Mühavad puudena pea kohal. Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud.
Kas tapmine võib olla õigustatud? Iga kuriteo lahendamiseks on tähtsal kohal selle toime panemise motiiv. Samas on alust vaja ka kurjategijal endal, ent ükspuha kui veenev põhjus ka ei oleks, on see täiesti ühiskonnareeglite vastu ning andeksandmatu tegu. Üks põhjuseid, millepärast kuritegusid toime pannakse on endas rahulolu saamine või enda või teiste elu õnnelikumaks muutmine. Selline mõtteviis on väga naiivne ning vale, kuna mitte ainuski kuritegu ei jää karistuseta isegi mitte siis kui süüdlast ei mõisteta kohtuotsuse läbi süüdlaseks. Sel puhul oleks loogiline ja inimlik tunda suuri süümepiinu, mille kogemine võib olla mitmeid kordi raskemini läbi elatav, mis on võimeline mõjutama kogu elu palju halvemini kui trahv või vabadusekaotus ning tänu sellele on kurjategijad nõus oma süüd tunnistama. Ka on karistuse kandmine lihtsam ning pärast seda kergem eluga edasi minna.
• „Päikesepillaja“ • „Väike luuleraamat“ Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. „Kahekesi“ Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus,
,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Luuletus ,,Aeg" on paarisriimis luuletus. Siin on pidevalt korratud luuletuse mõtet, et kõige tähtsam elus on ikka olevik ja elada tuleb praeguses hetkes.
.. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Eesti luule analüüs Eestis on aegade jooksul olnud tohutult andekaid luuletajaid. Meil on
jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus.
(Lisa 1, lk 33) Siin on üks tema kuulsamaid luuletusi: Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Kasutatud kirjandus: Lisa 1- „On raske vaikida ja laulda mul Artur Alliksaare elust“ Margit Mõitlik Lisa 2- Artur Alliksaar mälestustest Henn-Kaarel Hennat Lisa 3 - fotod perearhiivist. Maaleht nr15 (551) 16. aprill 1998 Artur Alliksaar väike luuleraamat Kasutasin oma vanaema Elleni mälestusi.
küsid sa tassidelt Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. onju tavalised inimesed Ei ole möödund või tulevaid aegu. teevad oma tööd On ainult nüüd ja on ainult praegu. toksivad nuppe Säilib, mis sattunud hetkede sattu. pressivad kange Ainuski silmapilk teisest ei kattu. täidavad käske Ei ole mõttetult elatud aegu. sellest suuremat kurjust Mõte ei pruugigi selguda praegu. ei olegi Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jah tõesti ei olegi Parajal määral saab elu meilt lõivuks. ja meie ka Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. ka meie oleme tavalised - Alles jääb hetk, milles asume preagu. jah te olete
paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid kõduvaid aegu.
Pea seda silmas. ○ „Mees, kes teadis ussisõnu“. Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu
Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Janud I. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal.
püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus
edusammud paljastavad otsustuse ekslikkuse. Järelikult ei ole teooriate lõplik otseteed falsifitseerimine võimalik. 2.Popperi kaitse ei aita (98-101). Popperi seisukoht tõstab esile olulise vahe üldiselt tuntud vaatlusotsustuste ja üksikvaatleja isiklike tajukogemuste vahel. Üksikvaatleja võib, kuid ei pruugi tunnistada teatud kindlat vaatlusotsustust. Tema otsus selles küsimuses on motiveeritud osalt relevantsetest tajukogemustest, kuid üksikisiku puhul pole ainuski tajukogemus kunagi piisav, kinnitamaks vaatlusotsustuse kehtivust. Vaatleja võib millegi mõjul tajumisele toetudes tunnistada õigeks mõne vaatlusotsustuse, mis võib olal väär (98-99). Näide lk 99. Popperi kõnealuse seisukoha põhituumaks on vaatlusotsustuste vastuvõetavuse hindamine selle järgi, kuidas nad suudavad teste läbida. Baasotsustused ja Popper lk 100. Popper asetab rõhu üksikiku teadlikele otsustele
mis praegu on veel merest kerkimata. ("Neli etüüdi") Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju ("Aeg") 1. Veel hetkeks üle rõdurinnatise on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal.
