Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja Alarich II :rahuleping 1234-Philippe II Auguste vallutas linnuse Alaealine troonipärija Louis XI Pacello Mercogliano-itaalia aed Charles VIII-turniir Francois I lõpetas ehitustööd Kutsus Leonardo da Vinci Villandry Ainulaadsed aiad Jean le Berton Valmis 1536 aastal Carvallo-taastas
araablaste edasitungimine Euroopas. 4) 768 - Karl Suur sai Frangi riigi valitsejaks. 5) 451 - toimus lahing Katalaunia väljadel, ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid. 6) 843 - Ludwig 1. Vaga kolm poega saavutasid kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa. 6. Isikud: 1) Chlodowech Merovingide sugukonnast pärinev Frangi riigi kuningas. 2) Alarich läänegootide kuningas, kelle juhtimisel rüüstati Rooma linna. 3) Karl Martell - Heristali Pippini sohipoeg, võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. 4) Attila hunnide kõige tuntum liider. 7. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: 1) vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2) vajadus luua stabiilne võimusüsteem 8. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus
Rooma uus tugevnemine (284-395) iseloomulikud jooned: Valitsejat nimetati isandaks, seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa Rooma riigi Lääneprovintsist, viidi läbi reforme, rahuleping pärslastega. Isikud: Anastasius I ja Justinianus I. 4) Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt
õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises. Originaalsuspüüd, õigusteadusliku väitluse taotlemine ei olnud enam voorus, vaid patt. Nii ei olnud enam põhjustki oodata õiguselt enamat ja vallata õigust rohkem, kui oli vajalik igapäevastes tehingutes. Hilisantiigi Rooma õigus ei olnud halvem, vaid teistmoodi õigus. Sellest sai aru geniaalne läänegoot Alarich II ning tegi seda, mis oli vajalik. Ta pani kirja provintsis alalhoitud Rooma pärandi ja võib-olla tegi sellega Rooma õiguse säilitamiseks ja selle eest hoolitsemiseks sama palju kui CIC’e looja keiser Justinianus. Euroopa õigusajaloo jaoks on 5.-6- sajandi vahetusel eriline tähendus. See oli õiguse üleskirjutuste aeg. Siin võib kodifitseerimise mõistet kasutada selle reservatsiooniga, et need õiguse kirjapanekud ei taotlenudki tingimata täielikkust ega väljaarendatud süsteemi
ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kristlik kultuur: Hieronymus; Augustinus.
· Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus · Vana-Rooma riigis tekkinud ja arenenud instituutide kogu. · Euroopa rahvaste poolt rooma eraõiguse instituutide edasiarendamisel omaks võetud õigus. Kviriitlik ajastu · Quirites täieõiguslik kodanik · Tavaõigus, alguses on õiguslikud ja religioossed normid koos, hiljem eralduvad, 451 eKr
· 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb. Pärast seda tekib Ida-Gootide kuningriik. 496 tekib Frangi riik. Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riiklik moodustis, mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis, oli Frangi riik
Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kultuur hilise keisririigi ajal: paganlik kultuur; Plotinus. Kristlik kultuur: kreeka ja ladina kristliku kultuuri erinevus; Eusebios; Hieronymus; Augustinus. 14 3.1 Constantinus I Suur Constantinus I Suur, kelle nimi kõlab ladina keeles ,,Constantinus I Maximus, Imperator Caesar
edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. hunnid ja suur rahvasterändamine: 375 tungisid Sise-Aasia steppidest Euroopasse hunnid ja panid sellega ahelreaktsioonina liikuma teised rahvad. Läänegoodid asusid Traakiasse Rooma võimu alla. Gootide ülestõus ja 378a sai keiser Valens neilt Adrianapolis hävitavalt lüüa. Theodosius Suur (379-395): Ida-Rooma keiser, kes sõlmis gootidega lepingu ja muutis nad liitlasteks
usuvabaduse + legaliseeris ristiusu; juhtis Nikaia kirikukogu; muutis Konstanitinoopoli impeeriumi pealinnaks. Theodosius Vana-Rooma keiser; Tema nimele lisatakse ka "Gootide Sõber". Suur Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine. 394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla. Alarich läänegootide kuningas; tema juhtimisel vallutasid läänegoodid Rooma ja koos orjadega panid linnas toime kohutava rüüstamise. Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu; võitis Katalaunia lahingus Attila vägesid
