pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . U12 = A/q = (1 -2)+ 12 Suletud ahelas on elektrostaatiliste joudude töö vordne nulliga,seega A = q· Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vordeline pingega U12 ja pöördvordeline takistusega R12 I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4
Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega 2 I =U 12 /R 12=( 1-2 + 12 )/ R12 (5) U12 ja pöördvõrdeline takistusega R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid, siis IR12=U 12=1- 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1-2 + 12=0 (6) millest 12=1- 2 (7) Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike, võrreldes ahela takistusega. 1
pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2 . A U 12= =( φ1 −φ2 ) + ε 12 q Suletud ahelas on elektrostaatiliste jōudude töö vōrdne nulliga,seega A=q ∙ ε Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vōrdeline pingega U12 ja pöördvōrdeline takistusega R12 U 12 φ1−φ2 +ε 12 I= = R 12 R 12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12=U 12=φ1−φ 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. φ1−φ2 +ε 12=0 Millest ε 12 =φ1−φ 2 Voolutugevuse mōōtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike,vōrreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis)
l temperatuurist ning on homogeense silindrilise juhi jaoks arvutatav: R = , kus - S juhi materjali eritakistus, l ja S - vastavalt silindri pikkus ja ristlõikepindala. Üldistatud Ohmi seadus e Ohmi seadus vooluahela lõigul 1-2, kus toimib elektromotoorjõud E12 (e mittehomogeensel ahelalõigul): IR12 = 1 - 2 + E12 (I- voolutugevus, R12- takistus, 1 , 2 - potentsiaalid lõigu otstel). Diferentsiaalkujul: r r r r r r j = ( E + E × ) , kus j - voolutihedus mingis punktis, E ja E × - vastavalt elektrostaatilise 1 ja kõrvaljõudude elektrivälja tugevus samas punktis, = - erijuhtivus.
A=q × (9) Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega U12 ja pöördvõrdeline takistusega R12 U 12 1-2 + 12 I= = (10) R 12 R 12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid, siis IR12=U 12=1- 2 (11) s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1-2 + 12=0 (12) millest 12=1- 2 (13) Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku
Laengud mõjutavad üksteist elektromagnetvälja kaudu. Vooluallika sees tööd teevad laengute nihutamiseks kõrvaljõud. 4. Üldistatud Ohmi seadus j = ( E + E*) - lisandub kõrvaljõudude elektriväli Elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne tööga, mida kõrvaljõud teevad ühikulise positiivse laengu nihutamisel piki ahelat. Ühik V. 12 = ´ Ohmi seadus mittehomogeense elektrivälja jaoks IR12 = (1 - 2 ) + 12 = U 12 5. Kirchhoffi reeglid m I- I k =1 k m-voolude arv sõlmpunktis n n II - Ik =1 k Rk = k k =1 - ...alalõikude arv 6. Joule'i-Lenzi seadus dA võimsus N = = IU = I 2 R dt N j2
annaabi.ee 
