Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline...
alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga õigusloome sammudele; õiguse esmased funktsioonid vastavad teatud tegevusskeemide täpsustamise ja kindlustamise vajadustele. 4. Õiguse funktsioonide hulgas leiduvad sellised, mis on analoogsed etteprogrammeeritud ja signaalselt vallanduvatele algoritmilistele tegevuskavadele;
1964 John Kemeny and Thomas Kurtz- Basic. 1965 DEC- PDP-8 esimene kommertsiline edukas miniarvuti 1967 IBM-esimene floppy. 1967 Seymour Papert- esimene arvuti keel lastele. 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant 1969AT&T Thompson and Ritchie – Unix 1969 Intel - 1kb ram. 1969 Gary Starkweather – laserprinter 1969 - esimene mikroprotsessor CPU 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas.
Integraallülitused > 1975 Lausintegraallülitused > 1980+ Highly integrated circuits koos paralleelprotsessoritega > ??? Kasutajaliidese areng: 1910 Perfomasin > 1960 Numbriline terminal > 1985 Graafiline kasutajaliides > 1993 VR keskkond > 2004 Augmented reality Sisend- ja väljundseadmed: Hiir, klaviatuur, skänner, printer, projektor, kuvar jne Programmeerimiskeelte põlvkonnad: Masinkeeled > Assembleri keeled > Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö Programmeerimiskeeled: ADA, Java, C, C++, Pascal, PHP, COBOL, Basic CAD tootemudelid võimsuse kasvamise järjekorras: 2D mudel, 2,5D mudel, 3D
Põhiseadmed: protsessor; emaplaat; RAM; kuvar; hiir; klaviatuur. Lisaseadmed: kõvaketas; graafikakaart; 12. Kirjeldada kasutajaliidese arengut. Perfomasin; numbriline terminal; graafiline kasutajaliides; VR keskkond; argumented reality 13. Loetleda sisend- ja väljundseadmeid (6tk). Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärgid: korraldada kasutaja programmide tööd; teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks; organiseerida efektiivne riistvara töö 16. Nimetada 5 programmeerimiskeelt.
See kujutab endast graafiline kasutajaliides 2000 VR keskkond 2004 arvutiprogrammide kogu, mis kontrollib andmebaaside loomist, Augmented Reality. 13.2d/3d skänner; Andurid; Kuvar,Plotter; haldamist ja kasutamist. 35. Lusikat projekteerida mõne CAD Hiir; Printer 14.1.-masinkeeled; 2.-Assembleri keeled; 3.- programmiga saaks kasutades ristlõikeid ja splaine. Eelnevalt Protseduursed keeled( algoritmilised keeled);4.- mainitutest vormistada lusika ,,skelett" ning hiljem katta see tasanditega. 36.Hindamine: modelleerimise võime poolest; juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada. NURBS'e vajalike arvuti ressursside poolest; mitmeti mõistmise kasutatakse üldiselt CAD-süsteemides vabade pindade puudumise poolest; standardiseerituse taseme poolest; kirjeldamisel 52. Ruumis kõverate detailide tegemiseks maksumus; 37
liidesega minimaalselt baasmõisteid, mis on võimalikult universaalsed Arvuti mälus olevatel protsessidel on kolm põhiolekut: running, runnable,blocked Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid ressursside haldamine (mälu, protsessor, seadmed) protsesside haldamine võrguliides ja võrguprotokollid turvalisuse garanteerimine Operatsioonisüsteemi muud funktsioonid kasutajate andmebaas tarkvarahaldus kettaressursside haldus monitooring Algoritmilised (programeerimiskeeled) C, C++, Basic, COBOL, Java, Lisp, assembler .... Kirjelduskeeled (spetsifitseerimiskeeled) HTML, RDF, XML, SQL, ... Korraga mõlemat: loogika Praktiline süntees: algoritmilised keeled manipuleerivad kirjelduskeele abil antavate objektidega, algoritmilise keele abil töödeldakse kirjeldusi näited: Javascript ja HTML., C ja SQL, .... Universaalne, välja arvatud tippkiirust nõudvad või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java
näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks. Deklaratiivsete keelte puhul (nt Prolog, semantika kirjelduse vahendid) kirjeldatakse olukord ja vajadusel küsitakse lahendust (lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks? Tooge näiteid teadmuse esitamise ja arutluse meetodite kohta, mis on ja mis ei ole loogikad. Kas loogika selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon.
