Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo lühike kuid hea konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnused, pllu, pllud, kinnismuistised, kammkeraamika, muuseum, hauad, prit, mustrid, maaviljelus, jaht, korilus, kaubavahetus, lpul, jahiga, kirved, luust, pronksist, ehteid, sigu, hariti, pldu, odad, kaubandusega, mned, ristiusk, papp, neemiklinnused, paekivist, kordsed, tungida, ajalooga, perele, vahetuskaubandusMuinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi.
Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk
9000- 5000 eKr, Kalastamine, Veekogude lähedal, Ei ole teada nn. Kunda kultuur korilus, küttimine. elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, 2- 4 peret. Neoliitikum u.4000-3000 eKr, Küttimine jõgede/järvede Surnuid sängitati kammkeraamika kalastamine korilus ääres, mererannal asula kultuur territooriumile, lahkunule pandi kaasa mõni noake vms. Maahaud,
Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab,
ning kui liiga palju, ei suudeta ka. Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili. Haudadest on leitut ka hauapanuseid, nt ripatseid, tööriistu. Seega oli nendel ka mingisuguseid religioosseid kujutlusi. Neoliitikum kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks peetakse savinõude valmistamise algust. Neoliitikumis on 3 arheoloogilist kultuuri Narva kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Sai alguse 5000 eKr Sai alguse 4000 eKr Sai alguse 3000 eKr Tegemist on üsna Kasutati paremat savi. Savi Erinev eelmistest primitiivsete savinõudega. nõu kuju oli enam-vähem meetoditest. Sai nimetuse Savinõusid valmistati ilmselt sama. Nime said nad jällegi nõude järgi, sest seal pikkadest savist ribadest. kaunistuste järgi. olid triibud peal. Lameda
kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum Kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks Eestis loetakse hetke, kui hakati valmistama siinsetel aladel savinõusid. Kõige varasem arheoloogiline kultuur neoliitikumis oli Narva kultuur. Hilisemad kammkeraamika kultuur ning nöörkeraamika kultuur.
2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp.
· X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr
loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast
annaabi.ee 
