Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"väljatugevus" - 145 õppematerjali

väljatugevus on jõud millega väli mujutab väljas asuvaid ainepunkte Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli – väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ?
thumbnail
1
doc

Elektriväli

Elektriväli Väli ­ omavahel mitte kokkupuutes olevate kehade vahelise vastastikmõju vahendaja; Elektrostaatiline väli ­ paigalseisvaid laetud kehi ümbritsev, nende omavahelise vastastikmõju vahendaja; Väljatugevus (elektrostaatilise välja tugevus) E ­ elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E = q Välja jõujooned ­ välja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes punktist tõmmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis väljatugevuse vektori E suunaga; Väljade superpositsiooni printsiip väljatugevuse jaoks - kui välja tekitavaid laetud kehi...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrostaatiline väli. Väljatugevus.

Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri Superpositsiooniprintsiip Vektorite liitmise põhimõtte kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Elektrivälja vektori suuna määramine Positiivse punktlaengu väljatugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne. Elektrivälja jõujoon On mõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud piki selle joone puutujat. Elektrivälja vektori suund määrab ära ka jõujoone suuna. On abivahend elektrivälja kirjeldamisel. Negatiivsele tulevad jooned sisse, positiivselt lähevad välja...

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Füüsika töö

Millal on kehal potensiaalne energia? 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? 6. Nimeta tööd valemeid! 7. Mis kujul on esitatud punktlaengu q potensiaalne energia homogeenses elektriväljas? 8. Milline valem kehtib raskusväljas? 9. Mis juhtub siis,kui potensiaalne energia liikumisel ära kulutatakse? Elektrivälja potensiaal 1. Mida näitab väljatugevus E? Näitab ühikulise positiivse laenguga kehale vaadeldavas punktis mõjuvat jõudu 2. Mida näitab potensiaal ? Kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia 3. Mille määrab laengu märk? Määrab tema poolt tekitatava potensiaali märgi 4. Mida nimetatakse ekvipotensiaalpinnaks? Ühesugust potensiaali omavate elektrivälja punktide hulka 5. Millest ei sõltu kehade liikumine?...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Füüsika kt. 1 konspekt

Gaussi teoreem: elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga, jagatud elektrilise konstandiga 0. Gaussi teoreem diferentsiaalse kujul: Vähendatakse ruumala kuni see muutub punktiks. Elektrostaatilisevälja divergents Divergents ­ skalaarne funktsioon koordinaatidest Divergents näitab kuidas elektriväli muutub selle punkti läheduses. Mittehomogeenne väli ( väljatugevus ei ole kõigis punktides ühesugune) muutub iga telje suunas erinevalt. Iga välja punkt on laengu enda punktiks. Juhul kui div E on positiivne, siis nendes välja punktides asuvad välja allikad. Seal kus on negatiivne seal välja neelud. Vektori E jooned saavad alguse allikatest ja suubuvad neeludes. 4. Gaussi teoreemi rakendusi. · Ühtlaselt laetud lõputu tasandi väli. Vaatleme välja, mille tekitab konstantse pindtihedusega laetud lõputu tasand;...

Füüsika
258 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Alalisvoolu ahel õppeaines füüsika

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimä...

Füüsika
215 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika II eksami pilet nr4

elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja ­ laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva...

Füüsika
219 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika II eksami pilet nr6

Kasuliku võimsuse suhe vooluallika koguvõimsusesse määrab vooluallika kasuteguri. Maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R/R=1 kasutegur on siis 50% 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus : dB=k2IdLsina*1/rruut a(alfa) on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille...

Füüsika
64 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. 10. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment. Seda nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks. Summaarne väljatugevus dielektrikus on: Nn. lineaarsetes dielektrikes: Teame Coulombi seadusest, et dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 11. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus. Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. elektrinihke vektor, mis seob voo pidevuse mõistet kasutades välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade...