olnud kuninglikud administraatorid ega maaisandad. Germaanlaste ja romaanlaste ühtesulamine: Germaanlaste ja romaanlaste kokkusulamine sai alguse germaanlaste sissetungiga Rooma Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste hulgast pärit läänegoodid liikusid läbi hilise Rooma riigi Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Läänegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat. Seejärel suundusid läbi Gallia Narbonnensise Aquitaniasse 418/419, kuhu nad seadsid end sisse vormiliselt föderaatide õigustes, tegelikult praktiliselt iseseisva kuningriigina, pealinnaks Toulouse (Tolosa). See oli esimene ,,barbarite" kuningriik veel mitte langenud Lääne-Rooma riigis. Siit tungisid nad edasi Hispaniasse, kus VI sajandil, umbes 554. a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil
Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus- läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum
katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum
• Kristlus tõi leevendust Mooses käskude rangusse. Vabadus ja arm on olemas, jumala kätes, sõltub tegudest. Lääne-Rooma langus (rahvasteränd, 4.-6. saj) Kahe õiguskultuuri kokkupõrge ja süntees • Roomlaste kirjalik, kutseliste juristidega, abstraktne • germaanlaste karjakasvatajate-alepõllundajate arhailine lepitusõigus • Nn Barbariõigused, Lad k, roomlastele eraldi seadused. Näit läänegootide kuningas Alarich II (VI saj) • Lex Visigothorum • Lex Romana visigothorum • NB! Personaalsuse printsiip Mõjutegurid • Kuningad hakkasid Rooma eeskujul seadusandjaks • Rooma vulgaarõiguse mõju • Ristiusu mõju • Germaanlaste tavaõigus • Kirjutatud õigus Frangi riigi teke: roomlaste linnaõigused ja germaanlaste karjakasvatusrahvas • Chlodovech I, Lex Salica Kuningas nimetas ennast nii
vahel tekkis konflikt mille hunnid võitsid. Edasi hunnid liikusid läänepoole ja järgmisena nad põrkasid kokku läänegootidega, läänegootid palusid Roomalt, et kui neid lastakse Rooma riigipiiridesse, siis nad aitavad kaitsta Rooma riiki. Läänegootid asusidki Rooma territooriumile aastal 376pKr, seoses sellega kasvaski germaanlaste positsioon Rooma sõjaväes. Suht ruttu peale Rooma asumist tekkisid läänegootide ja roomlaste vahel konfliktid, 410pKr läänegootid kuningas Alarich I juhtimisel Rooma linna sisse. Pärast Rooma linna rüüstamist nad lahkusid Roomast ja rajasid Lõuna-Galliasse oma läänegooti riigi. Ka teised germaani hõimud palusid Roomalt luba asuda Rooma riigi territooriumile, aga ka neil tekkisid sarnaselt läänegootidega Roomaga konfliktid. Nt Vandaalid, kes asusid algselt tänapäeva Taani alal, sealt nad siirdusid edasi Kesk-Euroopasse Pannooniasse (ligikaudselt tänapäeva Ungari ala) ja sealt edasi Hispaaniasse.
Et germaani hõimudele vastu astuda, tõid lääne rooma väehjuhid oma leegionid ära Britanniast Itaaliasse, mis tähendab ka maailmaajalooliselt Britannia provintsi loovutamist barbaritele. Rooma vägede juhataja Stilihov mõrvatakse ja see annab gootidele võimaluse Roomat rünnata. Gootide eesmärk oli saada föderaadi staatus, sellest keiser keeldus. Tulemuseks oli katastroof. 410. aastal vallutavad gootid Rooma – see on esimene pöördepunkt. Ka gootide juht Alarich sureb ootamatult, mis tõmbab edasisiele pealetungile piiri ette. Sellesse aega jääb püüd kukutada viimane Rooma keiser Romulus Augustus – oluliseks eelduseks on see, et Rooma sõjaväes on germaanlaste käes ülekaal. Protsess ei toimu mitte ainult hõivamise vaid ka integreerumise teel. Kogu sellest riikide puntrast püsivam tähendus on Läänegootide omal, aga ainus pikaajaline, mis hakkab tulevikueuroopat kujundama on Frangi riik.
elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid
395 pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks, sisuliselt kaheks riigiks. 4 – 5 sajand pKr suur rahvasteränd, mille panid liikuma hunnid Aasia steppides. Lääne- Rooma riik ei suutnud end sõjakate barbarite eest kaitsta, kuid impeeriumi hukk oli aeglane – barbarid, peamiselt germaanlased ujutasid impeeriumi järk-järgult üle. Sageli kutsusid roomlased ise germaani hõime endale appi. 401 tungisid visigoodid (germaani hõim) Itaaliasse. 410 rüüstas Alarich Rooma linna. Segadused kestsid kogu sajandi I poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK
Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). Roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, kristlastel määrab religioosne ilmutus poliitilise korra. De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele, keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu...). "Jumalariigis" räägib ta Rooma taassünnist, nii kreeka filosoofia kui Rooma täiustuvad, kui neile lisandub kristlus
Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade jumalate hülgamine ja asendamine kristliku Jumalaga. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu...)
annaabi.ee 
