandi keskinertsimoment x telje suhtes [m4] mahuline veeväljasurve [m3] . Jooniselt 6 võib avaldada metatsentri kõrguse teiste teada olevate lõikude kaudu alljärgnevalt: GM = KB + BM - KG GM = BM - BG GM = KM - KG , kus KB ujuvuskeskme aplikaat KG raskuskeskme aplikaat KM metatsentri aplikaat K kiilu punkt, mis on koordinaattelgede algpunktiks. Laeva piki kallutamisel väikese nurga võrra konstantsel veeväljasurvel (näiteks lasti liigutamisel tsentraalliinil CL) ujuvusjõud , mis rakendub uues ujuvuskeskme punktis B1 ja selle püstmõjusirge lõikab algtasakaalu punkte B ja G läbivat põiktasandit punktis ML , mida nimetatakse pikimetatsentriks. 24 3. Laeva püstuvus ML W
erinevaid statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte. Vajadus kasvada - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada. Kuidas hinnata äriideed ?
Mõõtmiste 9 põhimõte seisneb selles, et üks mõõtmisteks kasutatavatest GPS seadmetest paikneb ühel lähtepunktil baasjaamana ning teine vastuvõtja liigub mööda rajatavaid punkte (Joonis 3). Mõõtmissessiooni pikkuseks on 10 minutit. Mõõtmissessioonid on välja toodud tabelis 2 ning GPS’ide läbitud kilometraaž tabelis 3. Mõõtmiste jooksul läbitud kilometraaži arvestuse algpunktiks on valitud Aegviidu, st hommikul sõidetakse sealt välja ja õhtul sinna tagasi. Mõõdetud geodeetilised koordinaadid arvutatakse ümber ka riigi ristkoordinaatide süsteemi L-EST97 ning kõrgused süsteemi BK77. Selleks kasutatakse Maa-ameti koduleheküljel olevaid geodeesiakalkulaatoreid. Määratud tihendusvõrgu punktide koordinaadid on toodud tabelis 4. Joonis 3. GPS mõõtmiste skeem Tabel 2. GPS mõõtmissessioonid ja mõõdetud punktid
amplituud (iga õhumolekuli hulk järgmisele õhumolekulile). Heli olemus- heli on õhus levivate molekulide süstemaatiline võnkumine. Omadused- peegeldumine ning murdumine. Peegeldumine- heli kokkupuude pinnaga, osa energiast põrkab tagasi. Heli murdumine- muutused sagedusmustris, kui heli läheb üle ühest keskkonnast (materjalist) teise. Mida detsibellides mõõdetakse? Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Tasakaalumeel annab meie märku meie pea liikumisest, mis võib tuleneda kas tahtlikest liigutustest või hoopis välisest jõust. Aitab meil aru saada kus on „üleval“, kus on „all“ ja kas
Omadused: Helilainete peegeldumine, helilainete murdumine Doppleri efekt lähenedes kõrgus kasvab, kaugenedes madalamaks 15. Teisendage 0.01 Pascalit detsibellideks (fikseeritud sagedus on 1000 Hz ja absoluutläveks on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist) 30 dB Detsibellid on (võimsuse või intensiivsuse)logaritmilised ühikud millegi suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0dB) füüsikaline heli rõhktasemel 20mikro Pascalit, mis on inimkõrvale esitatava 1000Hz sagedusega (inimese keskmine häälekõrgus) heli intensiivsuse detekteerimise alumiseks piiriks. 16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Peale sisekõrvas asuva tasakaaluelundi aitavad inimesel tasakaalu säilitada ka lihastes ja liigestes olevad lihasretseptorid, mis ärrituvad lihaste pingutamisel. Lihastes olevad meelerakud edastavad infot keha asendi eest
↵ A(235,185) G B(235,65) Telgjoonte lõplikuks joonstamiseks on vaja neid telgjoonte lõike punkti A juurest suunata vasakule, üles ja paremale, kuna punkti B juurest alla ja vasakule. Seda teeme nii, et punktist A lähtuvatele telgjoonte osadele anname esmalt käsus LINE algpunktiks punkti A koordinaadid ja teiseks punktiks @-45,0 ning väljume tühivalikuga käsust. Teisel ja kolmandal korral lähtume samuti punkti A koordinaatidest ja joonestame vastavalt sirglõigud lõpp-punktidega @0,45 ja @45,0. Samamoodi punktist B lähtuvate sirglõi- kude lõpp-punktid on @0,-45 ja @-45,0 punkti B suhtes. Ülesanne II Tihend 13
Arvuti tahab joone lõpplaiuseks pakkuda ka 0 (null), sest selline on tavaline suhe – ikka lõpp- ja alg-laiused on ühesugused arvuti arvates. Mei on aga sirglõigu lõpplaius suurem ja sisestame: 8↵ Selle sirglõigu lõpp-punkti leiame kui: @ 16, 0 ↵ Näide 4 13 ja väljume käsust ↵ ↵ (kutsume välja käsu PLINE teise noole joonestamiseks) Teise noole algpunktiks valime {punkt P } ┐ ja joone laiused seadisyame samuti kui vasakpoolse noole jaoks, s.t. 0 ja 8. Kuna me joonestamise suund on nüüd vastu X-koordinaadi suunda, siis noole lõpp- punkti asukoht on @ – 16, 0 ↵ ↵ N P K M L
Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab
Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab
mõjuvad erinevad võimutüübid. Mõjuvõimu efektiivne kasutamine seisnebki selle tunnetamises millist, millal ja kellega (6). 1.3 Võim on kasvav suurus Võimu saab vaadelda kasvava suurusena. See saab alguse miinuspoole absoluutses miinimumpunktis. Seal valitseb täielik orjus. Võimu valdkonnas on see sama, millele füüsikutel vastab absoluutne nullpunkt (-273 °C) ja mille käsitluses võiks nimetada absoluutseks algpunktiks (-273 °V) (5:9). Mida rohkem vabadusi endale võetakse, seda lähemale võimu jääminekupunktile (0 °V) jõutakse. Seda punkti kutsutakse võimuõpetuses manipuleerimispunktiks. Alles seal on võimalik saada oma õnne sepaks. Mõistes manipuleerimispunkt sisaldub ka teatud hoiatus. Selles punktis saab vastane sind veel miinuspoolele tagasi puksida. See on lootustäratav, kuid ebamugav positsioon (5:9). Kui võimutemperatuur tõuseb, jõuad sa vähehaaval mahedamasse võimuõhustikku (18-22
parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes. Helide võrdlusskaala korral on algpunktiks (=0 dB) füüsikaline heli rõhk tasemel 20 mikroPascalit. [Mis on inimkõrvale esitatud 1000 Hz sagedusega (inimese keskmine hääle kõrgus), heli valjuse detekteerimise alumiseks piiriks.] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides. Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis Amplituud: iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile Keerukus: helilainete kuju, süstemaatilisus
statistilisi andmeid - elanikkonna vanust, haridust, autode hulka, toitumisharjumusi, haridustaset jne. Näiteks autode hulka, nende hoolduseks kuluvat aega ja olemasolevate hooldusjaamade hulka omavahel võrreldes võib hinnata, kas hooldusjaamu on palju või vähe. Kui neid on vähe, võib selle analüüsi põhjal panna püsti autohooldusettevõtte. · Vajadus kasvada - juba toimivate ettevõtete puhul on äriideede algpunktiks vajadus kasvada. Firmal on olemas rahulolevad kliendid ja head tooted, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb läbimüüki tõsta. Väljakujunenud turul võib uute klientide saamine olla liiga kallis - kulud reklaamile, allahindlustele ja muudele uute klientide saamiseks suunatud tegevustele võivad ületada uutelt klientidelt saadava tulu. Seega tuleb ühe võimalusena mõelda, kuidas olemasolevatelt klientidelt rohkem raha saada.
000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24 o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud y o=500 000 m. Koordinaatide X ja Y väärtused suurenevad vastavalt põhja ja ida suunas. Riigi geodeetilise süsteemi
maailma osas antud numbriga kaart asub, millised on kõrvalasuvate kaardilehtede numbrid ja milline on kaardilehel asuva suurima asustatud koha nimi. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti riiklik koordinaatide süsteem on rajatud 1992 aastal ja on täpsustatud 1997 aastal ning on kohustuslik kasutamiseks 2005 aastast. Põhineb Lamberti koonilisel projektsioonil (GRS-80 parameetritel). Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS-80 ellipsoidi 24°-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti koordinaadiks võetud Y0= 500 km. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoodinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi
b) Teiseks võimaluseks on sisestada punkti suhtelised koordinaadid eelmise sisestatud (või täppismääramisega automaatselt saadud) punkti asukoha suhtes Selleks tuleb vastus anda kujul: @ ∆X, ∆Y ↵ NB! „Deltasid” (∆) mitte sisestada! kus: @ tähendab seda, et edasi tulevad suhtelised koordinaadid (@ saadakse: [ Alt Gr ] + [ 2 ] ), ehk piltlikult – koordinaatide algpunktiks võtab arvuti nüüd eelmisena sisestatud punkti, ja sisestatud punktid võetaksegi selle uue algpunkti suhtes, aga arvuti need koordinaadid kohe ümber absoluutseteks koordinaatideks; ∆X – kui palju erineb uue punkti X-koordinaat eelmise punkti X-koordinaadist; ∆Y – kui palju erineb uue punkti Y-koordinaat eelmise punkti Y-koordinaadist. Ruumipunkti puhul on vaja sisestada seega: @ ∆X, ∆Y, ∆Z ↵
annaabi.ee 
