Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8. Iseloomusta hellenismi ajajärku. V: Muusika muutus iseseisvaks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetusesja see ei peegeldanud hästi tegelikku musitseerimist, milles oli suur osa improvisatsioonil. 9. Iseloomusta rooma võimu ajajärku V: Lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigipalju olulist. Keisririigi ajast on teada mitmeid kitarrivirtuoose. Koguti kokku hiiglaselikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli ka mitmehäälsuse elemente 10. Kes oli leviit ?
Noor-Eesti Annika Rösler IIvõ Eellugu · "Noor-Eesti" liikumise lätted on sajandialguse salajastes õpilasringides · Gustav Suitsu toimetamisel kolm kirjanduslikku albumit "Kiired · 1904. a. otsustati sellele anda uus nimi "Noor-Eesti" · Asuti organiseerima kirjandusühingut. Kolm Ajajärku · Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Algusaastad · Algusaastatel ilmus kolm teost. · Mõjutused revolutsioonilisest õhkkonnast. · Noor-Eesti kui üks oma ideede väljendus viis. · Uue elamussisu edasiandmiseks kaasati ka vanema generatsiooni kirjanike ja luuletajaid.
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu
Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar. Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad.
5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma teostes palju ettearvamatuid dünaamikaefekte (nt. kogu orkestri ootamatu forte). 5 tähtteost ,,Keisrikvartett" ,,Trompetikontsert" ,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust *Esimeseks õpetajaks oli Mozartile tema isa.
kui ka vähenõudlikke muusika komöödiaid. ● Tegemist on autori esik teosega, mille järg on “Fiasko”. Teos on pühendatud oma rahvale ungarlastele. Teose koht On kirjeldatud teose ilmumise ajajärku ● Teose alusmaterjal valmis 1955-1960.aastatel, autor maailmakirjand (nii kirjandusperioodi kui ka ajaloolist töötas selle kallal 13 aastat ja 2 aastat ootas uses/eesti tausta), analüüsitud selle mõju trükkimist, sest toimetajaid häiris Kertezsi keeleline kirjanduses teosele/autorile ning võrreldud loetud iroonia. See kõik sellepärast, et tegemist oli
annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mis oli eriti armastatud Napoleoni- aegsel Prantsusmaal, ehitasid rohked pronksilustused, mis olid laenatud Idamaade ja Rooma keisririigi aegsest kunstist. Maalikunst ja skulptuur. Klassitsistlik maalikunst armastas lihtsust ja selgust kujutamislaadis, ülevust ja õpetlikkust teemades
Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang
Teema I Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas. Varakristlik muusika. 1. 4 ajajärku: 1) Arhailine ajajärk: 8.- 6. Saj eKr 2) Klassikaline ajajärk: 5.saj 300. A eKr 3) Hellenismi ajajärk: 330 146 eKr 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr 395 pKr. 2. Informatsiooni tolle aja muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3
meisterlikult esemeid. Hulgaliselt on säilinud puust imepeenelt valmistatud tualettarbeid. Eraldi mainimist väärivad pronksist väikekujud. Vana Kreeka kunst Nendel aladel mida inimasustasid Kreeklased arenes kõrge kultuur juba kolmandal aastatuhandel ekr. Selle leiukohad on Egeuse mere rannik. Kreeka rannikul ja Väike-Aasia loode osas. Kreeka kultuur vahendas Vana idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Kuid jääb iseloomult selliseks oma sarnaseks. Meie eristame kolme ajajärku Kreekas. Nendel aladel mida hiljem asustasid kreeklased arenes kõrge kultuur juba 3k e.kr. Selle leiukohad on Egeuse mere kallastel. Kreeka rannikul ja Väike-aasia loodeosas. Kreeka kultuur vahendas vahe idamaade ja antiik Kreeka kunsti mõjusid, kuid jääb iseloomult selgelt omalaadseks. Varasemat ajajärku nimetatakse losside eelnevaks ajaks. Sellel ajal tunneme vähe keraamikat. Kreeka kunsti õitse aeg oli kesk ja hilisemal ajajärgul. Nendel ajastutel väärivad tähelepanu
Vanakreeka muusika Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost.
