aastast), enam kui 11 miljonit digitaalkujutist veebis (ca 1,5% kogudest, ca 125 000 arhivaali), 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi (vanimad 1908. aastast), enam kui pool miljonit fotot (vanimad 19. sajandist), ligi 100 000 kaarti (vanim 17. sajandi esimesest poolest), teadaolevalt 2200 pitserit, ca 1500 pärgamentdokumenti. Kaartide infosüsteem. Kaartide infosüsteem sisaldab peamiselt Eesti kahes suuremas arhiivis -- ajalooarhiivis ja riigiarhiivis -- hoiul olevate kaartide kirjeldusi ja digikujutisi. Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga -- dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi
Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku rekvireerimisest. 1.5 Leida Põhja paber- ja puupapivabrikute aktsiaseltsi kirjed.Millal tegutses?Mis liiki lepingud sõlmiti (nimeta pealkirjad)? 1880-1945, Lepingud: Lepingud kinnisvaradega, Metsamaterjalide ostulepingud, Koostöölepingud, Raudtee ekspluateerimise lepingud, Rendilepingud ja rendile antud laoplatside nimestikud, Lepingud metsatöölistega. 2. Aadlivapid ajalooarhiivis 2.1 Palju on kirjeid vabahärra tiitli saajate kohta? 67 kirjet 2.2 Mitu krahvi tiitlit on andnud Rootsi kuninganna Kristiina? Kellele ja mis aastal? 2 krahvi tiitlit on andud 1654 ja 1651 aastal inimesed kes said tiitlit Robert von Douglas ja Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli? 1727 ja 1714 aastal 2.4 Nimetada 3 enamkasutatud aadlivapi põhikujundit? Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678
docstxt/.txt
Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. Selle ürikuga kuulutas ta Tallinnas välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast · Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. Suur Eestimaa nimistu hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani. Ära toodud on ka maavaldussuhted. https://et
1937. aastal lõpetas ta 6-klassilise algkooli ja läks õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumi keskastme reaalharru. Juba koolipõlves oli Alliksaar filosoof: elumõtte ja tõeotsija. Treffneri Gümnaasiumis õppis Arturist mitu klassi eespool kirjanik, luuletaja ja tõlkija Rein Sepp, kellest sai talle elu lõpuni sõber, mõttekaaslane ja õpetaja- üks väheseid inimesi, keda Alliksaar kuulas ja ei püüdnud iga hinna eest surnuks rääkida. Treffneri lõpetajate hulgas tema nime aga pole. Ajalooarhiivis on säilinud dokumendid, mille kohaselt visati ta gümnaasiumi esimesest klassist koolist välja. Edasine elutee Kuhu läks Alliksaar pärast koolist väljaheitmist, ei ole kindel. Ilmselt veetis tegevusetu nooruk aega Tartus sõprade seltsis, leidis peavarju, kust sai, ja püüdis teenid jõudu mööda elatist. Artur teenis Saksa sõjaväes. Lahtiseks on jäänud, kas ta astus väeteenistusse vabatahtlikult või sattus mobilisatsiooni alla. 1944ndaks aastaks oli tema sõjaväeaeg läbi.
raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest Eesti Vabariigi perioodi) Filmiarhiiv Arhiivis materjalid koondatud fondidesse. Fondi nimi sageli fondi moodustaja nimest. 5 Tähtsamad arhiivallikad: Kaardid
privileegidega isiku staatuse tunnuseks. Lisaks isiku- ja sugukonnavappidele tekkisid ka valitsejate ja maavapid nendest kujunesid aja jooksul riigivapid. Valitsejad kinnitasid ka linnadele koos linnaõigustega vapid, mis koos pitsatiga said linna teatud arengutaseme näitajateks. 15 KASUTATUD ALLIKAD Saare, T. 2006. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo Oja, T. 2006. Aadlivapid Ajalooarhiivis. http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=info&lang=et (20.04.2011) EMÜ. 2011. Eesti Mõisakoolide Ühendus. http://www.moisaturism.ee/175.html (20.04.2011) Vikipeedia. 2011. Kilp (heraldika). http://et.wikipedia.org/wiki/Kilp_(heraldika) (20.04.2011) Vikipeedia. 2011. Taani vapp. http://et.wikipedia.org/wiki/Taani_vapp (20.04.2011) Vikipeedia. 2011. Eesti vapp. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_vapp (20.04.2011)
