Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna 1943–1946 Aleksia 1946–1955 Rafaila 1955–1967 Angelina 1968–2011 Varvara 2011– Filareta Legend Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel imelikku ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt õigeusu ikooni. Seda sündmust kujutavat maali saab näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast saati hakati mäge kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks
Pärast lapse 10 aastaseks saamist ei ole see enam võimalik, arvatavad põhjused kõne jaoks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus peale 10ndat eluaastat kaob; vastavad ajupiirkonnad, kuhu kõnekeskus ümber võiks paikneda, hõivatakse teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult
Jaotatakse kaheks: sensoorseks ja motoorseks. Sensoorne alaalia: Laps on võimeline hääldama üksikuid häälikuid, ütlema isegi silpe ja sõnu, ta kordab neid mehhaaniliselt, kuid ei omanda sõna mõistet. Kõneorganid on korras. Suur tähtsus on sisemise kõne arendamisel. Motoorne alaalia: Laps saab aru, aga ise rääkida ei suuda. Vigastatud on liigutuskeskus üleüldse. Paremini õnnestub sosinkõne, sest selle artikulatsiooniala on väiksem. Aleksia (kr. Lugemise eitamine) lugemisoskuse omandamise täielik võimetus. Düsleksia õpilane jätab lugedes sõna lõpust tähti ära. Düsgraafia tähtede, silpide ja sõna ära jätmine ning ümbervahetamine kirjutamisel. Agraafia kirjutamisoskuse omandamise täielik võimetus.
Psühhoneuroimmunoloogia uurib seoseid käitumise, närvisüsteemi ja immuunsüsteemi vahel. Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon. 11. Närvisüsteemi kahjustuse põhjused ja tagajärjed/puuded. 12. Mõisted: afaasia, agraafia, aleksia; halvatus, tikid, spasm, vesipea, PCI; isheemia, hüpoksia. - Afaasia- võimetus end kõnes ja kirjas väljendada või aru saada, seda põhjustab ajukoorekeskuste kahjustus. - agraafia -kesknärvisüsteemi häire, ajukahjustusest tingitud kirjutamisvõimetus - A(düs)leksia – haiguslik lugemisvõimetus, ajukoore lugemiskeskuse vigastus, alaareng Halvatus – tahtelise liigutuste nõrkus või puudumine Tikid on vastutahtelised liigutused, mis enamasti on funktsionaalsed, s
meetodiks aju vereinge uurimine erinevate vaimsete protsesside all positronemissioontomograafia (PET) põhineb aju vereringe muutuste uurimisel teatud vaimsete/füüsiliste tegevuste korral. Lugedes jälgitakse aju vereringet ja jälgitakse, kus kohas ajus toimuvad kõige suuremad muutused nii ainevahetuses kui ka aju vereringes. Võimaldab teha järeldusi aju eri piirkondade funktsioonide kohta eri tegevuste korral. Häired, mis on seotud kõnekeskusega: * aleksia lugemise häire -rohkem seotud Wernicke piirkonna talitluse häirega sensoorse afaasiaga * agraafia kirjutamise häire motoorse afaasiaga seotud ja ka broca ala kahjustusega * acalculia arvutamise häire Elektroentsefalograafia (EEG) meetod aju biovoolude registreerimiseks. Registreerimine toimub nende biovoolude üleskirjutamise teel. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse elektroentsefalograafiks
JUMALAEMA KIRIKU KUPLID LISA 2 Jumalaema Uinumise (Uspenski )kiriku kuplid ( Suleke ) 25 JUMALAEMA UINUMISE KIRIKU LISA 3 SISEVAADE Jumalaema Uinumise (Uspenski) kiriku (1908-1910) sisevaade. ( Suleke ) 26 KLOOSTRI ÜLEMAD LISA 4 1892- 1897 Varvara 1897- 1921 Aleksia 1921- 1943 Johanna 1943- 1946 Aleksia 1946- 1955 Rafaila 1955- 1967 Angelina 1968- 2011 Varvara 2011- Filareta 27 PÜHAKOJAD JA LISA 5 AUSTATUD IKOONID Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), Őiglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radoneži vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga
Samas ei ole Alzheimeri tõvi normaalne osa vananemisest, kuigi kõrge iga on suurim riski faktor 2. Ülejäänud 5 protsenti põevad preseniilse algusega alzheimeiri tõve. Varjase algusega Alzheimeri tõve põdevad isikud on 50ndates või isegi nooremad. Varajase algusega Alzheimeri tõve kulg on ägedam, kahjustuse tunnused avalduvad oimu- ja kiirusagaras ning haiguse suhteliselt varases staadiumi ilmnevad afaasia, agraafia, aleksia ja apraksia. Hilisema alguse Alzheimeri tõvele on iseloomulik kõrgemate kortikaalsete funktsioonide üldisem kahjustus, aeglasem kulg ning põhitunnuseks on mälu halvenemine. Ligikaudu 25 % kõikidest alzheimeri tõve juhtudest on perekondliku eelsoodumusega1. Eriti oluline on pärilikkuse roll kui dementsus algab enne 65ndat eluaastat. Praeguseni on Alzheimeri tõvest tingitud dementsus pöördumatu3.Surmapõhjuseks ei ole tihti haigus ise, vaid sellest tulenevad
Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele ... Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd. Aleksia lugemishäire Algraafia kirjutamishäire Akalkuliia arvutamisehäire Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma, siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani. Sümmeetriliselt vastaspoolele, see ei jäta mõju talitamata. 12. Elektroentsefalograafia (EEG)t Aparaat, mille abil registreeritakse kutsutakse elektroentsefalograafiks, üleskirjutaja elektroentsefalogrammiks. Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale
– kortik.düsplaasiad • Esilekut.potesiaalide uurimine VEP (P3 amlituud ↓) Kõnehäired: • Kõne (K) mõistmise häire: kas a) auditiivne, b) visuaalne • K produkstsiooni häire: – kehv artikulatsioon- düsartriast (kõnelihaste i.häire) – sõnaleidmise häire- anomia – grammatika +lauseehituse häire – suuliselt esitatud materjali kordamise häire – sõnalise voolavuse häire – FS kahjustus (+OF)-kõne voolavus,süntaks, tegusõna • Agraafia/ düsgraafia • Aleksia/ düsleksia Afaasiad 1 Afaasia -ajukahjustuse tagajärjel tekkinud motoorne v.sensoorne keelekasutushäire: 1.Kõnest arusaamine: T, P, O sagarate kahjustusel (Wernicke-1874): – ladus A, mitteladus A
Edasi läheb erutus naabruses olevatele nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb. 1) hädavajalik, et erutus läheks edasi Werincke alale, et kirjasõnas aru saada, see tee iseenesest on olemas. Ja Wernike alalt kaarkimbu alalt Broca alale ja sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale. Mõningad mõisted: Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga. Agraafia kirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. Kõnekeskus on enamikel inimestel vasakul pool. Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, siis areneb täielik afaasia (rääkimisvõimatus), umbes aasta pärast kõnevõime taastub ja taastub ta tänu sellele, et kõnekeskus asub vasakul pool
pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke
omakorda ajuinfarkt. Nimetatud haigusega seoses kahjustub kõnelemine või kõnest aru saamine, lugemine ning kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia. Nimetatud afaasia puhul häirub esemete nimetamine ehk nimisõnade kasutamine amnestilist afaasiat nimetatakse ka anoomiaks. Juhtafaasia- tegemist on kõnekahjustusega, mille puhul tekstis esineb valesid sõnu ning avalduvad arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS - motoorne afaasia; - sensoorne afaasia ehk "sõnapimedus". - artikulats. häire; - verbaalne parafaasia;
Silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse 17. väljale ja sealt naabruses olevatele 18. Ja 19. väljale. Edasi läheb erutus 19. Brodmani väljas olevatele(nurkkääru) rakkudele ja Wernicke alale. Wernicke alalt Broca' alale ja sealt juba formeerub kõne neuraalne kujund, mis edastatakse vokaliseerumispk ja peaaju närvide kaudu nendele lihastele, mis tekitavad heli ja sõna (toimub LUGEMINE). Aleksia lugemise häire. Seotud rohkem sensoorse afaasiaga, sellel häirel ei ole konkreetset keskust. Agraafia kirjutamise häire. Seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. Kõne ontogeneetiline areng aju str-de ja kõnekeskuse kujunemise areng. Selline kõnekeskuse ümberpaiknemine on võimalik kuni 10. Eluaastani. Pärast 10. eluaastat pole ümberpaiknemine enam võimalik. Miks? Võimalikud põhjused:
36. Aju ja kõne 37. Peamised kõnehäired ja nende põhjused Afaasia- ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire , mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest. Motoorne ehk ekspressiivne afaasia- on häiritud suuline või kirjalik kõne. Sensoorne ehk impressiivne afaasia- häiritud suulisest kõnest arusaamine või lugemine. Agraafia- kõne täielik häiritus Aleksia- lugemise täielik häiritus Motoorse afaasiaga patsiendil on raske sõnu leida ning kõne on aeglane ja vaevaline. Laused on lihtsad, taandudes mõnikord üksikutele sõnadele, osa sõnu jäetakse vahele või neid kasutatakse valesti. Selline afaasia esineb eriti neil, kellel on kahjustused Broca piirkond, millel on oluline osa kõne kavandamisel. Sensoorse afaasia puhul võib patsient soravalt kõnelda, kuid tema jutt ei tähenda suht sageli suurt midagi, sest häälikud
subjektiivseid vaevusi ja distressi. Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine *lisaks mäluhäiretele peavad esinema afaasia (amnestiline või sensoorne), agraafia, aleksia, akalkuulia või apraksia Hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud 65.-l või pärast 65. eluaastat; *haiguse väga hiiliv algus ja aeglane progresseerumine (viimast on võimalik hinnata üksnes retrospektiivselt 3-aastase või pikema perioodi järel *mälukahjustus domineerib intellekti kahjustuse üle (vt. dementsuse üldised kriteeriumid Atüüpiline või segatüüpi dementsus Alzheimeri tõvest
arvutamisega ja mittedomineeriv: kehaskeemi ja ettekujutluse väliskeskkonnast. Parietaalsagara kahjustus: iseloomulikud tundlikkuse häired. Mittedomineeriva poolkera kahjustus: autotopagnoosia kehaskeemihäired; anosognoosia ei tunneta kehaosasid (defekti); riietumise apraksia; geograafiline agnoosia ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ei suuda joonist kopeerida. Domineeriva poolkera kahjustus: amnestiline afaasia; akalkuulia ei oska arvutada; aleksia lugemise häire; agraafia kirjutamise häire; apraksida sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab võime nööpe isesesvalt kinni panna, kahte nööri otsa ei suudeta kokku kõita, apraksiaga inimene hõõrub tiku valet poolt vastu tikutoosi. Neglet e ignoreerimissündroom (ei joonista pooolt pilti) Temporaalsagar ehk oimusagar. Külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda
- Anoomiline – ei suud animetada visuaalselt v taktiliselt objekte, kõne voolav kuid pausid. MITTE-VOOLAV - Broca – häiritud kõne ja kirjutamine, motoorne nõrkus, Apraksia - Dünaamiline – kalduvad kordama sõnu ja fraase, vb häiritud nimetamine, sõnade leidmine vestluses, ühepoolne motoorne nõrkus, Apraksia - Globaalne – agrammaism kõnes ja kirjas, jätavad ära sidesõnu, ei kasuta õigeid ajavorme. PUHTAD - Aleksia – ei suuda lugeda oma kirjutatud kirja, ei suuda kategoriseerida, häired arvutamisel, agnoosia, väride äratundmise häire - Agraafia – suuline veerimine säilinud akalkuulia, vb sõrme agnoosia, parema-vasaku eristamise häire. Düstria – kõnega seotud kõrilihaste häire, lihasnõrkus, halb koordinatsioon. Iseloomulik süstemaatilised häälikute moodustused. Afaasia puhul ebasümmeetriline häälikute segiajamine, ringipaigutamine. Tavaliselt põhjus närvisüsteemis
nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb. 1) hädavajalik, et erutus läheks edasi Werincke alale, et kirjasõnas aru saada, see tee iseenesest on olemas. Ja Wernike alalt kaarkimbu alalt Broca alale ja sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale. Mõningad mõisted: Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga. Agraafia kirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. 7.loeng Kõne ontogeneetiline areng- ajustruktuuride ja kõnekeskuste kujunemise areng. Kõnekeskus on enamikel inimestel vasakul pool. Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, siis areneb täielik afaasia (rääkimisvõimatus), umbes aasta
annaabi.ee 