TRANslator). Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid. Need keeled on inimesele mugavad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu. Teise põlvkonna arvutid(1955-1965) Arvutitehnika arengu see periood on seotud uue tehnilise baasiga-pooljuhtseadised. Sellel perioodil jagunes personal programistideks, operaatoriteks, teenindajateks ja arvutiseadmete väljatöötajateks. Ilmusid esimesed algoritmilised keeled, esimesed süsteemiprogrammid- kompilaatorid. Valmisid esimesed pakktöötlus süsteemid (batch processing), mis kiirendasid programmide käivitamist, tehes seda üksteise järel, suurendades protsessori tööhõivet. Paketttöötlus Pakketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord. Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt. Seda selliselt, et eelmise programmi täitmise lõpetamist ära ei oodata
Süsteemi seisukohalt käsitatakse elemente jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Turunduskommunikatsioon · Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. · Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon
nimekiri varieerub erinevate autorite esituses): 1. Nõuete määratlemine. See etapp võib olla ka jaotatud kaheks - süsteemi analüüs (kõik see, mis konkreetset tarkvara ümbritseb) ja nõuete analüüs. Dokumenteeritakse süsteemi käitumine, jõudlus, liides jne 2. Süsteemi Ja Tarkvara Kavandamine. Keskendub Põhilistele Programmi Omadustele Nagu Andmestruktuurid, Tarkvara Arhitektuur, Liideste Omadused Ja Protseduurilised Ning Algoritmilised Detailid. Projekti Kvaliteeti On Võimalik Hinnata. Tulemus Dokumenteeritakse. 5 3. Teostus ja moodulite testimine. Projektis kirjeldatud süsteem programmeeritakse moodulite ja programmide kogumina ja need testitakse eraldi. Mida detailsem on projekt, seda lihtsam ja mehhaanilisem saab olla teostuse etapp. 4. Integratsioon ja süsteemi testimine. - programmid ja moodulid integreeritakse ning
loetleb vajalikud tegevused ja nende vahelised põhjuslikud seosed. 39. Kuidas hinnata projekti üldmaksumust? Projekti üldmaksumuse lähenduseks saab võtta ressursside vajaduse hinnangu. Tarkvaratoote maksumuse arvutamine eeldab varasemat kogemust ja tarkvara meetrika vahendite kasutamise kogemust ning võimalust. Projekti maksumuse hinnangute täpsus sõltub projekti kohta teadaoleva informatsiooni kogusest ja usaldusväärsusest. Peamised tarkvara maksumuse hindamise meetodid on: 1) Algoritmilised mudelid (tarkvara meetrika tulemuste alusel arvutatakse eeldatav üldkulude summa) 2) Ekspert hinnangud 3) Võrdlemine analoogsete projektidega 4) Parkinson'i meetod (projekti maksumus surutakse tellija poolt etteantud summa sisse) 5) Võidupakkumise hind 6) Langev meetod (projekti maksumust hinnatakse lõpptoote üldiste parameetrite alusel) 7) Tõusev meetod (iga projekti kuuluva tarkvara komponendi maksumust hinnatakse eraldi, kogu projekti maksumus saadakse nende
Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701 Tarkvara esimesed algoritmilised keeled ja translaatorid, paketttöötlussüsteemid, formaliseeritud keel ülesannete juhtimiseks, spetsiaalne programm monitor Uus tehniline baas pooljuhtseadised Selle perioodil jagnues personal: · Programmisitideks · Operaatoriteks · Teenindajateks · Arvutiseadmete väljatöötjateks Kolmas põlvkond Riistvara integraalsed mikroskeemid, masinate seeria IBM/360, miniarvutid (seeria PDP) Teadlased Ken Thompson Tüüpilised OS CTSS, MULTICS 1974.a
võimalik lahendada objektist eemaolevalt. loogilis-abstraktne – toetub abstraktsetele mõistetele ja loogilistele konstruktsioonidele. ülesannete alusel: teoreetiline ja praktiline. arendatuse ja teadvustatuse astme järgi: diskursiivne ja intuitiivne. originaalsuse järgi: reproduktiivne ja produktiivne. tahte osavõtu alusel: tahteline ja tahtmatu. Heuristilised, algoritmilised meetodid: Probleemi lahendamine teatud „rusikareeglite“ või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud, kuulub heuristiliste meetodite valdkonda. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtuseid näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad.
Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest
Viruste autor, Mark Washburn, võttis viiruse aluseks Burgeri raamatus toodud Vienna kirjelduse ja lisas Cascadest tuntud sifreerimise. Seetõttu oskas Chameleon muuta nii viiruse keha kui ka desifraatorit. Seetõttu ei suutnu tolleaegsed antiviirus programmid viirust ka avastada. Kuna polümorfsetel viirustel puudus alaline viiruskood, sai esmatähtsaks ülesandeks uute antiviiruskaitsete väljatöötamine. Antiviirusekspertidel see ka õnnestus ning leiutati algoritmilised keeled, mis suutsid nakatunud failides ära tunda ka polümorfsed viirused. Teiseks tähtsaks sündmuseks oli Bulgaaria ,,viiruse tehase" ilmumine. Nii selle, kui ka järgnevatel aastatel avastati suur hulk uusi Bulgaaria päritolu viiruseid: viiruste perekonnad Murphy, Nomenclatura, Beast, viiruse Eddie uued modifikatsioonid jt. Väga aktiivne oli aastas mitu uut viirust välja laskev ning uusi nakatamis- ja varjumisalgoritme kasutav Dark Avenger.
tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi on süsteem see, mida saab käsitleda süsteemina. 1.2.Süsteemimudel Süsteemi mudel on idealiseeritud olem, mis teatavate lihtsustustega kajastab tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli lihtsusaste võib olla erinev, tähtis on soovitud omaduste vastavuse säilitamine vajalikes piires. Mudeli koostamine algab reeglina oluliste
elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne.B. R. Gaines'i paradoksaalse süsteemi definitsiooni järgi on süsteem see, mida saab käsitleda süsteemina. Element, sidemed, terviklikkus, hierarhia, käitumine. Omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina. Süsteemimudel- Süsteemimudel on idealiseeritud olem, mis teatavate lihtsustustega kajastab tegelikku süsteemi kas struktuuri, käitumise või mõlema mõningate omaduste suhtes. Mudeli
5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel) · algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused IO kirjeldamise laused erinevad andmetüübid / objektid · teadmiste esitamise e spetsifitseerimiskeeled teadmuskeeled, deklaratiivsed keeled Arvutikeelena võib kasutada mistahes märgisüsteemi, mis on raalile söödavale kujule teisendatav.
Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust. Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Reklaam kui kommunikatsioon, kommunikatsioon kui mäng ... • Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. (Hennessy, 1965) • Sõna tähendus on tema tarvitus keeles. (Wittgenstein, 2005) • Semiootika - teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui tehislike keelte, samuti loomade poolt kasutatavate märkide uurimisega.
Süsteemi seisukohalt käsitatakse elemente jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ..
alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga õigusloome sammudele; õiguse esmased funktsioonid vastavad teatud tegevusskeemide täpsustamise ja kindlustamise vajadustele. 4. Õiguse funktsioonide hulgas leiduvad sellised, mis on analoogsed etteprogrammeeritud ja signaalselt vallanduvatele algoritmilistele tegevuskavadele;
tuginev. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtusi näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad. Heuristilised meetodid on sellised, kus probleemi lahendamine toimub teatud ,,rusikareeglite" või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu. (kui>siis tüüpi otsustused) Insait on ootamatu, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnev situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõitsmine, nende vahetu tabamine. Eriti oluline on kriitiline mõltemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstide ülekülluse tingimustes
annaabi.ee 
