Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Näärmetetegevus - Pisarad, higistamine
Biheiviorism Humanism Kognitiivne Bioloogiline Evolutsioonline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos
Emotsioon Kaili Olgo Mis on emotsioon ? Protsess, mis seisneb inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud.
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad
aastal Leipzigi ülikoolis! Tollal ajal uuriti: kuidas ravimid mõjutavad vaimsed protsesse; kas andekus on pärilik? 20.Sajandi psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: Psühhodünaamiline käsitlus: Sigmund Freud 1856-1939 Käitumine on tingitud seesmite teadvustamata psühhilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Psühhoanalüüs: inimest ajendav jõud INSTINKT Elusintinkt libodo ja surmainstinkt thanatos Id-naudinguprintsiip (mõted mis teevad aja toredaks) Ego-reaalsusprintsiip(mina-arusaam, et erined teistest inimestest) Superego ehk ülimina(moraal, sotsiaalsed normid) ehk südametunnistus, idaalne mina Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabastavad assotsiatsioonid Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine
·Probleemide puhul "Mis sul nüüd viga on, mis sul hakkas?" Pime ala ·Grupiliikmele teadvustamata, teistele ilmne ·Probleemide puhul "Miks mind valesti mõisteti?" ·Enesehinnangut segavad isiksuseomadused Tundmatu ala ·Sageli ootamatud arengukäigud, äärmuslikes olukordades Mõjutamine grupis Aspektid - Emotsionaalne - Ratsionaalne Viisid - Veenmine - Sisendamine - Sundmine Grupi atmosäär seoses mõjutamisega - Toetav - Kaitsma ajendav Kaitsma ajendav Toetav Hinnanguline suhtlemine Kirjeldav suhtlemine Orienteeritus kontrollile Orienteeritus probleemile Strateegiline suhtlus Spontaanne suhtlus Tundetu väljenduslaad Emaatia, tunnete tajumine Mõne grupiliikme üleolek Grupiliikmete võrdsus
1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS
Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis koguneva ärrituse taseme alandamine, mille tulemuseks on rahulolutunne. See on nn. tungi taandamise (drive reduction) mudel, mis lähtub organismi eesmärgist, milleks on Freudi järgi tema kaasasündinud vajaduste rahuldamine
läheduses. ,,Seitsmenda Päeva" viitab Piibellikule hingamispäevale, mis alates loomisest on alati olnud seitsmendal nädalapäeval, s.o laupäeval. Ajalugu Adventistid ruttavad võidu ajaga, et tutvustada nii paljudele inimestele kui võimalik Jeesust, kes on toonud nende ellu lootuse. Alates 1840-ndaist aastaist, mil adventistid esmakordselt koondusid, on nad võtnud tõsiselt Jeesuse korraldust teha Tema "jüngriteks kõik rahvad". See on neid ajendav motiiv. Adventusu juured ulatuvad John Wesley kaudu tagasi 16. sajandi protestantlikku reformatsiooni. Tegelikult ulatuvad need veelgi kaugemale. Kelti kirik oli esimene 3 kristlik kirik Briti saartel ning kelti kristlased pidasid seitsmenda päeva hingamispäeva ja ootasid Jeesuse peatset tagasitulekut -- just nii nagu tänapäeva adventistid. Seitsmenda
Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt. 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone, nagu: 1) Hindav funktsioon- isikute, olude, situatsioonide, nähtuste, seisundite jne hindamine sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2) Motiveeriv ehk ajendav funktsioon- ergutavad või pidurdavad aktiivsust. See 1 Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Kirjastus Ilo, 2003, lk 5. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon 4 toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, kus emotsioonid loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades.