toimunguid. 3. Mida tähendab mõiste 'Musik' ja mis ajastu muusikakultuuri see esindab? Musik on muusade kunst, lauldes ettekantud luule, poeesia ja muusika lahutamatus ühtsuses. Ainult siin ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. See esindab Vanakreeka muusikakultuuri. 4. Nimeta Vana-Kreeka muusikas kasutatavaid pille (min 3). forminks, hiljem sellest kitara, lüüra (kergem ja väiksem); harf, paanivile ehk süürinks. 5. Millisesse ajajärku kuulub tragöödia ja mida see endast kujutas? Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost. Põhineb koorilüürikal, millele lisanduvad näitlejad ja dramaatiline tegevus, ka monoloogid lauldes. Kooriosad seotud tantsu ka pantomiimiga. 6. Milline sündmus tähistab meie aja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 7. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)?
pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust. Reisijatele olid abiks pagasi järelvaatajad ja teejuhiks giidid. Transpordi areng 19. sajandil viis turismi uude ajajärku, teise faasi. Regulaarne laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sai alguse 1820. aastal. Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal. Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu. Lisaks sugulaste - tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. Laura Pärtma LT1 dets. 08
Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Klassitsism Eestis Perioodi 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis
➢ Kujunesid välja Euroopa tänased piirid, uute alade liitmisega suurenes Euroopa 3 saj. jooksul ligi 2x ➢ Tekkisiduued kuningriigid nt. Rootsi, Norra, Taani, Poola, Ungari. ➢ Tekkisid toom ja kloostrikoolid, rajati esimesed ülikoolid Hiliskeskaeg (14.15. saj) ➢ Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. sajandil ➢ 100aastane sõda ➢ Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis ➢ Ajajärku iseloomustas kunsti ja kultuurielu õitseng
Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses?
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu
Liikmed Juhtkujud: Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Liikmed: J. Aavik, B. Linde, V. Grünthal-Ridala Koostöö: Kunstnikud: N. Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Väljaanded Albumid I-V Ajakiri "Noor-Eesti"
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva,
sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie minevikusugulasi mõtlema surmale, irvitav luukere, nagu äraviijat kujutati, hoidis kinni kõigi käest. Surmasid kujutati sageli koos ussidega, inimeste põrmu mullastajatega; surmatantsu kommentaar oli üks ja ainus: «Mõtle hetkele, mil sind enam ei ole ja mõtle sellele, mida sa peaksid kohe nüüd teistmoodi tegema.» Pärast 14. sajandit oli peaaegu igas Euroopa riigis ja linnas oma surmatants
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USAs eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused... Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. John Cage 1912 1992 USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri
konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis- romantilisest helikeelest. Looming Oma juurte otsimine ei tähendanud selle aja muusikas mitte enam ainult rahvaviiside seadmist, vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne- Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu
4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5
hakkas rühm Pariisi kunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned asusid sinna elama. 19. Peredviznikud taotlesid 20. Johann Köleri maalidest tean ma Isa portreed, ema portreed, autoportreed ja ketrajat. 21. J. Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..." asub Tallinnas Kaarli kirikus. Fresko on seinamaal. 22. Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja oli Johann Köler. 23. Peredviznikute ajajärku tuntakse ka kriitiliste realistide nimega. 24. Vene kriitiliste realistide seas oli suurim kunstnik I. Kramskoi.