Füüsika II
756 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Väljatugevus, potentsiaal ja pinge 11.klass (füüsika)

Väljatugevus -Elektriväli ümbritseb iga laetud keha; ülesanne on kanda edasi elektrilist mõju; omab energiat, kuid ei ole tajutav. -Välja isel. suurus on elektrivälja tugevus: suurus, mis näitab ühiklaengule mõjuvat jõudu ehk iseloomustab väljas olevaid jõudusid. Valem/ühik: E=F/q;[E]=N/C=V/m -Väljatugevus on vektoriaalne suurus (laengutevaheline jõud on alati kindlasuunaline). -Mingi punkti väljatugevus on võrdeline väljatekitaja laenguga ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. Valem: Ea=k*q/r² -Jõujooned: mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Potentsiaal -Igal väljal on energia, mis isel. võimet teha tööd. -Energia isel. kasutatakse mõistet potentsiaal: elektriväljas ühiklaengu potentsiaalne energia. Valem/ühik: φ =Ep/q;[φ ]=I/C=V(volt) Valem: φ =qEd/q=Ed...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

ELEKTROSTAATIKA

F N Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektrivälja punktis laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Valem: E= Ühik: 1 q C N 5. Millal on väljatugevus 1 ? C N Väljatugevus on 1 kohta, kui välja punktis mõjub laengule 1C jõud 1N. C 6. Elektrivälja mingis punktis väljatugevuse arvutamine, valemis esinevate tähtede tähendused ja ühikud. q E= 4 0 r 2 7. Mis on homogeenne elektriväli? Joonista välja E-vektorid. (küsimuse 8 all)...

Füüsika
114 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrostaatika

Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. Mitmest kehast koosneva ja elektrit juhtiva süsteemi laadimisel saavad süsteemi kõik osad ühesuguse potentsiaali juurdekasvu, suurema mahtuvusega keha omandab suurema laengu. q1 q 2 F =k r2 A = Eqd =Uq U = 1 - 2 = Ed 0 S ( n -1) q C= = d U F ­ jõud (N) k ­ elektrikonstant (9*109 Nm2/C2) q ­ laeng (C)...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

5.2. Kahe paralleelse erinimeliselt laetud lõputute tasandite elektriväli 1 Nende vahel E = , väljaspool E=0 1.5.3. Laetud (q) kera pinna väli q E= r- kaugus kera tsentrist, kera sees väljatugevus 0 4r 2 1.5.4. Ruumiliselt laetud kera väli q Väljaspool sama pindmise keraga, sees E = r R ­ kera raadius 4 0 R 3 1.5.5. Lõputu laetud silindri väli Väljas 1.6. Gaussi teoreemi diferentsiaalne kuju 1 <> <>...

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kontrolltöö - Arvo Mere

YFR0012, I. Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida väljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ühendava sirglõigu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfääri tsentris. Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida...

Füüsika ii
814 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Elektrimahtuvus

1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha li...

Füüsika ii
144 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Elekter ja magnetism

· See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q1 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 16 SUPERPOSITSIOONI PRINTSIIP · Kui mitu laetud osakest tekitavad antud ruumipunktis elektriväljad, mille tugevused on E1, E2, ..., En , siis kogu väljatugevus selles punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. · Seejuures iga allika väli arvutatakse nii, nagu teisi välju poleks olemas (väljade superpositsiooniprintsiip): 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 17 Elektrivälja jõujooned · Elektrivälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga. · Elektrivälja jõujooned algavad positiiv-setel laengutel...

Füüsika
322 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid

Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda ssellist liikumisolekut (Newton I ) 7) Kiiruse suund, trajektoor? Kiiruse suund on puutuja sihiline 8) Millega iseloomustatakse välju ? Füüsikaline väli on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed mõjutavad üksteist. Välju iseloomustatakse väljatugevusega . Väljatugevus on jõud millega väli mujutab väljas asuvaid ainepunkte Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli ­ väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ? IV...

Füüsika
145 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füüsika teooria

Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus , jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus Jõujoon- Joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal- Välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, =const. A12=0. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul?...

Füüsika
380 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem....

Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun