Teie alateadvuse jõud Joseph Murphy Raamatust Ilmusaasta: 1962 Mitmeid kujundusi Josep Murphy Sündis 1898 Iiri päritolu USA kirjanik ja esoteerikaõpetaja Huvitus usust Teema käsitlused Teadvus ja alateadvus Kui väga ikkagi? Kuidas töötab aju How a .. Elulised Nõuanded, nipid Teie alateadvus teab lahendusi kõigile probleemidele. Mida te ka iial tahate tõelisuseks muuta - sisendage see tungivalt endasse. Huvitav Maga rahus ja ärka rõõmsalt Tulevik on sinu mõistuses Leidmaks kaaslast, mediteeri Teised teosed: Songs of God (1979) How to Attract Money (1955) Techniques in Prayer Therapy How to Use the Laws of Mind
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda...
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Sellek...
Sürrealism Kevin Liimask 12a Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid Algul ei leitud endale publikut Sürrealistidei tunnistanud piire, tegeleti kõigega, millega taheti Selleeesmärgiks on ka elu ja kunsti piiri kaotamine Alberto Ciacometti Sveitsi fantaasiarikas skulptor Woman with Her Throat Cut" "Woman of Venice II" Yves Tanguy Kujutab loodusvorme meenutavaid masse Multiplication of the Arts Indefinite Divisibility Salvador Dali & Max Ernst Baroklikult ülespuhutud alltekstidega kunst Fantaasiarikas, veider, süngete olenditega maalid http://www.youtube.com/watch?v =PUGwqm7Q-vo Küsimused-vastused 1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonna...
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumi...
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
Hüpnoos Iga inimene on vähemalt kaks korda ööpäevas hüpnoosiseisundis - vahetult enne uinumist ja vahetult enne ärkamist. Seega võib öelda, et hüpnoos on osalise une taoline teadvuseseisund, kus meele analüütilise poole ehk teadvuse aktiivsus on madal ning kus me oleme oma alateadvuse reaalsuses. Mida väiksem on teadvuse aktiivsus, seda rohkem domineerib ning on tõene alateadvuse reaalsus ehk seda sügavamas transis me oleme. Hüpnoosi iseloomustab tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Kunstliku hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju. Hüpnoos on uks inimese alateadvusesse ja selles olevatele piiramatutele ressurssidele, mis võimaldavad inimesel end...
Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõh...
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsu...
Muusika kuulamine Steve Reich "City Life" Pala areneb nende väljendusvahendite kaudu, mis muutuvad. Lugu oli rütmikas. Dünaamika kaudu väga see lugu ei arenenud. Väga palju erinevaid tämbreid (taksouksed, metroohääled). Enam pole oluline meloodia. 20. sajandil ühtne stiil puudub, sest : 1) suured katastroofia sundisid kunstnikke pidevalt uute lahenduste, uuenideaali otsingutele - leiti palju erinevaid stiile. 2) infolevik kiirenesid ja tekkinud suunad ammendusid kiiremini. Iga helilooja loob ise mängureeglid. Meloodia kaotas tähtsuse. Klassikaline harmooniankaotas tähtsuse. Tähtsateks väljendusvahenditeks said tämber ja rütm. Uued kompositsioonivõtted Klaster - kõlavad korraga kõrvuti olevad helid. Aleatoorika - ( kontrollitud juhuslikkus) helilooja jätab interpreedile vabad käed mõnede väljendusvahendite valikul. Dodekafoonia - 12- tooni tehnika; 12 heli pannakse ritta ning need kõlavad kogu teose jooksul samas järjekorras. Elekt...
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus,...
1.2.1.Psühholoogia teoreetilised suunad. Harjutus 2 ÜL. Täitke tabel. Tabelit saab kasutada aineeksami ajal. Teoreetiline suund Tuntumad Peamised valdkonnad (tööd), esindajad mida tänapäeva psühholoogia kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow ...
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemus...
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailma...
SALVADOR DALI 1500 maali Skandaalid hispaania maalikunstnik 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 KÜ S I M U S : D A L I L E O M A N E STIIL? Hüperrealistlik, unenäolised maastikud ja ebaloomulikud karakterid mäng alateadvuse ja loomingulisuse vahel, ekstreemsetes seisundites kogetud paranoilised nägemused. mõtles välja ebateadusliku termini paranoia - kriitiline meetod, mis tähistab mängu alateadvuse ja loomingulisuse vahel, olgu siis luules või pildis, selgitamaks mõistet "loominguline pimedus". PARANOIK Paranoiline aktiivsus on süstemaatiline. Sellega saab siseneda inimese tundemaailma ja allutada selle elemente. Maalid võlgnevad oma tekkimisel tänu Dali võimele üheaegselt kui paranoik tajuda seda pilti teistlaadse välise ilmingu piires, olemata ise seejuures vaimselt haige. Dalile on omistatud ütlemine: "Ainus eri...