Veenmisel kasutatakse argumente. 2. Sisendamine-tõestamiseta mõjutamine.Sisendus mõjub siis, kui teate edasiandjal on suur autoriteet ja teade vastab inimese ootustele. 3. Sundimine-mõjutusviis, millega inimene pannakse toimima tema soovide ja tõekspidamiste vastaselt. Teistsugune toimimine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav käitumine tekib siis, kui grupiliige tajub reaalset ohtu või prognoosib selle teket. Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri. 1. Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. 2. Kirjeldav suhtlemislaad-hinnaguvabad väljendused, mis ajendavad partnerit end avama
et inimene igal juhul kohanduks ümbritseva keskkonnaga, rahuldaks nii bioloogilised kui ka sotsiaalsed vajadused (Pinn, 1975, 7). Emotsioonidele on iseloomulik hindav funktsioon. Emotsioonidel on võime hinnata peegeldatavaid nähtusi elementaarse rahulolu ja kannatuse elamused annavad värvingu nii meie aistingutele, tajudele kui ka abstraktsetele kujutlustele (Lunge, 1980, 26). Peale hindava funktsiooni on emotsioonidel motiveeriv e. ajendav funktsioon. Subjektiivsed elamused ajendavad tegevusele. Mõlemad funktsioonid oma omavahel tihedalt seotud ajend kujuneb hinnangu alusel. Sellised emotsionaalse nähtused nagu viha, armastus, kurbus jt. Kätkevad nii hinnangut kui ka tegevusele ajendamist (Lunge, 1980, 27) Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt hõivab kohe subjekti tähelepanu, s. t. muutub kõige selgema taju objektiks, figuuriks
tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon on teotahe. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saavutab töös pidevalt häid tulemusi, ning näitab töötades üles energiat ja entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud soovid ja vajadused) ja välised (materiaalsed, teiste inimeste kaudu tulevad). 29. Rahulolu - kui emotsionaalne seisund kajastab vajaduste rahuldatuse astet, suhtumine aga vajaduste intensiivsust. 30.Vajadus 31.Eneseteostus 32. Enesemotivatsioon - inimese võime panna end ise püüdlema teatud eesmärkide poole ilma välise surveta
Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele
Dopamiin See on aine, mille kaudu hallid ajurakud omavahel suhtlevad. Osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises Suurendab uudishimu õppimisvõimet ning fantaasiat ja loovust. Dopamiin on tahtmise molekul, aju vabastab seda virgatsainet alati siis, kui me midagi või kedagi ihaldame, tema mõju all tunneme end optimistlikult ning tulvil eneseusku. Tundmuste funktsioonid Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus
Stanford-Binet vaimse võimekuse test (1916) verbaalne, ruumiline, numbriline, lühimälu Wechsler 11 alaskaalat, verbaalne, mitteverbaalne Raveni progresseeruvad maatriksid populaarne, hinnatud, Kaufmann K-ABC kuni 12. a lapsed, arenguhäiretega laste võimekuse eristaja Flynni efekt IQ tõuseb iga generatsiooniga 10 punkti 7. loeng : Motivatsioon ja emotsioonid motivatsioon tegevust mõjutavate tegurite kogum motiiv tegutsema ajendav tegur motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima
World Intellectual Property Organization Workshop on Service Provider Liability, Geneva, 1999, p 35 13 S.H. Song. (viide 9) p 12 14 EU study on the legal analysis of a Single Market for the Information Society - Liability of online intermediaries, p 34 9 rikkumine.15 Ka käesolevas töös on sekundaarvastutuse liikidena välja toodud Ameerika Ühendriikides levinud tüübid. Antud töös on sekundaarvastutuse liigitusest välja jäetud ajendav vastutus, mis on hiljuti taaselustatud Ameerika Ühendriikide Riigikohtu poolt Groksteri kaasuses, kuna seda tüüpi enamasti sekundaarvastutuse eraldi liigina ei käsitleta. Groksteri kaasuses leiti, et kolmas isik, kes levitab seadet eemärgiga propageerida selle kasutust autoriõiguste rikkumiseks ning seda on väljendatud selge avaldusega või muude selgete meetmetega rikkumise soodustamiseks, on vastutav kasutajate tegude eest, mille tulemuseks on autoriõigusi rikkuvad teod. Seda
,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 19 ajatut armastust. Miski on substants, mis asub pealpool (või allpool) hea halb ning õige vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt huvipakkuvaks ja intrigeerivaks lüliks Freudi panuse positsioneerimisel semiootika sünniplahvatusse
Varasemad näidendid ,,Kangelaskalm", Østråti emand Inger" (1854), ,,Helgelandi sõdalased" (1854), ,,Võitlus trooni pärast" (1864) olid kirjutatud Skandinaavia ajaloo ja muistsete saagade põhjal. Kõigus nimetatud teostes satub tugev üksikindiviid vastuollu iseenda ja teistega ning lõpetab traagiliselt. Kirjanikku köitis ajalooline draama. Ta oli arvamusel, et ajaloolised teosed peavad kajastama ajastu vaimu. Suurt dramaturgi ja psühholoogi huvitas juba tollal inimese tegusid ajendav ja samades tegudes avalduv hingeelu. Ibseni arvates oli näitekirjaniku ülesanne kujutada ajastu vaimulaadi ja mõtteviisi. Dramaturgi ülesanne ei ole seletada näidendi tekstis seda, milline on tema kasutatud kujundite tähendus. Sümbolid peavad olema varjatud, et vaataja hakkaks näidendi üle mõtlema ja muutuks seeläbi dramaturgi kaasautoriks. Ibseni uuenduslikud põhimõtted mõjutasid draama arengut tervikuna. See polnud enam
superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid
tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned. Emotsioonide kohta annab tagasisidet ka inimese üldine kehahoiak. - Oma motivatsiooni tajumine sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad tegutsema sisemised faktorid e huvi millegi vastu, sellest saadav rahulolu, väljakutse, hobid, sõbrad. Välimine inimese tegevust ajendav motivatsioon pärineb temast väljastpoolt st tegevus on väliselt tasustatud. Mis juhtub kui inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu. - Üleõigustamise efekt - Sisemine motivatsioon peale välise rakendamist hakkab kahanema. Koolikeskkonnas väljendub see dilemmas miks ma koolis olen kas tahan õppida või olen tulemuste pärast. Mina-lahknevuse teooria, Higgins 1987 Inimese mina kujuneb kolme vormi võrdlusena:
annaabi.ee 
