Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Akordid klaverile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng..........................................................
Ji.- t- Wla.r"^4" fuy = 6 rbq =,=, { y =O [-+Yr--=- o { r*A=' 'z{fl): r, l* . R.B x.3 --> Rg +-tg , = 61 6^( i -.,r j l',.* {> (.rn,,r x 3 =.t6 x1 z7 Rtv/ -?- Ao 3133 I T= t ** I l- {F- L. &r= *,ey rX.* gfi3 t,AzAr{& er 4.- t*y * o B, BS hrB ,e4A*,* kq- {^v= ,6 {Y:-o (e.x- o
9 11 12 15 k 17 t0,95(24) 27 X2+ 33 X2- 33 34 38 39 41 44 46 48 52 56 59 66 83 88 97 98 98 99 1 4 N 25 24 xx 49.72 1.710882 σ 868.7933 13.84843 s 29.4753 7 36.41503 M 44 Haare 90 8 2 Δμ 10.08575 Alumine piir 39.63425 9 Ülemine piir 59.80575 σ al piir 572.5944 σ ül piir 1505.661 3 10 t-statistik 0.047497 X -statistik 2 26.0638 N(μ,σ) X2-statistik U(0,100) X2-statistik DN-statistik 0.13 F-statistik 0.142
Ko*g 4),t2qt N 45824 ANI", L;Ju, v,(r) = ,? fnn=40 K& a(r)-.t Yh{- 2. t(g }trr: 2.t4g I,,= 0r44n l:0145h (: o,4d r!' U= 0rl 5* otr Fvx,gnrurwrvAfts (orrio^.1 [,*].t'.. &^rya f-" t.,.' T:T" ' = IV AlrItt) dd$'- .f''''nJ" ->-To=o #-r^ 041-^^fl ["*-*]' %aw ]"9-']- ]-%" ^***"4 .t l*J.n a o^.uqla^ : il$
m- metre, mile EC- Europien W- west tel- telefone xxx- lots of kisses at community the end of the letter BC- Before Christe f-female AD- Anno Domini PM- Prime Minister Str- strait pp- pages FBI- Federal E- east UNICEF- United MP- member of Bureau of National Children´s parlament, military Investigatio Fund police Sq- Square Kph- kilometre per PS- post skript St- saint, street VAT- value added tax hour Etc- et cetera, and the VCR- video casset the USA- the United am- before noon, aute yr- year
Abbreviations m metre(s), mile(s),million(s), male, married f - female MP Member of Parliament, milatary policeman the USA the United States of America UFO Unidentified Flying object BBC British Broadcasting Corporation BC Before Christ, British Council AD Anno Domini, in the year of Our Lawd, of the Christian era kph kilometres per hour am aute meridiem, before noon pm post meridiem, after noon no(s) - number(s) pp pages PM Prime Minister PS Postscript, post scriptum / at the end of the letter yr - year Xmas Christmas vs versus Sq Square Str Strait St Saint the UK the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland IBM International Business Machines VIP very important person EEC European Community (the common market) VAT Value added tax MSc Master of Science BA Bachelor of Arts GB Great Britain W - west E east etc et cetera, and so on, and the rest, and other s
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 54 32 30 54 89 54 9 94 51 69 19 15 33 88 37 87 94 49 18 85 43 43 41 62 81 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=53,24 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=705,69 Standardhälve: Sx=26,56 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=51 Haare: R=94-9=85 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist)
Maailma ühiskonnageograafia ARVUTITUND Valitud riigi eksport ja import: AUSTRALIA 1. ekspordi ja impordi olulisemad väärtused Koguväärtus mlrj* Inimese kohta USD (jaga rahvaarvuga) Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe) Austraalia kaubandusbilanss on positiivne ja seetõttu jääb raha üle mida kasutada muudeks asjadeks. 2.EKSPORT Peamised Muutused vastava toote Vastava toote Peamised turud eksporttooted ekspordis 2005-2009 osatähtsus maailma- %-des algaasta suhtes kaubanduses % (vajuta + märgile tabelis toote
''{ . ,t, 'i,, '.' ei'o1i" + "i/'(;t'i : { -'niL^l t '/t J W '' tt tt '/ trf, a !Yl s oOJ'h'/ UU 6 ba , b88C-'y 9Y J-' co sh'y ./ L ( (^v L D c aqL'y )t I
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul........................................................