Naturalism: Naturalistid tulid tagasi argiellu probleemide juurde. Nende sõnastus oli detailirikas. Nad hakkasid kujutama tegelikkust ilma, et nad oleksid seda illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud,...
PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED SUUNAD SUUNA NIMETUS ESINDAJA(D) KIRJELDUS 1 Psühhoanalüüs Sigmund Freud - Käitumine on mõjutatud alateadvusest. - Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile. - Selle loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. - Katsetati loomadega. ( Nt tuvid, koerad, rotid jne ) ...
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse...
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal is...
SÜRREALISM 11. A klass Maria Düna SÜRREALISM See on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924. aastal koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. SÜRREALISMI TUNNUSED • Alateadvuse otsingud. • Fantaasia-ja värvirohke. • Ei tunnistatud piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. • Erines senisest maalikunstist omapäraste süžeede poolest. • Vaimukad objektid SALVADOR DALI (1904 – 1989) VERISTLIK SÜRREALISM Looming on küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Optilisi petted, mida saab tajuda mitut moodi. Reaalse ja ebareaalse piirid Mõistusevastased seosed TEMA TÖÖD SALVADOR DALI. MÄLESTUSE PÜSIVUS. 1931. Salvador Dali. Kodusõja eelaimus. 1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952...
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must ka...
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ...
1) Milliseid meetodeid kasutasid eurooplased Aafrika valitsemisel? Otsene valitsemine - selle korral määrati kohalikud ametisse suvaliselt, arvestamata seniseid traditsioone ja võimusuhteid. Kaudne valitsemine - kolonisaatorid säilitasid senised võimumehed ja piirdusid nende tegevuse juhtimise ja kontrollimisega. 2) Kuidas on Aafrikaga seotud David Livingstone? Ta oli esimene eurooplane, kes läbis Lõuna-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas muu hulgas Victoria joa. 3) Millist kunstivoolu esindasid: Ilja Repin - realism Johann Köler - nii romantismi kui ka realismi ilmingud Edouard Manet - impressionism Claude Monet - impressionism Vincent van Gogh - postimpressionism Paul Cézanne - postimpressionism Paul Gauguin - postimpressionism 4) Millise avastuse tegid: (milline tähtsus?) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodust...
Sürrealism Mis on sürrealism? • Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. • 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. • Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. • Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka pol...
SÜRREALISM · lähtekohaks spontaanne joonistamine · mässumeelse seltskonna juht oli Andre · ''Kaarte paljundamine'' Breton uus suund sürrealism · 20. ja 30. sürrealism oli püüe leida · 1924 avaldas Breton oma arusaama alateadvuse jälgi sürrealismist, võttes eeskujuks Freudi · erines muust maailmast eelkõige omapärase analüüsid süzee poolest · üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri · traditsiooniline maalitehnika kõiki esemeid kaotamine kujutasid realistlikult veristlik · kunsti käsitleti kui elu peaproovina · esemete omavahelised suhted moonutatud · spontaansus ja alateadvus · rõhutatakse ruumi sügavust · sakslane Max Ernst tegi frotaaze (hõõrutud · Giorgio de Chirico veristlik s...
“Luule mõjust ja luuleravist” 1) Luulemaailm rikastab inimest mitmel moel. Luuletustes olevad sõnad mõjutavad kui ka ravivad inimesi. Autor on öelnud, et: “Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses.” Lisaks sellele, luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Samuti tuleks välja tuua, et kirjandusega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit. Üldiselt luule parandab meeleolu, annab uusi mõtteid ning tekitab ka sisemisi elamusi. 2) Inimesed mõistavad luulet erinevalt, sest inimeste teadmised ei ole identsed, kuna elukogemus on igaühel erinev. Igale inimesele võib üks ja sama sõna tekitada erinevaid mõtteid ja tundeid. Seda sellepärast, et inimestele tulevad meelde isiklikud mälestused, mis on seotud teatud sõnadega. Ja just mälestuste pärast võivad osad ...
SÜRREALISM 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid Sigmund Freudi alateadvusteooriale. sürrealistid 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja viia ühiskonnas? tabude kahtlaseksmuutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse Nad kasutasid seda palju, nad püüdsid ja alateadvuse osa kunstiloomingus? alateadlikke jõude vabastada sponaansuse abiga. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst Esimene variant on veristlik sürrealism, see on kaheks variandiks. Millised need on? väga realistlik kujutamise viis, realistlikult kujutati looduslikke materjale ning ka esmete üksikosi. Teine sürrealismi varint vältis veristli...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
"Armastuse kunst" - Erich Fromm Peatükis, "Vanemate ja laste vaheline armastus", oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unust...