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli
Antiikajastu 499 eKr - 500 pKr Antiikajastul võimutsesid Kreeka ja Rooma riik. Nende mõjutusel on tekkinud tänapäevased riigid. Sellel ajal võimutsesid 4 suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina kaug-Idas 3) Kreeka 4) India Umbes aastaks 450 eKr oli nende riikide mõjuvõim kokku varisenud. Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: 1) arhailine ajajärk: 8. 6. saj eKr; 2) klassikaline ajajärk: 5. 330. a eKr; 3) hellenismi ajajärk: 330 146 eKr; 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr. 395 pKr. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi
Arutlus: Kreeka klassikaline periood ja Hellenism - sarnasused ja erinevused Kreeka klassikaline periood kestis 5.-4. sajandil ekr ja hellenismiperiood oli oma hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid
Oliver Niinas 07.11.12 1. Miks uuritakse töökorraldust? Orienteeritus tööprotsessileja -ülesannetele muutub veelgi olulisemaks teenindussektorija teadmusmajanduse laienemisega. See tõstab esile vajaduse tõhustada koostööd organisatsiooniliikmete vahel ja suurendab vajadust ajapaindlikuks kasutamiseks. Kõik see tähistab uut ajajärku töökorralduses: nüüd räägitakse töö ümber korraldamisest,kus tähtsalkohal on töötajate tegutsemise motiivid ja tööväärtused,mis muutuvad üha enam töökoha ja organisatsioonihinnangute aluseks ning millest sõltub ka töötaja lojaalsus organisatsioonile. Töö, mis on hästi korraldatud,on mitmekesine, piisavalt autonoomne,oluline organisatsioonile ja mõjutab organisatsiooniliikmete käitumist või
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks
Väheste kaunistustega ja siledad seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range ilme. Tartu ülikooli peahoone Klassitsism arhitektuuris Sisekujunduses olid tüüpilised kaunistused reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Klassitsismi hilisemat ajajärku iseloomustas punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööbel. Klassitsism maalikunstis Klassitsismi aja maalidel meenutavad inimesed oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörati vähem tähelepanu, mistõttu on need tihti tuhmid. Kompositsioon on tasakaalustatud,
vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist Jää teema raamidesse Teemaelemendid Sisuliselt viis eri võimalust, eri lähenemisnurka, kuidas sissejuhatuse küsimusele vastata Peavad olema samatasandilised, st näiteks viis erinevat valdkonda (majandus, kultuur, sisepoliitika, välispoliitika, õigus) viis erinevat ajajärku viis eri riiki jne Iga teemaelement olgu eraldi lõigus Peaks olema mahuliselt võrdsed Analüüs Väldi lihtsalt ajaloo (õpiku) ümberjutustamist Kui võimalik siis võrdle ka mõne muu perioodi või piirkonnaga Too välja seosed eri valdkondades, eri piirkondades toimuva vahel Püüa jõuda toimunu põhjusteni Näited Igas lõigus vähemalt näide Näite ülesanne on illustreerida, anda argumendile veenvust
Valisin romantismiajajärgu tundmaõppimiseks Euroopas Francois Furet´i koostatud kogumiku ,,Romantismiaja inimene". Minu sooviks oli paremini aru saada selle ajajärgu erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma. Keskklass hakkas mängima üha olulisemat rolli ühiskonnas. Usk oli romantismiaja inimesele väga tähtis. Inimesed võtsid usu oma moraali aluspõhjaks. Romantsitlikul ajajärgul oli tähtis eneseväljendus viis ka kunst. Kõige enam pakkus mulle huvi milline oli naiste roll ühiskonnas romantismi ajal
6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja tõejumal Apollon lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos aulos (inimhäält matkiv) 8. Tuntumad pillid: · Topeltlauo · Barbiton · Forminks näpitavad keelpillid · 7-keelne lüüra · Kitara 9. Vanakreeka kultuuri 4 ajajärku: · Arhailine( 8.-6. saj. eKr) · Klassikaline (5.saj. 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13
mõistma uuel viisil ka oma vanemlikku rolli. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jaotada kolme ajaloolise etappi. Esimesel etapil mõisteti last vaid väikese täiskasvanuna. Laps oli tööjõud ning lapsepõlvele ei antud inimese tervikarengus mingit eraldi tähendust. Teisel etapil mis on pikk ja jaguneb mitmeks allaetapiks hakati vähehaaval tunnustama lapsepõlve erilisust. Kolmandaks etapiks võib pidada seda ajajärku, milles me praegu elame. Arenenud maades pööratakse lastele suurt tähelepanu ning lastele on loodud eraldi maailm. Lapsed kasvavad spetsiaalsetes ühisondlikes kasvatusinstitutsioonides ning laste seos täiskasvanute maailmaga, näiteks oma vanemate tööga, on varasemate aegadega võrreldes üsna nõrk.
kaks etendust- lõplikult 1814. a. Soe vastuvõtt. 1809. a. oli Beethoveni loomingu perioodi kõige vaiksem. 1808 .a. suur autorikontsert. 1809. a. uus loominguline periood. Goethe draama ,,Egmont"- keskmise perioodi loomigu viimane jõuline laine. Kriisi aastad (1813-1815) Ta ei kirjutanud mitu aastat midagi. Klaverisonaat, kaks tsellosonaati, kaks orkestriteost (,,Nimepäeva avamäng", ,,Welligtoni võit"). Hiline looming: aastad 1816-1827 Ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. 1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier").
Tänapäevalgi pannakse kirja säravamate inimeste elulugusid, mis samamoodi nagu keskajal täidavad, nüüd juba eesmärgistatult, ajastut kirjeldavate teoste rolli. Siiski on eluloo kirja panemise mõte ajaloo jooksul veidi nihkesse läinud. Selle asemel, et panna kirja huvitava inimese elulugu tavalisel ajastul, märgitakse üles lugu põnevast ajajärgust tavalise inimese kaudu. Näiteks on Ene Andresen kogunud mitmeid küüditamise läbi elanud eestlaste elulugusid ning moodustanud neist ajajärku kirjeldava kogumiku. Olgu biograafia kirja panemise esmane eesmärk milline tahes, leidub igas elulood kas või killuke ajalugu. Huvitavamad elulood on objektiivsed, seega on need tavaliselt kirjutatud distantsilt. Guillaume le Maréchali eluloo palus kirja panna tema poeg, arvates, et seda teksti loeb vaid rüütli perekond ja mõned järgnevad sugupõlved. Truväär Jean oli aga meisterlik kirjamees,
Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti korrapärasemad põllud, et oleks arusaadav, kelle põllu ala see on. Arendati ühiskondlike suhteid. Tekkis tihedam kaubavahetus lõunaga, mis tegi Eesti tuntumaks, siiani teatakse Eestit kui hea kaubavahendajana. Vanem rauaeg oli rahulik ajajärk, keskmine rauaaeg tõi endaga kaasa rahutu ajajärku. Tekkisid kaheväljasüsteemid, hariti üks pool põlda ja teine pool puhkas ning hiljem vahetai pooli. Tekkisid üle Eesti erinevad külad: subkülad, hajakülad, ridakülad. Muinasajal oli inimesele mõte hauatagusele elule väga tähtis. Nad arvasid, et surma puhul lahkus hing kehast ning hing siirdus uude kehasse. Viidi kalmule sööki ja jooki, mida viidakse siiani ning tähistati hingedepäeva, mida samuti tähistatakse praegugi, kuid muinasajal tähistati seda sügavamalt.
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1
Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik Süit- Mitmest iseseisvast osast (nt eri karakterites tantsudest) koosnev helitöö Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid
harf valdavalt naiste pill. aulos levinuim puhkpill, läbilõikava kõlaga, sugulane salmei ja oboega, peamiselt levinud topelaulosena. paanvile ehk süüriks koosnes 5-7 erineva pikkusega vilest. Hiljem esines harva ka põikflööti, signaalpillina tunti sarvhuulikuga metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin. Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon.
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv
Astornoomia Teadus mis uurib taevakehi, nende paiknemist ja liikumist ruumis (universumis). Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest). 4.ajajärku: 1)primitiivne inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi:
Kuid ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kuigi ka ürgaja inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi
Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks 16) Mis aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala? Millise praeguse maakonna leht see on? 1878. ,Viljandimaa 17) Mida arvas C. R. Jakobson Euroopas jõudu koguvast sotsiaaldemokraatiast? ,,Meie maal on üks sotsiaaaldemokraatiline partei võimata asi, sest et meil
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4
Arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid hakkasid kreeklastel kujunema pärast tumedat ajajärku 8. sajandil eKr. Tähtsaimad nendest olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ning Sürakuusa. Kujunenud linnriigid olid sageli omavahel sõjajalal, mille põhjuseks oli asjaolu, et ükski linnriik ei soovinud näha teise muutumist nii võimsaks, et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt.
annaabi.ee 