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:....................................................
i xi 1. 1 1 2 2 3 17 4 81 5 97 6 75 7 22 8 21 2. 9 94 10 62 11 81 12 73 13 74 14 52 15 79 16 45 17 14 18 70 19 2 20 71 21 48 22 79 23 77 24 39 25 19 3.1. 3.2. N 25 i (xi - x)2 Keskväärtus 51.8 1 2580.64 Dispersioon 968.58 2 2480.04 Standardhälve 31.12 3 1211.04 Mediaan 62 4 852.64 Haare 96 5 2043.04 6 538.24 7 888.04 α 0.1 8 948.64
oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt)
oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul. TARBIMISKÄITUMINE piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu. Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kasulikkuse ühik UTIL. Piirkasulikkuse teooria reeglid: Piirkasulikkuse kõver on alati alanev. Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (o-tarbimist, 0-kasulikkust). Kogukasulikkus kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus on 0. Piirkasulikkus annab kogukasulikkusele kõvera kalde. piirprintsiip majandusteooria põhiprintsiip, millest lähtudes huvitutakse mitte niivõrd tarbitud ja toodetud hüviste ühikutest kokku kuivõrd viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkusest (piirkasulikkus) ning viimasest toodetud ühikust (piirprodukt)
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu.
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu.
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E
r-* tTnqt '-qilg._ ,?r, ' qr"7:'#l E4 j -.1 J^*{t(o0r d b,9-, 0T.oY.oP ,)l & 1,3 /,t/" { [ 6r 0x ' l " Jtr ** tC "/ )r ,qrrdx 0 ,1 =,,. c r d,,( J,f *.
Ümardamine ROUND(arv;numbrite_arv) numbrite arv ümardab Tulemus -3 tuhandelisteni Näited Round(1,25;1) 1,3 -2 sajalisteni Round(1,25;-1) 0 -1 kümnelisteni Round(1,25;0) 1 0 täisarvuni 1 kümnendikeni 2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda kümnend Kasuta
MHT0030 RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 1. Keskväärtus =46,20 Dispersioon =867,91 Standardhäve =29,46 Mediaan Me=46 Haare R = xmax xmin = 99 0 = 99 2. Keskväärtuse usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: t, N-1 on arvutatav Exceli TINV funktsiooniga: 1,711 Dispersiooni usaldusvahemik eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10 ning põhikogumit moodustavate mõõdiste arv n = 25: ja on arvutatav Exceli CHIINV funktsiooniga, ning on vastavalt: 36,415 ja 13,843 3. Kontrollida järgmisi hüpoteese (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0,10) 3.1 H0: = 50 alternatiiviga H1: 50
f serreslcl oan6u{ GEODEESIA Prof Ame Randlepp III-307 6202602 [email protected] Geodeesial A=labo.atoorium+kodusedtti6d Geodeesiall E,eksamieeldus=laboratoorium+kodusedtaiod Geodeesiadppepraktika 3 nadalat,A Krjandus -+ J. Randjdw Geodeesia I, II -) R. Ranne Nivelleerimine -+ A. Randlepp Oppepraktikajuhend Insenerigeodeesia. Sr:ssejutrafus + korgemgeodeesia o uurib Maa kujuja suumst o rajabMaapinnalegodeetiliste kindelpunktide v6ryu + kaxtograafia -+ insenerigeodeesia
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark
1 0 0,04 1 0 0,2 2 2 0,08 2 2 0,4 3 7 0,12 3 7 0,6 4 10 0,16 4 10 0,8 5 15 0,2 5 15 6 28 0,24 6 28 7 29 0,28 7 29 8 30 0,32 8 30 9 31 0,36 9 31 10 32 0,4 10 32 11 32 0,44 11 42 12 42 0,48 12 46 13 46 0,52 13 47 14 47 0,56 14 48
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool HÄGUSAD SÜSTEEMID Õppematerjal Koostas: Andri Riid Tallinn 2004 Sissejuhatus 2 Sissejuhatus Viimaste aastakümnete jooksul on hägus loogika leidnud edukat rakendust mitmesuguste juhtimis- ja modelleerimisprobleemide lahendamisel. Informatsiooni esitus hägusloogikasüsteemides on lähedane nendele mehhanismidele, mida inimene igapäevaelus otsuste tegemisel kasutab, mis võimaldab hägusloogikasüsteemide kaudu teha kättesaadavaks traditsioonilistele vahenditele halvasti alluv inimteadmus näiteks protsesside modelleerimis- ja juhtimisrakendustes.
