tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud – peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks.
tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda ena jaoks oluliseks.
3 Hoiakud määravad ära sotsiaalse info töötluse iseärasused · Selektiivne tähelepanu · Selektiivne taju · Selektiivne mälu 2.4 Hoiak ja käitumine Probleem: globaalne hoiak spetsiifiline käitumine Globaalne hoiak ülesituatiivsed käitumisreaktsioonid ( näit kalduvus käituda agressiivselt) Spetsiifiline hoiak konkreetne käitumine konkreetses situatsioonis Fishbein-Ajzen mudel (1991) Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD)
3) Sotsiaalne faas - tehakse selgeks suhtes toimunud muutuse sotsiaalsed tagajärjed, teatatakse sõpradele ja vastatakse väljaspoolt sekkujatele. 4) Kalmu ehtimise faas - keskenduvad kunagised partnerid lahkuminekust ülesaamisele. 12 Hoiakud Hoiakute definitsioonid: 1) Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein, Ajzen). 2) Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krechi, Crutchfieldi, Ballachey). 3) Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekuseisundeist sellega, et nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks (Osgood, Suci, Tannenbaum). Hoiakute omadused (Fishbein, Ajzen): 1) Nad on õpitud. 2) Nad on järelkindlad.
toidukaupu internetikeskkonnast. Uuringust saadud teadmiste baasilt on võimalik kohalikel kaupmeestel minimaliseerida võimalikud esilekerkivad probleemkohad, et saavutada valdkonnas maksimaalne kasv. Uuringu metoodika Uuringuga sooviti leida tõestust või vastuväidet 11-le hüpoteesile (vt lisa 1), mis sõnastati kahele artikli teoreetilises osas käsitletud seisukohale toetudes - TRA (põhjendatud tegevuse teooria, Fisbein and Ajzen 1975) ja TAM (tehnoloogia vastuvõtu mudel, Davis et al., 3 1989) põhjal. Hüpoteeside testimise protsessi käigus mõõdeti tarbijate uskumusi ning sooviti prognoosida nende kavatsust osta toidukaupu ka tulevikus just interneti vahendusel. Eelmainitud kahe mudeli põhjal koostati püstitatud hüpoteeside tõestamiseks 12-st eraldiseisvast plokist koosnev küsimustik, mis kirjeldas tarbijate hoiakuid ja suhtumist
kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; 20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne,
19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W. McDougall (1908) käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus Juhtimisstiilid: Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp Yerkes-Dodson seadus toimime paremini keskmiselt stimuleeritud olekus Thomase teoreem,: kui in´imesed tajuvad midagi reaalsena, muutub see reaalseks oma tagajärgedes Konformsus: Asch, 2/3 inimestest ütleb vale pikkusega joone Loeng 14
kasu on?) ning madal enesehinnang (ma ei saa sellega niikuinii hakkama) (Boer ja Seydel, 1996). Kõrge hirmutunnetus võib mõjutada terviskäitumise muutust vaid siis, kui indiviidil on kõrge enesetõhususe tase (Rogers, 1985). Madala enesetõhususe korral ei pruugi terviskäitumises muutust tekkida. Põhjendatud tegutsemise teooria Põhjendatud tegutsemise teooria selgitab seoseid inimeste suhtumise ja käitumise vahel (Ajzen ja Fishbein, 1977). Autorid väidavad, et inimeste käitumine on mõjutatud järgmistest teguritest. Esiteks tema suhtumisest teatavasse käitumisviisi. Suhtumised omakorda on mõjustatud uskumustest (suitsetamine pohjustab vahki) ning võivad olla negatiivse või positiivse värvinguga. Uskumus võib olla tunnetatud tugevalt (veendumus) voi nõrgalt. Inimesel võib olla samaaegselt mitmeid vastuolulisi suhtumisi teatavasse käitumisse. Käitumine kujuneb suhtumiste üldmõjul.