EAA, f. 308, n. 6, s. 310a, l. 3p4 Väljavõte Lahmuse mõisa kaardi 1688. aasta kirjeldusraamatust Rootsi aja viimastel kümnenditel viidi Eestis läbi suured maamõõtmis ja korraldustööd eesmärgiga saada ülevaade maaharimise ressurssidest. Maamõõtmise käigus valmisid kaardid ja kirjeldusraamatud, mis sisaldavad andmeid mõisate põllumaade, võsamaade, heinamaade jt maaliikide kohta. Ainult osa neist kaartidest ja kirjeldusraamatuist on säilinud. Lahmuse mõisa kaarti Tartus ajalooarhiivis pole, küll aga on olemas Lahmuse mõisa kaardi kirjeldusraamat, kust nähtub, et Lõhavere ojale ehitatud vesiveski juures asunud maad, mille talupojad olid maha jätnud, kasutas mõis; osa põllumaid olid tühjad; rohkesti oli võsamaid ja väljakurnatud võsamaid, millest osa oli metsa kasvanud (kased ja lepad), heinamaa oli küll hea heinakasvuga, kuid samuti võsastunud. Kaardikirjeldusest selgub veel, et peamiselt mustmullast koosnevat rukkipõldu (põlispõld) oli kasutusel 15 9/16
kirjapaneku aeg (Erelt 2000). Viimase poole sajandi andmetele on juurdepääs Perekonnaseisuametis, kaugema info otsimiseks tuleb pöörduda arhiividesse. Peamised allikad kaugete esivanematega tutvumiseks on perekonnaseisuarhiivid maavalitsuste juures, Riigiarhiiv, Ajalooarhiiv ja kirikuraamatud kirikutes kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri uurida kodust väljumatagi. Ajalooarhiivis saab eellaste jälgi uurida näiteks adramaarevisjonides, hingeloendites, vallaliikmete nimekirjades, kohtumaterjalides (Sarv 2005). 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel Sugupuid on koostatud juba sajandeid. Vanemad sugupuud on tehtud käsitsi, kuid üha enam koostatakse neid paljude erinevate arvutiprogrammide abil. Genealoogiline arvutiprogramm võimaldab isikuandmeid käepäraselt süstematiseerida ja kõike vajalikku kiiresti üles leida.
tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv, fono- ja filmiarhiiv. 6) kehtis arhiivifondi jagamatuse printsiip .Säilitamise-arvestamise üksuseks on arhiivifond. See on dokumentide kogum, mis on tekkinud ühe asutuse, organisatsiooni või üksikisiku tegevuse tulemusena. Eesti arhiivinduse eellugu. Varasemad arhiivid Eesti alal olid ordu ja linnade arhiivid. Varasemad ürikud Eesti arhiivides on pärit 13. sajandi esimesest poolest: Tallinna Linnaarhiivis aastast 1237, Eesti Ajalooarhiivis aastast 1240. Soodsalt mõjus arhiivide arengule Rootsi riigivõimuperiood. 1644. a Rootsi riigikantsler Axel Oxenstierna instruktsioon nägi ette arhiivide kohustusliku asutamise kõigis Rootsi riigi provintsides, s.h Eesti ja Liivimaal. Selle tulemusel tekkisid kubermanguarhiivid kui riigiasutuste ametkondlikud arhiivid (need ei ole veel arhiivid Riigi- või Maa-arhiivi tähenduses). Karl XI poolt läbiviidud mõisate reduktsiooniga kaasnenud sokiteraapia (kellel polnud mõisa
Eduard Philipp Körber. Oli 50 aastat Võnnu kihelkonna vaimulik. Kogus materjali oma lähiümbruse kohta, joonistas üles. On kogunud ka materjale muinaspaikade kohta. võnnu kihelkonna kroonika. Tema materjalid on Kirjandusmuuseumis. Otto von Huhn. Kogus teateid. Oli ametilt arst. Alustas kogumist tervihoiu olude kohta, aga laienes. Põhiliselt 19.sajandi esimese veerandi kohta. käsikirjas Riia ajalooarhiivis olemas. Andmed ka kiriklikust statistikast. Iga khk kohta on kaart ja väljavõte, kus on peal khk piirid, mõisad. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli. On baltlaste jaoks „vapiloom“. Riias oli eraülikool, Herder Institut. Carl Friedrich parun Schoultz von Ascheraden. Ainus aadli esindaja Balti valgustajate seltskonnas.