4) - . . . . -.: 2, N . 4) . (x,y)S - .1: D . . - Rn . . . - . . . r ×r f(x,y)g(x,y), - . . . . . . . - yR 1)D - N= 1 2 . f ( x, y )dxdy g ( x, y r1 × r2 . . . - D=D(f) n2) y . . - 3) -
Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1 Osa A 1. Arvkarakteristikud Keskväärtus N µ = xi pi µ = 44,8 i =1 (Kasutades Exceli funktsiooni AVERAGE) Dispersioon N 2 = ( xi - µ ) 2 p i 2 = 814,4 i =1 (Kasutades Exceli funktsiooni VAR.P lisaks kontrollisin Excelis vahetulemusi kasutades) Standardhälve = 2 = 814,4 = 28,54 Mediaan Me = 41 Variatsioonirea keskmine arv (juhul kui on tegemist paarituarvutlise valimiga) või kahe keskmise elemendi poolsumma (kui on tegemist paarisarvulise valimiga) (Lisaks saadav kasutades Exceli funktsiooni MEDIAN) Haare Valimi suurima ning väikseima elemendi vahe R = x max - x min R= 97 - 0 = 97 2. Jaotuse analüüs Võtan olulisuse nivooks = 0,10 ning eeldan normaaljaotust. Keskväärtuse usaldusvahemik
#D#i#m#i#t#r#i# #K#l#e#n#s#k#i#,# #J#u#r#i# #}#u#r#a#v#l#j#o#v#,# #T#a#i#r#a# #A#a#s#a#,# #M##r#t# ##i#g#u#s#,# #I#n#d#r#e#k# #T#a#r#a#n#d# #j#a# #M#a#r#t#i#n# #H#e#l#m#e#.# # # # # #E#E#S#T#I# #R#E#F#O#R#M#I#E#R#A#K#O#N#D# # # #1#.#U#r#m#a#s# #p#a#e#t# # # # # # #s#e#i#s#u#k#o#h#t#:# ## M#e#i#e# #e#e#s#m##rgiks on majanduslikult edukas ja turvaline Euroopa, kus inimestel on hea elada ja lapsi snnitada. Sellises Euroopas soovin ma elada. 2.Laine Jnes seisukoht: Usun, et omandatud kogemused Eestis aitaksid mul viia Eesti kultuuri Euroopasse ja tuua Euroopa kultuuri Eestisse. Miks see nii thtis on? Sest kultuur on ainus jrjepideva arengu tagaja rahva sda ja sdamehl. Tagatis, et Eesti elab ja kestab. Eesti viks olla Euroopa kultuuririik ja mitte ainult hel aastal, vaid kogu aeg. 3.Raivo Jrvi seisukoht: "Arvestades meie olukorda Euroopa Liidu piiririigina ja Venemaa ettearvamatut kitumist kiirelt muutuvas maailmas, on eluthtis eriti EL
I
*, |8
Vi Li t4ihtLLf
l
allinna TehnikaUlikool
Insenerigraafikakeskus
KUJUAVAGoMEERIA
ULDKURSUS
HARJUUsUlEsANDED
j
.//,,7
.h rkfd/*/
UfiaganeVi{l; iqi joy
ppertihmt- l3
Tallinn
l
l
,t
o
ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik http://www.tapeedil.com/rootsi/ruunid/ruunid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vanem_Edda http://et.wikipedia.org/wiki/Thor Inimene, ühiskond, kultuur II Keskaeg ja varauusaeg XI ajaloo õpik, peatükk 7. Viikingid ja nende kultuur SISUKORD Sissejuhatus Viikingite varustus ja sõjaretked Viikingite välimus Rjurik Ruunikiri Ruunikivid Kirjandus Usundid Kokkuvõte Pildilisa Kasutatud kirjandus Kallavere Keskkool REFERAAT VIIKINGID JA NENDE KULTUUR Koostaja: Dmitri Kuznets Õpetaja: Ailar Lyra Maardu 2009 KOKKUVÕTE Viikingid, normannid, varjaagid-kes nad ka poleks, tunneme neid kergesti teiste rahvaste seas ära. Põhjamaa rahvad kellele ei jagunud maad ja nad pidid rännates, rüüstates ja vallutades uusi maid leidma,
TallinnaTehnikaUlikool Insenerigraafikakeskus GEOMEETRIA KUJUTAVA ULDKURSUS ABIMATERJALLOENGUTE KUULAMISEKS KoostanudEdgarKogermann Tallinn 2001 h) Kahe kiivsirgevahelistnurka mS6detakse tavalisenurgaga,mille haaradon nende SISSEJUHATUS paralleelsed. kiivsirgetega l) Kahetahulistnurka m66detaksenurgaga, 1. Kujutavgeomeetriaon geomeetriaeriharu, mille haaradasetsevadteine teisel tahul milleskdsitletakse ning on risti tahkude l6ikejoonega - objektidesttasandilistekujutistefiooniste) (kahetahulisenurgaservaga). tuletamist;
annaabi.ee 