Isiksus ja temperament Tarvo Haggi Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura) 5) Humanistlikud isiksusekäsitluse...
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria neuroloog, kes rajas psühhoanalüüsi teooria ja meetodi. Mees, kes on eelkõige tuntud tänu oma teooriatele alateadvuse ja repressiooni vastase kaitsesüsteemi kohta defineeris seksuaalse iha põhilise ajendina inimese elus. S. Freud sündis 1856 aastal Freibergis, kuid kolis koos perekonnaga üsna pea Viini. Ta oli väljapaistev õpilane, keda hellitati lapsepõlves palju ning Sigmund oli ilmselgelt oma esmasündinuna vanemate lemmik laps. Olenemata suurepärastest teadmistest ei olnud juudist Freudi karjääri valik kerge. Kogu keskkooli aja oli Sigmund huvitatud juurast, kuid kasvav vaimustus Charles Darwini teooriate vastu viisid tema seitsmeteistkümneselt arstiteaduskonda astumiseni. Ernst Brucke oli see mees, kes lõppude lõpuks noormehe tähelepanu püüdis ning kelle mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Sigmund avaldas oma töid kaladest ning te...
Mina analüüs Jungi psühholoogia elementide kaudu. Jung oli väga keeruline inimene, ta oli palju lugenud ja reisinud seoses sellega on teda ka raske tõlgendada. Too sama mees on andnud väga palju tänapäeva psühholoogiale ja üldse tervele universumile. Kes on inimene?Kes olen mina? Selleks, et saada nendele küsimustele vastust on vaja teada/ tunda Jungi psühholoogia elemente (keeruline mõtteviis). Nendeks on siis ego,kompleks, persona, vari, arhetüübid. Ego on inimese teadliku Mina keskus, sellest oleneb ka, kuidas inimene ennast sõnastab ja mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad. Kompleksi tähendus...
Unenäod Mirell Vanaaseme MJ112 Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis, kuulmis, lõhnatundmis, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljen...
Sürrealism- liidriks oli kirjanik Andre Breton. Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Tegeldi kõigega, millega taheti. Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine oli kui inimeste vabastamine mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Kirjanduses harrastati automaatset kirjutamist ja vabu assosiatsioone. MAX ERNST tegi frotaaze ehk hõõrutud pilte. Automaatne ja kollektiivne joonistamine. JOAN MIRO ansurdne huumor, fantaasia ja värviküllased kujundid, spontaansus. Otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, laste ja hullude eneseväljenduses. Esemed ja nendevahelised suhted oli moonutatud. Kolmemõõtmeline ruum. SALVADOR DALI «mälestuse püsivus» naturalistlikud üksikasjad on ühendadyt mõistusevastastesse seostesse. Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA Saksamaa k...
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gu...
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)impone...
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
1. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ...
KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre. Alguses küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja vendade Wrightide lennukiga, aga juba 1909. lendas Louis Bleriot´ üle La Mance. 3. Millised muudatused on mõjutanud ja mõjutavad kirjanduse positsiooni tänapäeva maailmas? 4. Mis on: ...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sinu keha räägib sinuga. Mõtete ja tunnete mõju tervisele Referaat Juhendaja:, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Rahulolematus on muutumas inimese elustiiliks. Üsna loomulikult lubame end tema poolt meid valitseda, otsustada ja elada meie elu meie endi eest. Ometi on inimesele antud võime teha valikuid. Me võime valida hoolivuse, märkamise, tunnustamise, tänu, rõõmu, armastuse ja tervise. Meie võimuses on lahti lasta rusuvast minevikust ja seda põhjustanud valikutest. See on hinge, vaimu ja keha kasvamise uus võimalus, mis on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega. Vabastava hingamise terapeut Binnie A. Dansby on öelnud, et valmidus tunda kõiki oma tundeid ei saabu, kui me end t...
Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundi...
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guil...
Maailm 20. sajandil 1.Perioodi üldiseloomustus Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõj...
ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK: · vormikad inimesed · loodusmaal ja natüürmort · ...
Eesti kunst 1980ndad 2. slaid - 1980ndate algus Kaheksakümnendatesse aastatesse astus eesti kunst edukana, aga ka kriitika poolt ülesköetud kartusega seisaku ja muutuste puudumise ees. Reguulaarsetele ülevaatenäitustele esitati suurepäraseid töid, meie esimaalijad ja graafikud olid võimelised omas laadis edasi arenema. 3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvaria...
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...