Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
teiseks inimese tapmine sõjaretkel) sooritamise meeste hulka kuuluvat. Aleksandri skulptuurid näitavad, et ta oli väga kena mees, tugev ja heas vormis, ehkki mitte väga pikka kasvu. Ta oli väga julge, suurepärane ratsutaja ja jahimees. Samuti oli ta selgeks saanud sõjalisi oskusi. Oma emalt päris ta kire ja tugeva tahte. Isalt sai ta kaine ja realistliku elukäsitluse suure isikliku vapruse ja võime langetada kiireid otsuseid. Kõik need võimed ja oskused kokku tegid Aleksandrist erilise inimese. Kuningaks saamine Peale mehisuse katsete sooritamist 16-aastaselt määras kuningas Philippos Aleksanderi Makedoonia regendiks tema äraoleku ajaks. Neli aastat hiljem, kui Aleksander oli 20 aastane, mõrvatakse Philippos tema tütre pulmas ning Aleksandrist saab järgmine Makedoonia kuningas. Paljud arvavad selle mõrva korraldajaks Aleksandri ema. Aleksandril oli ainult 3 abikaasat, palju vähem kui tema isal. Abielud olid enamasti sõlmitud poliitilistel eesmärkidel
Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi.
KREETA SARNASUSED MÜKEENE Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine...
Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana Aleksander Suur on kahtlemata üks ajaloo kuulsamaid inimesi. Ta oli silmapaistev isiksus, sihikindel väejuht ning üsnagi leebe valitseja. Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head. Alexandri isa tapeti tema õe pulmas. Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima. Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia. Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama
dramaatilisemaks (lahingud, surm). Praxiteles iluklassika parim esindaja Ateena koolkonnast. Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid. "Hermes Dionysus-lapsega" on ilmselt originaalina säilinud teos. Lysippos Sparta koolkonnast, valmistanud väga palju skukptuure (4. saj. e.Kr.). Töötas Aleksander Suure õukonnas. Hakkas skulptuura ruumi keskele paigutama ja neid igast küljest viimistlema. Lõi portreeskulptuure (Aleksandrist) Skopas Ateena koolkonnast. Kujutas surma, heitlust, haavatuid. (Halikarnassose mausoleumi friisireljeef "Amatsoonide Võitlus")
nende peres sagedased nähtused. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Kuid noorusaega mahtus ka rõõmsamaid hetki: poisikesena armastas Tsehhov mere ääres mängida, kala püüda ja läbi stepi vanaisale külla sõita. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. Kõigile lastele oli jagatud andeid vene heldusega: vanimast vennast Aleksandrist sai literaat, vanuselt järgmine vend Nikolai oli andekas kunstnik, kuid suri 30-aastasena tuberkuloosi.Ivanist sai tuntud pedagoog ja Mihhailgi hakkas literaadiks, kes kirjutas muu hulgas Anton Tsehhovist palju eluloolist.Pere pesamuna Maria oli pedagoog, juhatas Jaltas Tsehhovi majamuuseumi ja venna kogutud kirjade väljaandmist. · On öeldud, et oma anded said lapsed isalt, aga hinge emalt.
lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni linna peale, mis hoolimata võimsatest kaitsekindlustest avas väravad vähimagi vastupanuta. Gaugamela juures saavutatud võit oli Makedoonia Aleksandrist teinud Aasia valitseja nüüd lebas tema jalge ees kogu Pärsia riik. 330 eKr lõpuks oli Makedoonia kuningas alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia, saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Ainult sõjaasjanduse ja rahanduse korraldamine jäi kreeklaste ja makedoonlaste kätte. Aleksander alustas 327 eKr kevadel
Nn.kuros Volomandrast ~600e.m.a Arhailine skulptuur Vaasimaal Punasefiguuriline krateer Niobe laste tapmine ~460450 e.m.a. Rooma kunst Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja ristvõlv) ja kupleid. Skulptuure oli rohkem säilinud kui maalikunsti Enamik maalikunstis oli tehtud mosaiike(Pompejis põrandamosaiik ja mosaiik Aleksandrist Issose lahingus). Arhitektuur 50 000 pealtvaatajat Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht.
nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni väed. Troonile tõustes kavandas ja aadlike surve tulemusel ei saanud kõike täide viia. Ta jäi paljudele bojaardidele jalgu. 1918. toodi Aleksandri kirst Sankt-Peterburgi ja kui avati kirstu kaas siis polnud seal Aleksandrit sees. Ja siiamaani on Aleksandri I surm jäänud saladuseks. Nikolai I valitses aastail 1825-1855. Erinevalt oma vennast Aleksandrist ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi ühiskonnas. Ta nägi oma peamiseks eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pealispindsete ümberkorraldusi. Seetõttu oli tema valitsemisaeg enamikult jäigalt tagurlik. Ta sekkus pidevalt riigivalitsemisse ja püüdis oma kontrolli alla saada kogu riigiaparaati. Oma isikuvõimu teostamisel tugines ta eelkõige Isikule Kantseleile, mille koosseis koosnes kuuest osakonnast
Individualiseeritud ja realistlikud. Ilmekamalt kehaline ja vaimne omapära. Hiljem hiigelriigi osade traditsioonid segunesid. Võeti endiselt üle teiste kultuuri. Tehti suures koguses koopiaid (võisid olla eri materjalidest ja erineva kvaliteediga) ja tekkisid ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine. Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed. Kreeka mütoloogiast said lood
Aleksander, mõistnud, et Paul püüab hävita kõik, mille Katariina on loonud, nõustub ta vandenõuga, mille tulemusena Paul I tapetakse ning Aleksander kuulutatakse keisriks. Pauli ametliku surma põhjusena tuuakse välja ajurabandus. Teoses käseb Aleksander T. Von Bockil omale täieliku ja otsekohese truuduse lubada, mida järgides Timotheus vangipõlve saadetaksegi. Nikolai I Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm 1826. aastal. Uueks keisriks sai Nikolai I. Erinevalt Aleksandrist ei olnud Nikolai valgustatud monarh, teda on eelkõige kasvatatud sõjaväelaseks, ta valitses riiki range käega ja seetõttu sai tema prioriteediks oma võimu kindlustamine. 1826. aastal kehtestati Vene impeeriumis uus tsensuur. Samal aastal asutati poliitilise juurdlusosakonnana Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku Kantselei kolmas osakond (Kotsinev 2006: 221). Kolmanda osakonna isikkoosseis oli väga väike sinna kuulus vaid
saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng; Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Maalikunst oli igatahes populaarne, väga paljudes majades kaunistati põrandaid(hiljem ka seinu ja sambaid) mosaiikidega ja seinu maalingutega. Roomaaegne on mosaiik Aleksandrist Issose lahingus, mis on koopia kreeka maalist. Pompeij linna seinamaalingud on väga natuurilähedased, looduse ja erinevate materjalide jäljendamises on roomlased meistrid, näiteks marmori imetabane kujutamine. Tubadesse maalitid akendest avanevad imelised vaated kaugustesse, kasutatakse ka perspektiivi, kuid mitte järjekindlalt. Lagede kaunistamise kasut. krohvilustisi, iseloomult sageli värviküllased ja üleküllastunud. Valge haud.
Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin". Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas. Tema isa oli põlisaadlik Sergei Puskin, ema oli Nadezda Ossipovna ja vanavanaisa oli moorlane Abram Petrovits Hannibal. Lütseumis hakkas Aleksandrist kujunema luuletaja. Koolis sõbrunes ta Delwigi, Pustsini, Malinovski ja Küchelbeckeriga. See oli eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Peterburis elades ei olnud Puskinil veel kindlaid poliitilisi ja kirjanduslikke vaateid. Ta sõbrustas endast kümme aastat vanema Nikolai Turgeneviga, kes tegi kihutustööd poliitilisele lüürikale ning püüdis ka Puskinit selles suunas mõjutada.
