"Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb" "Laul, ava tiivad" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/looming.htm
1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest 1950, 1967, 1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965, 1988 orden Austuse märk 1970 Lenini preemia 1974 sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1978 Tallinna aukodanik Gustav Ernesaks avaldas viis raamatut "Suu laulab, süda muretseb" 1971 "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 "Laul, ava tiivad" 1985 Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik: koorilaulud, ooperid, kantaadid, teatri-ja filmimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika. „Hakkame, mehed, minema“ „Tormide randa“ „Mu isamaa on minu arm“ „Rongisõit“ Mälestuse jäädvustamine G. Ernsesaksa nimeline sihtkapital annab välja koorimuusika stipendiumi.
GUSTAV ERNESAKS(1908-1993) · koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik · Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud...
detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Suu laulab, süda muretseb''"Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb''"Laul, ava tiivad"
Publitsistlikud teosed: "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina
orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik · Raamatud: ''Suu laulab, süda muretseb'', ''Nii ajaratas ringi käib'', ''Kutse'', ''Laine tõuseb, laine vaob'' Koorilaulud: ''Hakkame, mehed, minema'', ''Sireli, kas mul õnne'', ''Kuidas kalamehed elavad'' Lastelaul ''Rongisõit''. ''Näärisokk'' Ooperid: ''Pühajärv'', ''Tormide rand'' · Laulupidude traditsiooni hoidja, edasiviija; ''Mu isamaa on minu arm'', paljude tuntud koorijuhtide ettevalmistamine
randa" on ka korduvalt lavastatud. Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis", "Näärisokk", "Kuidas kalamehed elavad?", "Ühte laulu tahaks laulda", "Tulge kaasa", "Kevade laul", "Muusikale", "Mehed". Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema" Publitsikud teosed Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks erinevaid raamatut. Enamasti kirjutas ta Eesti kultuurist. "Suu laulab, süda muretseb" "Nii ajaratas ringi käib" Jutustab mälestused ja meenutused kaasaegsetest muusikutest, kirjanikest ja kultuuriinimestest, kellega ta oma eluteel kohtus. "Kutse" -Annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka sellest, kuidas noormehe hinges hakkas üha võimukamalt helisema muusika. "Laine tõuseb"- Hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. "Laul, ava tiivad" -Laulupeolugudega liituvad ka muud kooride elu ja tegevust käsitlevad
ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Te ma pilaster hulas on Jurist Aariate, Haraldu Kibsoh, Juno Arena, Olen Va, Reie Klaus a paluda teades. Gustav Ernesaks Uri 24. Januara 1993. vastaline Tallinnas. Te ma baptistera on ilmeniite mite kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu.
Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli
aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Gustav Ernesaks avaldas 5 raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: · "Suu laulab, süda muretseb" 1971 · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse" 1980 · "Laine tõuseb" 1983 · "Laul, ava tiivad" 1985 Pilte Gustav Ernesaksast
Naiskoor Kunstiansamblite • Tallinna Meestelaulu meeskoor Selts Looming • Romantilise ja rahvusliku alatooniga • Meloodiad lihtsad ja südamlikud • Üle 300 koorilaulu ‘’Hakkame, mehed, minema’’ • Soololauld ja lastelaulud ‘’Rongisõit’’; ‘’Kati karu’’ • Ooperid ‘’Tormide rand’’; ‘’Pühajärv’’ • Mitu raamatut ‘’Nii ajaratas ringi käib’’; ‘’Kutse’’ https://www.youtube.com/watch?v= yOtMV23jogU Eugen Kapp (1908-1996) • Helilooja, pedagoog • Tallinna konservatoorium klaver ning komponeerimine • Isa Artur Kapp • Rahvuslik ning müütiline • Muinasjutuline rahvapärimus Looming • Ooperid „Tasuleegid“ • Sümfoonilised teosed „Tallinna pildid” • Balletid „Kalevipoeg” • Süidid „Mõõkade tagumine"
mitteametlikuks hümniks. Fifth level Looming Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: -- "Suu laulab, süda muretseb" 1971 -- "Nii ajaratas ringi käib" 1977 -- "Kutse" 1980 -- "Laine tõuseb" 1983 -- "Laul, ava tiivad" 1985 Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik Click to edit Master text styles preemia) kontserdi- ja Second level interpreteerimistegevuse eest Third level
viitama (kirjutama teksti lõpu sulgudes allikas), muidu see on puhas plagiaat!! Lisa pildid! Iga pilt peab olema kommenteeritud. Lisa näiteks pildi alla tekst: Joonis 1. Päikesekell. See osa (vanasõnad ja aforismid) läheb sissejuhatuse peatükki! Tee lühike sissejuhatus sellele osale. Räägi, et ajast ja aja omadustest on paljud tuntud inimesed kirjutanud ning on olemas erinevad vanasõnad, seotud ajaga... Ajaga seotud vanasõnad * Ära hõiska enne õhtut * Ajaratas ei jää seisma * Aeg kaob ja kaotab kõik * Aeg kõik asjad lõpetab * Mis ajast see arust * Ajahammas sööb kõik läbi ja ajaratas veereb alati * Pikk päev jõuab ka õhtule * Raud on küll tugev, aga ajahammas on veel tugevam * Ära eilset päeva enam taga leina * Homset päeva pole keegi näinud Aforismid aja kohta Küsi eesti keele õpetaja käest, kuidas vormistada tsitaate! * Aeg ravib kõik haavad - Jane Ace
täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.
