selliste sünonüümidega : hingeline, inimhing, inimlaps, jumalaloom, inimeseloom, inimloom, inimesepoeg, ligimene, lihtsurelik, lihtmees või argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted." Või näiteks : ,,Ta kirjeldab väga täpselt kõike.", korrektne oleks: ,,Ta kirjeldab kõike väga täpselt." Tuleks lausestuse ja sõnade järjekorra üle rohkem mõelda.Kuid kahjuks, tunnen ma kirjandit kirjutades sageli, et ei suuda oma mõtteid lausetesse panna. ° Sõnavara ja stiil. ,,Peale" ja ,,pärast" tähenduse sassi ajamine on üks sagedam stiiliviga (NB: peale selle pärast tundi). Kindlasti ka sõna
kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine- suhtekorraldus LUGEMIST!! Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja
eestlastest hukkusid paljud. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid otsused, kelle poolele appi minna ja keda toetada. Vene armeesse ei soovinud keegi, kuid paljud sunniti siiski sinna minema. Paljud eestlased ühinesid vabatahtlikult saksa armeega, et kommunismi vastu võidelda
kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Talurahva olukord 18.sajadni lõpul 1802-1804 aasta Eesi ja Liivimaa talurahvaregulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi püsima, kuid siiski jäid talupoegadel õigused mõisnike peale kaevata. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupoijad jõudsid täisikka juba vabade inimestena.
klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Dmitri Sostakovits (1906-1975) oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Sostakovits pianisti, helilooja ja õppejõuna (Lenigradi ja Moskva konservatooriumides). Ta suri 1975. aastal Moskvas.
Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614) Kuninglike printside opositsiooni juht prints Condé nõudis regendilt seisuste esinduste (generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse) esindajad Talupoegi nende hulgas polnud Koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli taotlused Kolmas seisus nõudis fundamentaalseadusi Kodusõdade vältimiseks keelustati aadliliigad ja lammutatu aadlike kindlused Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest Aadel nõudis aga vastupidist
Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks. Samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused
Jacques de Molay talle needuse peale pani. Siinjuures on minu arvates huvitav see, et just Philippe IV oli see, kes kutsus esimest korda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid, millel on seos järgmise ajasõlme sündmustega. 1789. aastal sai alguse maailma tuntuim revolutsioon Prantsuse revolutsioon. See sai eeskujuks nii 19. sajandi revolutsionääridele kui ka 20. sajandi totalitaarsetele reziimidele. 5. mai 1789 kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid, millega algasidki Prantsuse revolutsiooni sündmused. Hindeks sain C.
Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla. Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid otsused, kelle poolele appi minna ja keda toetada. Arvan, et eestlastel ei olnud erilist võimalust valikuid teha, sest kommunistide võimu all olles
marmorsambad. Pisa kampaniil on kaunimaid itaalia romaani arhitektuuri näiteid, kuid oma maailmakuulsust ei võlgne ta mitte niivõrd olule, kui dramaatilisele ehitusloole ning sellele järgnevale. Torni nurgakivi pani 1174. aastal Pisa meister Bonanno. Ehkki aluspinnas pidi küllalt teada olema, katedraali enese ehitusel, mis tollal oli alles pooleli, otsustas Bonanni rajada vundamendi kõigest 3,6 m sügavusele ja pealegi mitte laud vaid rõngasmüüritisena seinte alla. Siit kõik hädad algasidki. Juba enne 11 meetri kõrguse allehitise valmimist vundament vajus ja, mis kõige hullem, kaldus lõuna suunas. Nähtavasti lootes vajumise lakkamist jätkab Bonanni torni ehitamist, kuid aastal 1186 kui valmis sai kolmas galerii oli torni kalle juba sedavõrd suur, et tööd pandi seisma. Võib kujutleda linnaisade ja linnakodanike pahameelt ning nõutust, sest kellatorni peeti tollal peakiriku ja kogu linna uhkuseks. Ei osatud ju arvata, et kunagi