Praeguse seisuga on maa-arhiivideks Harju, Hiiu, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare, Tartu, Valga ja Viljandi maa-arhiivid. Mõne maa-arhiivi tegevuspiirkonda kuulub mitu maakonda. Rahvusarhiivi koosseisu kuulub ka Tallinnas asuv Filmiarhiiv, mis kogub ja säilitab filme, fotosid, helisalvestisi ja videoülesvõtteid. Eestis on üks kohaliku omavalitsuse arhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, mis ei kuulu Rahvusarhiivi koosseisu. Arhiivid erinevad üksteisest oma kogude koosseisult. Ajalooarhiivis ning Tallinna Linnaarhiivis on hoiul Eesti vanimad dokumendid. Lisaks leidub neis uuemat arhiiviainest tänapäevani välja. Ajalooarhiiv on Eesti varasema ajaloo varasalv Riigiarhiivis on hoiul põhiosa Eesti Vabariigi dokumentidest 19181940 ja nõukogude ning saksa okupatsiooni aegseid materjale. Maa-arhiivides säilitatakse põhiliselt II maailmasõja järgseid dokumente. Dokumendi elukäik (Pilet 5 Dokumendi elukaar juurde)
sageli hädas. Grammatika on sisult sarnane Stahli omaga samad käänded, kõneviisid, ajad. Göseken peab Stahli oma auväärseks eelkäijaks. Gösekeni üldsuunitluselt põhja grammatikas leidub läänemurde mõjusid. Gösekeni sõnastik on 17.saj mahukaim sõnavaraallikas: fraseologismid, vanasõnad, mõistatused. Tema grammatika on Stahli järel 2. trükitud põhjaeesti k grammatika, üldarvestuses 3. Tegeles UT tõlkega: käsikiri Tartu ajalooarhiivis, mis koosneb lõunaeesti- (Gutslaff) ja tallinnakeelsest tõlkest, pärineb Gösekenilt endalt. Mõjukaim tallinnakeelne tõlge 17.saj II poolel. Lähtus Lutheri tõlkest ja eesti k osas Stahli kirikukäsiraamatust, mõned oma keelelised otsustused. 7. 17.saj lõunaeesti kirjakeel 16.saj lõpus/17.saj algul arenes Eestis korraga 2 kirjakeelt, mõlema aluseks olid eri kohalikud murded. Eesti jagunemine luteri-Rootsi ja katoliku-Poola vahel soodustas 2 kirjakeele kujunemist
20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis). Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12
20. sajand 1926. aastani meetrikad ja personaalraamatud, 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas. Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (19171944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis). Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub. 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis 12
sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima mingi selle eelkäija, mis asus kõige toenäolisemalt just varasema vasall-linnuse territooriumil. Sama tõendab ka J.C.Brotze 1818. aastast pärinevas käsikirjas olev vaade, millel tornitaoline osa on küll katuseta, kuid müürid on küllaltki hästi säilinud, välja arvates pisut lagunenud edelanurk. Kõrvalehituste asupaika tähistavad vaatel ainult rusuhunnikud. Kuid 1827. Aastal on Edise linnuse vare Eesti ajalooarhiivis säilinud C.Faehlmanni joonise järgi juba halvemas olukorras. Võib arvata, et linnuse varemetest hangiti kive mõisa hoonete ehitamiseks. E.Tensmanni poolt 1931. aastal kogutud Jõhvi kihelkonna ajaloolise pärimuse järgi olla osa endise linnuse müüre lõhutud mõisa karjalautade ehitamisel. Siis olla ka leitud müüri lähedalt maapinnas umbes inimese pea suurune kivikuul, mis saadeti kuhugi Peterburgi muuseumi.
kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat
Pikka aega oli üksnes teada ajalehe ilmumise fakt, ajalehenumbrid olid hävitatud, sest ajalehe ilmumine pandi seisma riigivõimu nõudel 1806. Vene keskvõim kartis Napoleoni sissetungi Vene Impeeriumisse ja kardeti talurahva ülestõuse ja ajaleht pandi juba eos kinni, kartes, et ajaleht võib tekitada talurahva seos ülestõusu meeleolulist. 1944.aastal Tõnu Tannberg avastas 10 selle ajalehe numbrit, mis olid säilinud Venemaa ajalooarhiivis tsensuuritud materjalide seast. Järgmine eestikeelne ajaleht ilmus 1821-23 ja 1825, “Marahwa Näddala-Leht”, väljaandjaks Otto Wilhelm Masing. See ajaleht lõpetas tegevuse, sest tiraaž oli väike ja majanduslikult ei tasunud ta end ära. Eesti ajakirjanduse uus hingamine on seotud rahvusliku ärkamisega. Õiguskorraldus Balti erikord tähendas seda, et Balti provintsid moodustasid omaetteseisva õigusliku
Oluline meeles pidada, et Eesti lähiajaloo allikate eripäraseks see, et need on laiali paisatud eri riikide vahel. Kõige suurem kogus Eestis, aga väga suur osa olulisi allikaid on mujal ja see teatud teemade puhul on isegi määrava tähtsusega. Eesti puhul kõige olulisemaks arhiiviks on Rahvusarhiiv, mis iseenesest arhiiv ei ole, vaid on katusorganisatsioon - koondab endasse Riigiarhiivi, Filmiarhiivi ja Ajalooarhiivi - lähiajaloo seisukohalt kõige olulisem Riigiarhiiv. Kui Ajalooarhiivis enamus materjale on varasema perioodi kohta, siis tegelikult leidub selles ka hilisema perioodi materjale, nt nõukogude aegse Tartu ülikooli materjalid. Ajalooarhiiv oluline ka mitmete väliseesti kogude seisukohalt. Üldises plaanis kõige olulisem on Riigiarhiiv, millesse on sisse lülitatud ka endine parteiarhiiv. Lisaks Rahvusarhiivi arhiivikollektsioonile on oluline ka Tallinna Linnaarhiiv just Tallinna ajaloo seisukohalt, teatud küsimuste puhul pakub see ka laiemat informatsiooni -
annaabi.ee 
