verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti järeldusele, et vesi pole samuti algelement vaid koosneb vesinikust ja hapnikust.
verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti järeldusele, et vesi pole samuti algelement vaid koosneb vesinikust ja hapnikust.
Priit Põdra, 2004 3 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.2. Konstruktsioon ja selle elemendid Konstruktsioon = tarind = detailidest koostatud Detail = konstruktsiooni algelement masin, aparaat, seade, ehitis jne. Kuju järgi liigitatakse detailid (Joon. 1.3): · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. Varras Plaat Massiivkeha z z
Berzelius, ta võttis ka vastava termini kasutusele, esimese teooria esitas Liebig, kuid Wilhelm Ostwaldi katalüüsi teooria on pm kasutusel tänapäevani. 48. Keda loetakse füüsikalise keemia kui teadusharu rajajateks? Wilhelm Ostwald ja van´t Hoff 49. Millised avastused näitasid, et aatomid ei ole jagamatud? Radioaktiivsuse avastamine 50. Millised on järgmiste keemia ajaloos väga oluliste isikute tähtsaimad saavutused ja/või seisukohad? Thales: Algelement ehk stiihia on vesi Herakleitos: Algelement ehk stiihia on tuli, ainus muutumatu asi on muutumine Demokritos,: Kõik koosneb aatomites ja tühjusest, aatomid igaveses liikumises, võivad erinevalt kombineeruda moodustades erinevaid aineid Empedokles: Ühendas oma eelkäijate vaated- 4 elementi, tuliaine mõiste, vastastikmõju põhjustavad kehadest lähtuvad vood emanatsioonid, mis tungivad teise keha pooridesse
Rusikavitlus, Pankration, Kaarikute viduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales, milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas. Kige aluseks on vesi, lpmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid algelement (vesi) on psiv ja igavene. Sokrates- Ma tean et ma midagi ei tea . Ma tean et ma midagi ei tea ! Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine vi siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. 15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses? polis kaotas thtsuse , tuli palga sjavgi , luule muutus elekantseks ning ainestik mtoloogiast tulid komdiad
-600 Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). -600 Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. -535 Anaximenes väidab, et algelement on õhk. -520 Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel. -500 Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli.
Teismelistele kirjutas Ira Lember: „Fantastiline tüdruk“(1994), „Fantastiline poiss“ (1997) ja „Musta kaarna küüsis“(1998) Koolielu kujutamine. Kaks tähelepanuväärseimat jutustust on kirjutanud õpilaste sulest, kantud teatud pahameelest kooli kui repressiivasutuse vastu. Tanel ja Mihkel Tiksi „JA kui teile siin ei meeldi“ S.K. Richard „Ühe nohiku seiklusi“ Lasteluule on ebaühtlane, nii koguselt kui ka sisult tagasihoidlik. Valdav on humoorikas algelement, paroodia, sõnamäng. Paremik: I.Trull „Lõbusad luuletused“ (1998) E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja
teostele, selle eesmärk on arusaamine ■ protei philosophia- esimene füüsika (olemise ja selle uurimine) ■ metafüüsika põhimõisted: 1)mateeria ja olemus 2)tekkimine 3)võimalikkus ja tegelikkus 4)põhjus ■ iga asja puhul saame eristada 1)mateeriat 2)olemust ehk vormi, ehk mis teeb asja selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) ■ enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks ■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele
ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat,
õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat). Eeskuju hakati võtma antiikmaailmast. Rooma õiguse ülevõtmine e retseptsioon. Rooma õiguskultuur oli välja kujundanud väga arenenud õigussüsteemi, mis kulmineerus 6. saj Justianuse kodifikatsiooniga. Seda õiguskorda võiks nimetada ka Euroopa õiguse hiigelhooneks (?). (Corpus Iuris Civilis - koosnes mandrieuroopalikule õigusruumile iseloomulikest õigusnormidest.) Euroopa õiguse algelement on õigusnorm! Üldkohustuslik käitumismall mõeldud neile, kes satuvad normis kirjeldatud olukorda. Rooma õiguse retseptsioon e ülevõtmine - antiikmaailmast leiti sobiv õiguskord ja CIC, mis võeti üle. Esimene retseptsioon kukkus läbi, kuna seda õigusnormi täiustati oma ajas ja ruumis, antiikmaailma. Õiguse ülevõtmine toimus aga keskajal ning uude aega ja ruumi ei sobinud. Seadused on tegelikkuse peegeldus; seadused mõeldakse välja võttes arvesse tegelikkust,
Mõttekäik oleks siis umbkaudu selline: maailm avaneb vaatlusele pidevasse muutumisse haaratud nähtuste tervikuna. Thales eeldab, et sellel protsessil peab olema algus. Tolle alguse selgitamiseks toob ta sisse oleva algseisundi eelduse, millest kogu maailmaprotsess olevat alguse saanud. Seejärel samastab ta selle alguse veega. Aristoteles tõlgitseb asja nii, et kogu maailmaprotsessi kannab üks algelement – vesi – mis ise jääb aga kõigis muutustes samaks. Sellest algelemendist lähtub igasugune tekkimine ja sinna suubub igasugune hävimine. Seega tuleb eristada vee algset ning püsivat seisundit ja sellest tulenevaid seisundeid. Et vesi võib omada erinevaid seisundeid on aga kogemusfakt – vesi võib aurustuda ja võib ka jäätuda, st. omandada erinevaid agregaat- olekuid. Need vee muutunud seisundid peaksid mingil viisil võimaldama kogu nähtuste mitmekesisuse kujunemist
funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüsteemi tasand mingi funktsiooni täitmisel koostööd tegevate elundite kogum 6. Organismi tasand hõlmab üheks funktsionaalseks tervikuks kõik organismi elu teenindavad elundsüsteemid ja ka keha ja vaimu (psüühika) Elutähtsad füsioloogilised funktsioonid:
On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi
MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros, Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA
Tekst: väljendatus piiritletus struktuursus Kood: informatsiooni korrastatuse viis Topeltkodeeritus: väljendus- ja sisuplaan Teksti modelleeriv funktsioon Tekst kui kondendseeritud informatsiooni kandja. Metakeele modelleeriv funktsioon Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja ( nt riitus, kujutava kunsti teos või helitöö); Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna järgi kultuuri algelement Pidev tekst vs diskreetsed märgid (selle sees) Sellel põhineb kultuuriloovate semiootiliste opositsioonide süsteem loob võimaluse kombinatsiooniliseks mitmekesisuseks Vastandpaaride alusel liigitamine on arhetüüpne tegevus; sisaldub ka pidevates tekstides Informatsiooni hulk antud tekstis määratakse kogu tekstide hulga (semiosfääri) suhtes, samuti tema koht teiste tekstide seas. Teksti all mõistetakse ainult sellist teadet, mis on antud kultuuri sees moodustatud teatud
Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit: 1) vere- või hõimusugulus > perekond ( kuhu kuulusid omandina ka õigusteta orjad (st I tasand), isa on perekonnapea (versus juht). Perekond on iga ühiskonna lähtevormiks. Mehe ja naise ühendus loob kodukolde ("oikos"), mis on ühiskondliku elu algelement, sellele toetub kogu ühendav organisatsioon 2) asundused ehk külakogukonnad ("kome") > perekonnad (I-d tasandid) ehk pered ühinesid. Nende "peade" nõukogu ehk "kolleegium" on asunduse pea (versus juht) - (II tasand). Peade otsustus on õiguse allikaks NB
on m¨ark `vaev' . m¨ argi esimene joon peaks j¨arjepidevusest l¨ahtudes olema standardkujus r~ohtne mitte vertikaalne. Esimese joone horisontaalsuund on s¨ailitatud millegip¨arast ainult `s~ona' m¨argis 80 endisena. Algelement kujutab v¨aikest n~oeljat nuga, mida kasutati t¨atoveerimisel, `vahem¨argi' algt¨ahendus on (noa abil) t¨atoveeritud ehk ¨ara m¨argistatud isik. `S~ona' algt¨ahendus on jumala ees t¨atoveeri- misn~oela ja rituaalanumaga lubaduse
annaabi.ee 