rahvalikud stseenid. Näiteks on väga populaarseks saanud ,,Kõrtsistseen" ooperist ,,Tormide rand", kus hiidlane ja saarlane kõrtsirahva ees vaidlevad, kumma saare rahvas kangem on. Seda muusikalist numbrit on palju kordi eraldi esitatud ja see on omamoodi leivanumber tänaseni nii ooperi- kui ka meeskooride kavas. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut. Nende pealkirjad on laenatud lauludelt, näiteks ,,Nii ajaratas ringi käib", ,,Laul, ava tiivad", ,,Kutse". Need on muheda huumoriga kirjutatud raamatud helilooja elust, eesti kultuurielust ja tegelastest, koorimuusikast ja laulupidudest.
hirmuga homse päeva ees. Jaanus meenutab, et tema vanem vend oli mobiliseeritud 41. Aastal Punaarmeesse ning kui Edgar sõtta läheb võib ta venda kohata, kuid kindlasti ei hakkaks ta teda tapma. Edgar tunneb huvi, kas Jaanusel on võimalik lihtsalt vennale tere öelda, kui Jaanuse ja ta venna sõjalised ideed on erinevad. · Me ei näe ega kuule Edgarist ega Jaanusest enam kunagi. NELJAS TANTS · Jällegi on ajaratas liikunud, poliitiline reziim vahetunud ning alanud kolhoosiajastu. Vaid Sirgaste Aadam on nö. ,,vaba mees", kuid ta peab talu iseseisvuse eest riigile kõrgeid makse maksma. Lukisepa Elmar on endiselt masinist, tema poeg Jaanus hukkus sõjaväes Riia lähistel. Ka Edgar pole sõjaväest naasnud ning Aiaste talu on ilma peremeheta, seal toimetab Miili, endine teenijatüdruk. · Aurukatel tuleb jällegi Aiaste tallu, kuid nüüd on masin kolhoosi käsutuses, kes
valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Loomingust Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga
q Kirjalik eneseväljendus ei valmistanud mingisugust raskust. 1938. aasta üldlaulupeo järelkajana ilmus tema analüüsiv artikkel ,,Muusikalehes", kus tuleb selgesti esile ,,rahva laulmapanemise küsimus", aga ka hulk ideid muusikaelu paremaks korraldamiseks tulevikus. Aastakümnete jooksul on Ernesaksa sulest pärit aukartust äratav hulk innustavaid artikleid, mõtteavaldusi. q Avaldas ka mitu raamatut. v Suu laulab,süda muretseb (1971) v Nii ajaratas ringi käib (1977)sisaldab muhedaid meenutusi eesti kultuuritegelastest. v Kutse (1980)autobiograafiline teos v Laul,ava tiivad (1985) Tunnustused q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl. Kunstitegelase aunimetus q 1946 Tööpunalipu orden q 1947 ENSV rahvakunstniku aunimetus q 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi ja q interpreteerimistegevuse eest q
24. G.ERNESAKS: võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest,üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht, asutas RAM-i,dirigent, koorijuhtimise õppejõud; kogumikud:"Lõoke","ööbik"; lastelaul ,,Rongisõit"; ,,Mu isamaa on minu arm"(nn laulupidude hümn); meeskoorilaul ,,Hakkame mehed minema", ,,Kuidas kalamehed elavad","Külm","Helin"; ooper:"Tormide rand","Tuleristsed"; raamatud: ,,Nii ajaratas ringi käib", Suu laulab, süda muretseb","Kutse" 25. 1906 kutseliseks teatriks "Vanemuine" ja ,,Estonia" 1913 ,,Estonia" uue teatri avamine 1921 Lauljate liidu asutamine K.Türnpu Laulu-ja mänguseltsid: Tartu-Vanemuine; Tallinna-Estonia; Viljandi-Koit; Pärnu-Endla(1911); Valga-Säde(1936;1944 kutseliseks); Narva-Ilmarine(1875).
4 Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuna Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu ,,Nii ajaratas ringi käib" (1977), ,,Kutse" (1980), ,,Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. 5 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus ligi 200, üle poole neist on aga kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meeskoor paindliku, varjundirohke ning vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga
· Sümfooniline poeem ,,Koit" 21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel ,,Kuidas kalamehed elavad". Muusikal ,,Hakkame mehed minema", ,, Päike vajus pärnapuule"," Muusikale". 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud Ooperid (5) Raamatud (5) -,,Pühajärv" - ,, Nii ajaratas ringi käib" - ,,Tuleristsed" - ,, Laine tõuseb" - ,, Kosilased mulgimaalt" - ,, Suu laulab, süda muretseb" - ,, Käsikäes" - ,, Kutse" - ,,Tormide rand" - ,, Laul ava tiivad" 23. V.Tormise loomingu omapära + näited loomingust Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel.
ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka 1 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 2 Ernesaks, G. 1977 Nii ajaratas ringi käib, Tallinn, Eesti Raamat, lk 199 3 samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956- 1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi,
peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele.Veel on kirjutanud soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut. 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud: 5 raamatut: · * "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) · * "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · * "Kutse" 1980 · * "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) · * "Laul, ava tiivad" 1985 · Tuntumad ooperid on 1),,Tormide rand" ja 2),,Pühajärv 23. V.Tormise loomingu omapära + näited loomingust: Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
Gustav Erne s ak s a üks tuntumaid koorilaule on " Hakka m e , m e h e d , mine m a ". Publitsisti ja m e m u a ri stina avalda s Gustav Erne s ak s 5 raam atut, milles on ühte sulatatud mäl e stu slik autobiogra afiline ja doku m e nta aln e kultuurilooline aine s: · "Suu laulab, süd a murets e b " 1971 (väljavõtteid selle st raa m atu st avaldati bibliofiilse väljaand e n a "100 rida", 1983 ) · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse " 1980 · "Laine tõus e b " 1983 (Juhan S muuli nim eline kirjandu s e aastapr e e m i a 1984 ) · "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis Ee stis on viiul olnud võrdle mi si levinud, olle s külapidud el ehk sim m a nitel tihti koguni ainuk e s e k s tantsitajaks
andis hiljem ka Vapramäele nime. Tegemist on informatiivse teabetulbaga. 2. Hong ehk põlismänd - sellise austusväärse nime on andnud meie esivanemad, kes metsast lugu pidasid ja tema sisse näha oskasid, suurtele mändidele, mis võisid olla "metsaisaks" või "metsaemaks". Põlisuse tunnistajaks on seegi, et koos saare, pärna, 5 remmelga ja paakspuu nimetusega on "mänd" säilinud peaaegu kõigis läänemeresoome keeltes. Ajaratas on teinud oma töö ja praegu on nooremate puude vahel esialgsest neljast põlispuust alles viimane 18 meetri kõrgune ja 2,5 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Teabepunkti vahetus läheduses on näha ka kõnealust mändi. Kuna tegemist on ümbritsevast metsast eriliselt silma hakkava puuga siis on hea, et see on ka tähistatud. 3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e.
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. 15. Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn). Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid. Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi
Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rahvast. Mõisnikud, kelle maadel asus praegune Elva, hakkasid
● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu; ● Ooperid (5)– tuntuim „Tormide rand“; ○ Ungru krahv Hiiumaal röövib valemajakaga laevu, armastuskolmnurk hakkab vastu, krahv visatakse lõpus kaljult alla. ● Raamatud: ○ „Nii ajaratas ringi käib“; ○ „Suu laulab, süda muretseb“. ● MK – Mu isamaa on minu arm, Hakkame mehed minema. Veljo Tormis (1930): ● Soome-ugri rahvaste folkloori propageerija; ● Loonud suurteose „Unustatud rahvad“; ○ kooritsüklid Liivlaste pärandus, Vadja pulmalaulud, Isuri eepos, Ingerimaa õhtud, Vepsa rajad, Karjala saatus. ● Kantaat-ballett „Eesti ballaadid;
täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga
,,Vanem venda vennikene" Asonant täishääliku kordu sõna algul (regivärsis). ,,Orjapõhi ohakale" Anagramm tähemäng. Isa, sai asi. Seda kasutas Voldemer Panso. ,,Osnap" Inversioon ebatavaline sõna järjestus. Laotada lilli võib ammu. Onomatopöa loodushääli jäljendavad sõnad Kõnekujundid Võrdlus võrreldakse midagi: loll kui laua jalg Metafoor asendatakse põhitähendus: noorus e ajaratas Metonüümia tähenduse ülekanne: kokku said kroonitud pead Hüperbool liialdav suurendamine: ääretu meri Litootes vähendamine: põialpoiss, piitsavars Sünekdohk valitakse kitsam tunnus: sõin taldriku suppi Personifikatsioon- isikustamine: maa tukub Allegooria mõistu jutt. Pikem teos: Piibel Perifraas ümber ütlemine sõnadega: loomade kuningas, ladina kõõk- aptek Eufenism peite sõna, usundiga seotud: metsa kutsu
created from the original themes. Remembrance of the ancient past occurs when severe storms rolled over the land, causing anxiety and distress for the country. All this seems to have been surmounted when the subsidiary theme appears in recapitulation: the love for one’s homeland can conquer all hardships. The tone poem has been composed with great inner smouldering heat; it is an anthem to Estonia and its nature. 1 Gustav Ernesaks, Nii ajaratas ringi käib (So The Wheel of Time is Turning) (Tallinn: Eesti Raamat, 1977) 39-42. 2 First performance by ERSO, 4 Nov. 1951, conducted by Roman Matsov. In his earlier period Eller was influenced by Scriabin, Debussy, Grieg and Sibelius. He is a composer of lyric and epic character. The orchestral timbres and harmony in his compositions are colourful. All means of expression are combined into a whole by the elaboration of form. The balance of emotion and thought form the basis
annaabi.ee 