Aastal 343 või 342 eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ja kunstidesse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aleksandrit ei saanud Aristoteles siiski kaua õpetada, sest juba 17-aastaselt oli kasvandik hõivatud riigijuhtimisega oma isa eemalviibimiste ajal. Aastal 336 eKr aga Philippos tapeti ühe tema ihukaitsja poolt ning Aleksandrist sai Makedoonia kuningas. Head suhted õpetaja ja kasvandiku vahel säilisid, kuid Aristoteles lahkus siiski Pellast umbes 50- aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Seda piirkonda nimetatigi vastavalt Lykeioniks. (Meos, 2000) 4 Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad
ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi. Samas praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Näidetena toob Machiavelli suurmehi, kes on omakorda võtnud eeskuju varasematest suurmeestest: Aleksander Suur Achilleusest, Caesar omakorda Aleksandrist. Tark valitseja ei tohi tema arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Machiavelli arvates on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega
· Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. · Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. · Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. c. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) a) Aleksander Suure võimule tõus: · Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. · Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. b) Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: · V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. · Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana.
armee. Mõnedel andmetel kaotasid pärslased selles lahingus 50 000 meest. Võitjate kaotused piirdusid kõigest 500 mehega. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni linna peale, mis hoolimata võimsatest kaitsekindlustest avas väravad vähimagi vastupanuta. Peatselt olid makedoonlased vallutanud ka Pärsia pealinna Persepolise ja ühes sellega kuninga määratu aaretekambri. Gaugamela juures saavutatud võit oli Makedoonia Aleksandrist teinud Aasia valitseja nüüd lebas tema jalge ees kogu Pärsia riik. Suurim impeerium 330. aasta lõpuks oli Makedoonia kuningas alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia, saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Ainult sõjaasjanduse ja rahanduse korraldamine jäi kreeklaste ja makedoonlaste kätte. Neis küsimustes usaldas
Tragöödia tegelane peab olema: · Õilis · Sobiv · Loomulik · Järjekindel Mis on õnn Aristotelese arvates? ,,Nikomachose eetika" Õnnelik on elu, mis õnnelik selle enda pärast. Ma ei ole õnnelik seepärast, et mul on asju. Õnn tuleneb mu oma loomutäiusest. Iseloomusta hellenistlikku kirjandust (filoloogia teke, elitaarsus) Riikides, kus toimus kreeka ja idamaiste kultuurielementide ristamine nim hellenistlikesks ja kogu perioodi Makedoonia Aleksandrist kuni Ees-Aasia ja Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla nim hellenismi perioodiks (-30 eKr). Termin ,,hellenism" võeti teaduses kasutusele 19. saj ja sellega tähistatakse hellenluse ja helleni, s.o kreeka kultuuri levimist makedoonlaste vallutatud maades kolmel viimasel sajandil eKr. Kirjandus muutus sel ajal raamatulikuks kirjanduseks ja elitaarseks väljapaistvamad kirjamehed kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale.
teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia.
teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia.
Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud. Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa” Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) – Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) Aleksander Suure võimule tõus: Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia
Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Samas on öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, alistas kreeka kultuur Rooma. Maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on Pompeji ja Herculeanum. Pompeji's on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale. Kreeka maali koopiana on loodud mosaiik Aleksandrist Issose lahingus. Suur pind on kokku seatud väikestest erivärvi kuupidest. Nendega on meisterlikult edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varjude mängu. Seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi, kuid viimast mitte järjekindlalt. 7
Aleksander oli endast ülimalt heal arvamusel, kuna ta oli 30a ikkagi maailma vallutanud. Armastas isa kombel juua. Lõpuks lasi ta end jumalana austada. Theos ambetos- võitmatu jumal. Olid kaks vandenõu- 330 ja 324. Aleksander mõtles veel edasi vallutada ja plaanis sõjaretke Araabia vastu, vb ka Lääne poole. 323 ta aga suri malaariasse. Väepealike vahel läks võitluseks, u 50 aastat. Kreeka, sel ajal kui Aleksander oli sõjaretkel, oli rahulik. Toimus endiselt demokraatia. Aleksandrist jäi maha vaid rase naine. Laps ja naine tapeti hiljem võimuvõitluse käigus. Dünastia tulevik oli tume. See näitas võimalust, et Makedoonia võimust saab nüüd lahti. Ateenlased aktiviseerusid. Aga nad said lüüa ja merelaevastik oli suht läbi. Pärast seda nõuti ka riigikorra muutust. Keskmine riigikord- kodanike varanduslik tsensus ehk kodaniku õigusega inimesi oli vähem. See oli klassikalise kreeka demokraatia lõpp.
annaabi.ee 