al, 1992, Crano & Mellon, 1978) ·Käitumuslik kinnitus isetäituv ennustus, mis sunnib inimest käituma vastavalt ootustele saame seda, mida ootame teistelt. ·Enda kohta tehtud ennustuste täitumine Sherman, 1980) ( ·Piirangud ootuste täitumisele, nt väga selge Minakäsitus Hoiakud ·Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein & Ajzen, 1975) ·Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krech et al, 1962) ·Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest eelsoodumustest sellega, et on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks Hoiakud ja käitumine
omavahel seotud, inimliik on 1 lüli ökoloogilistes süsteemides; inimliigi mõju ületab ökosüsteemi vastupanu ja taastevõimet); sündmused: Tšernobõli katastroof; Nevada elavhõbe kaevandus, Virumaa fosforiidisõda. Teadmised inimgruppide ja indiviidide hoiakutest ja käitumisest aitavad teha poliitilisi valikuid, hinnata inimeste valmisolekut muutusteks. Keskkonnakäitumisvalikuid mõjutavad tegurid: (Fishbein ja Ajzen) Hoiakute kujunemine Psühholoogilised tegurid: 1. ankurdamine - keeruliste nähtuste mõtestamine olemasolevate teadmiste ja mõtteseoste (isiklikud kogemused, emotsioonid) abil. Tundmatute mõjudega riskid (tuumaenergia) on enam kardetud. 2. kontrollitavuse tunne - kuivõrd pealesunnitud või inimese tahtele alluv risk on 3. ajalise ja ruumilise distantsi mõju - kaugete mõjude alahindamine 4
5.3. Hoiakute mõõtmismudelid Kolmekomponendiline hoiaku mudel: Hoiakute ABC mudel: x Afektiivne (affective)- emotsioonid ja tunded nt hirm, viha, nauding x Käitumislik (behavior) kuivõrd paneb reaalselt käituma. Mõnelpool selle asemel konatiivne e käitumiskavatsuslik. x Kognitiivne (cognitive) teadmine ja taju informatsioonist Hoiakute mõõtmismudelid: x Multiattribute model (multiomaduse mudel) o Fishbein mudel, Fishbein ja Ajzen mudelid o Hoiakute väärtusi mõõdetakse skooridena tarbija uskumuste ja hinnangute baasil mingi objekti omaduse suhtes. Siin saame rääkida veel mudelitest x Attitude-toward-the-object model objekt nt toode, bränd x Attitude-toward-the-behavior model palju informatiivsem kui esimene x Attitude-toward-the-ad model loe: Bachmann "Reklaami psühholoogia" 21 Kuidas mõista multiomaduse mudeleid?
· 14) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid; · 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne,
uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel rajanev test. Hoiakud ja käitumine LaPieri katse (1934) tema ja hiinlastest paar Kõik me soovime et hoiakud vastaks käitumisele ja vastupidi. - käitumine võib muuta hoiakut - käitumine väljendab hoiakut - hoiaku põhjal saab muuta käitumist - hoiaku muutumine loob ressursi inimese käitumise muutumises Ajzen ja Fishbein (1977, 1981) käitumised omavad viite põhielementi: - spetsiifilisus ei pruugita käituda vastavalt hoiakule - aeg mida pikem aeg on hoiaku mõõtmise ja käitumise vahel, seda tõenäolisemalt muutub hoiak. - eneseteadlikkus inimestel on mitmeid erinevaid eneseteadlikkusi (avalik, isiklik) ja on palju hoiakuid, mida seostatakse avaliku minaga aga privaatselt neid hoiakuid ignoreeritakse ja ka vastupidi. Nt varastamine ebatõenäoline et
Hoiaku seos käitumisega on mitmeplaaniline, sõltub hoiaku objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seotud hoiakutel seos nõrgem) sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 · Ajzen Fishbein. Kaalutletud tegevuse mudel hoiak käitumisvalmidus käitumine subjektiivne norm · Chaiken Eagly. Liitmudel. Hoiaku ja käitmuse seose mõjureid on palju, kuid need ei ole seotud vahetult ja üksüheselt H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiakute püsivuse tagamine
Inimeste käitumine sotsiaalsituatsioonides on tihti mõjutatud sotsiaalfaktoritega (teiste inimeste arvamused, ootused). 39 Käitumine sõltub hoiakutest ja sotsiaalfaktoritest. Mõistliku tegevuse teooria - käitumine sõltub subjektiivsest normist (tajutud sotsiaalne surve); - indiviidi käitumine on määratud käitumise kavatsusega. Ajzen väitis, et Mõistliku tegevuse teooria on piiratud -fokuseerib nendele käitumise vormidele, mis on indiviidi kontrolli all. Ajzen - Planeeritud käitumise teooria-lisas tajutud käitumusliku kontrolli faktori oletas, et tõenäolisus, et inimesed moodustavad käitumise kavatsuse on suurem siis, kui tajutud käitumusliku kontrolli tase on kõrgem. Kriitika: teeme ratsionaalsed otsustused, valime kuidas käituda, kuid tihti meie käitumine on mõjutatud emotsioonidega ja inimesed tihti
hoiakutel seos tugevam, vähemusrühmadega seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak-> Käitumis valmidus-> Käitumine Subjektiivne norm-> Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine
R=0,15 korreltasioon praktiliselt puudub Mul on selge positiivne hoiak hulkuvate looma üle. Kui olen väga positiivselt selle "seltskonna" suhtes meelestatud, siis võtan loomad kaasa koju ja hakkan teda hooldama. Käitumine ei tule mitte ainult hoiakust vaid ka subjektiivsest normist. Inimene valib kas jälgida rohkem hoiakut või subjektiivset normi ja käitub vastavalt sellele. Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja 17 Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt
seostud suhtumistel nõrgem), sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Hoiak ja käitumine • Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak -> Käitumis valmidus->Käitumine Subektiivne vorm-> sama eelmisega Hoiak ja käitumine • Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) • H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang … • Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine
annaabi.ee 