kehalised muutused subjektiivne läbielamine emotsiooni hinnanguline komponent Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks. Emotsionaalne intelligentsus Võime ära tunda teiste emotsioone Võime ära tunda iseenda emotsioone Võime reguleerida, juhtida iseenda emotsioone Suhete hoidmine ja juhtimine suhtekorraldus Daniel Goleman Populaarteaduslik raamat "Emotional intelligence" (1996) Golemani raamatu järgi algasidki emotsionaalse kirjaoskamatuse likvideerimise kursused. Patricia Lewis ,,Kuidas juhtida oma emotsioone" (2001) Lawrence E. Shapiro Ph.D ,,Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust" (2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja
Arvatakse veel, et Juuli käskis tal seda teha kuid tõendid puuduvad. Elli on murtud ja Indrek lohutab teda. Koerad hauguvad Vargamäel, arvatakse, et ametnikud passivad kuskil ja ootavad Eedit. Leitakse Eedi püss ja puss, kuid erinevatest kohtadest. 25. (272) Pearu räägib Karlaga jälle Oru pärandamisest. Karla närib läbi, et Pearu soovib Vargamäele Krõõda verd. Pearu tahab pärandada Oru Joosepi ja Liisi teisele pojale, Karlale ei maini ta midagi. Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26. (281) Pearu tahab minna oma testamenti muutma, kuid Karla takistab teda. Ida rakendas Pearule juba hobuse rakendi ette, aga kuna ta palus Pearut samamoodi nagu oleks seda teinud Krõõt, siis Pearu ei lähe. Pearu otsustas, et pärandab Oru Juuli pojale, mispeale tuli kõigil nutt. 27. (293) Andres mõtiskleb ja jõuab arusaamale, et loomi on kergem mõista kui inimesi. Ta ei mõista Indrekut
valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks. Kuningas Fredrik V valitsusajal (1746- 1766) kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes pooldas talurahva vabastamist ja reforme. Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII. Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee. Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid. Kaotati tsensuur ja kehtestati trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks. Kaotati surmanuhtlus mitmete süütegude eest. Majanduselus kehtestati vabakaubandus, mis ei meeldinud paljudele käsitöömeistritele. Vähendati õukondlaste arvu ja ehitati vähem losse. Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et
Preestrid kandsid valget mantlit punase ristiga. Abiväed kandsid halli mantlit. Lahingusse läksid rüütlid hobustega. Rüütlite raudrüüst lõid läbi vaid vähesed relvad ja tänu sellele oli rüütleid väga raske tappa. Isegi nende hobused olid raudrüüga kaetud. Sõda algab. Esmalt vallutati liivlased ja lätlased. 1208. aastal alustati eestlaste vallutamisega. Sakslased tungisid esmalt Ugandi maakonda seal põletati külad maatasa. Seal põletati maha ka Otepää linnus. Ja sellest algasidki pidevad sõjaretked üksteise vastu. 1210.aastal piirasid eestlased Võnnu linnust. Kui eestlased said teada, et sakslastele saabub lisavägi, teesklesid nad põgenemist ja sakslased asusid neid jälitama. Ümera ääres metsas tormati sakslastele ootamatult kallale ja löödi nende rivi segamini. Ümera lahingu võitsid eestlased. 4 Madisepäeva lahing.(1217.a)
Konflikti kesksmes oli Suessi kanal, mis oli tähtsaks mereühenduseks Suurbritanniale ning 1875 aastal ostsid Britid osa Suessi Kanali Kompaniist. Põhiliselt veeti mööda kanalit naftat. 1952. aastal toimunud Egiptuse revolutsioon oli suureks tõukeks kriisi tekkimisele, sest kogu kanal sulgeti Iisraeli laevadele. üRO ja Suurbritannia surve all lõdvendati piiranguid, kuid aasta hiljem hakati neid taas kasutama ning sellest algasidki Egiptuse ja Suurbritannia vahelised probleemid. Kui 26. juulil 1956 tahtis Egiptuse valitsus Suessi Kanali Kompanii riigistada, otsustas Suurbritannia peaminister Anthony Eden(joonis4) Egiptuse vastu sõtta astuda.Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaväejuhid töötasid koostööna välja operatsiooni, mis nägi endas ülemvõimu saavutamist Egiptuse õhuruumis, Egiptsue majanduse purustamist läbi kümnepäevase psühholoogilise kampaania ning kanali tsooni valdusse võtmine. See plaan kiideti
ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Mõisas – teotöö, Riigi – pearahamaks, nekrute kohustus, Valla – teedeehitus, magasiait, Õigus kaubelda, kohtusse kaevata. Suur osa viljast läks Rootsi. Viin oli 5x kallim. Polnud aknaid, uksi, loomadega oldi koos. Kanad, haned, härg hobune. 17. Linnad, kaubandus, tööndus.
Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi
Sellega kaasnes ka soomusrelvastuse tagastamine Mittele. Nord jäi Leningradi valvama kuni 1944. aastani ning Süd jäi Kiievit piirama, mis langes sakslaste alla alles 19. septembril. Alles siis sai von Rundstedt loovutada von Bockile II Soomusarmee, mida juhtis Heinz Guderian. Seetõttu ei saanud rünnak Moskvale alata enne 30. Septembrit. Sakslastele oli jäänud vähe aega, sest sügisene vihmaperiood ja karm pakane olid lähedal. Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk. Seda kinnitasid Luftwaffe pommirünnakud Moskvale, mis panid sealse laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate lennuraadiusest. Moskvast lääne poole loodi 3 kaitseliini, milleks tarvitati kohalike inimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel
põllumajanduspiirkonnad. Smolenski all langes vangi veel 310 000 nõukogude sõdurit. Septembri alguseks õnnestus Leningrad ümber piirata(Leningradi blokaad kestis 1944.aasta jaanuarini). Armeegrupil Süd aga esines ka probleeme, pealetung Moskvale (operatsioon Taifuun) sai alata alles 30.septembril. Kuna oktoobri keskpaigaks oli oodata sügisese vihmaperioodi algust, millele järgneb külm vene talv, oli sakslastele jäänud vähe aega. Esimesed vihmasajud algasidki kolm päeva enne operatsiooni algust. Operatsioon Taifuun Moskvast lääne poole rajati kolm kaitseliini, milleks kasutati suuresti kohalikeinimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu avas Punaarmee kaks rinnet: Timosenko ja Brjansk. Brjanski rinne jäi juba 6.oktoobril lõksu. Järgmine päev piirati ka sama moodi Timosenko. Ent siis sekkus ilm. 7.oktoobril, samal päeval, kui sakslased piirasid ümber rinde, algasid tugevad sügisvihmad
Rahuküsimuse otsustamine oli valitsuses lahtine. Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati. Jaan Tõnisson Rahvaerakond (18. november 1919 26. oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures
Rahuküsimuse otsustamine oli valitsuses lahtine. Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati. Jaan Tõnisson – Rahvaerakond (18. november 1919 – 26. oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe – Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures
- 19 - rahuläbirääkimistel. Olgu siinkohal lisatud, et EL saatis pärast sõjategevuse lõppemist Gruusiasse 250-liikmelise vaatlusmissiooni (European Union Monitoring Mission), keda Vene osapool pole lubanud tänaseni okupeeritud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladele. Venemaa ilmutatud eriline sõjakus Gruusia vastu vaid kiirendas Gruusia läbirääkimiste alustamist EL-iga assotseerumiseks. 2010. aasta juulis algasidki Gruusia-EL läbirääkimised assotseerumislepingu sõlmimiseks, mis hõlmas ka vabakaubanduslepingut. Juba sama aasta oktoobris sõlmiti ka teineteisemõistmise memorandum kõikehõlmava institutsioonide ülesehitamise raames, mis aitas tugevdada Gruusia avaliku halduse suutlikkust. Ka sõlmis EL sama aasta detsembris Gruusiaga lennunduslepingu, et lõimida Gruusia Euroopa ühise lennundusturuga. Oluliseks kujunes Gruusiale 2012. aasta juunikuu, mil EL alustas Gruusiaga viisadialoogi. 2013
Pluss tellida tuleb spetsiaalsed tööriistad ja nii edasi. Niimoodi käitutakse lennunduses alati (vähemalt enamikus lennufirmadest), et reisijate ohutus ka 0,00000000000000000… % riski olemasolul 100% tagatud oleks. 46 Meile aga tähendas see polt, et lennuk, mis pidanuks pärast tehnohooldust juba ammu rivis olema, ootab kogu selle masinavärgi käivitumist ühe ―tühise‖ poldi vahetamiseks… Ja siis probleemid algasidki. Kuue lennuki asemel on meil kuuele lennukile mõeldud tööd hetkel tegemas viis lennukit. Sellest siis hilinemised ja üksikud lendude tühistamised. Estonian Airi on süüdistatud, et me oleme nii vaene firma, et meil ei ole igaks elujuhtumiks ―parklast‖ asenduslennukit võtta. Juba ainuüksi ühe asenduslennuki liisingukulud aastas on suurusjärgus kümned miljonid kroonid, rääkimata muudest kuludest. Sellist luksust ei saa endale lubada keegi.
arutama, kui töölised on uuesti tööd alustanud. Järgmisel päeval koguneti uuesti. Selleks ajaks olid Tlnas toimunud juba mõningad vägivallajuhtumid. 13.01. koosolekul otsustasid töölised oma korrakaitsesalgad moodustada (igas salgas 50 inimest). Streik jätkus, töölised tagasi tööle ei läinud. Mindi kuberneri juurde. Kuberner Bellegard lubas kõneleda nendest tingimustest vabrikuomanikele. Lubas tööliste õigustatud nõudmisi vabrikute omanike ees kaitsta. Järgmistel päevadel algasidki läbirääkimised. Mõnel pool hakati järeleandmisi tegema. Esimene kokkupõrge toimus 14.01 Tallinna sadama juures. Kõigepealt hakati tööliste hulgas levitama kuuldusi, et sadama elevaatori töölised ei ole streigiga ühinenud 8 (tegelikult olid). Samal ajal levitati võimude hulgas kuuldusi, nagu kavatseks suur rahvamass sadama kõrval asuvat piirivalvegordonit rünnata. Sõdurid asusid
annaabi.ee 