"seitsmest imest" on ainuüksi püramiidid jäänud püsima meie päevini. Kuni tänapäevani võivad mööda Niilust sõitvad reisijad lõuna pool Kairot näha kaugel läänes kõrve piiril noid kõrgele kerkivaid kolosse, mis meenutavad pigemini looduse loomingut kui inimese kätetööd. Enam kui sada aastat tegelevad kogu maailma teadlased ainsa veel säilinud maailmaime fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus
ainult mõnisada inimest, nemadki peamiselt selleks, et saada neile ettenähtud päevatasu ja üldsegi mitte selleks, et midagi neile segast ühelt "rahvaesindajalt" selgeks saada. Peamine aga: parlamendiistungite saali koguneb alati üks ja seesama publik, kes ei pea sel lihtsal põhjusel üldsegi vajalikuks midagi juurde õppida, et tal puudub mitte et ainult selleks arusaam, vaid et tal puudub ka kõige tagasihoidlikum soovgi selleks. Mitte ainuski neist rahvaesindajatest ei tunnista vabatahtlikult teise õigsust ja ta ei anna kunagi oma jõudu võitluseks asja eest, mida kaitseb tema kolleeg. Ei, mitte kunagi ei tee ta seda ilma ühe erandita, kui talle näib, et, tehes sellise pöörde, kindlustab ta oma mandaati parlamendi järgmises koosseisus. Ainult siis, kui kõik varblased juba katustelgi sirtsuvad sellest, et lähimad valimised toovad võidu teisele parteile, jooksevad endiste parteide sambad, mis on neid seni ehtinud, mehiselt
sajandi ja ümbruskonna üle. Nüüd aga muutub ta linnuparveks, mis lendab kõigi nelja tuule poole ja talle kuulub kogu õhuruum. Küsime veel kord, kas pole mõte selles vormis kõige vastupidavam? Paigalpüsivast muutub ta liikuvaks, kestvast surematuks. Üht ainemassi võib hävitada, aga kuidas saab kõikjalolevat kirjatähte välja juurida? Kui tuleb uputus, võib mägi ammugi voogude all kadunud olla, linnud aga lendavad edasi; ja kui ainuski laev veel upu-tusvetele on ujuma jäänud, laskuvad linnud sinna, jäävad terveks, näevad temaga koos vete alanemist, ja uus maailm, mis kaosest tekib, näeb üles ärgates, kuidas. 176 tema kohal lendab uppunud maailma tiivuline ja elav mõte. Ja kui seda avaldusviisi pidada mitte üksnes kõige vastupidavamaks, vaid ka kõige lihtsamaks, hõlpsamaks, kõigist kõige kättesaadavamaks, kui arvesse võtta, et ta pole seotud
» «Ma ei valeta iialgi, proua.» «Oo, kuid ometi varjab ta oma kavatsusi liiga vähe selleks, et neist ei oleks võimalik aru saada.» «Ma ei püüa millestki aru saada, proua. Ootan seni, kuni mind asjasse pühendatakse. Peale selle, mis lord Winter mulle teie juuresolekul ütles, ei ole ta mulle midagi usaldanud.» «Teie ei olegi siis kaassüüdlane,» hüüdis mileedi uskumatu siirusega, «ja te ei teagi, et mulle langeb osaks 552 häbi, mille koledusega pole võrreldav ainuski karistus maailmas?» «Te eksite, proua,» ütles Felton punastades, «lord Winter ei ole võimeline niisugust kuritegu korda saatma.» «See on hea,» lausus mileedi endamisi, «kuigi Felton ei tea, milles on asi, nimetab ta seda siiski kuriteoks!» Siis ütles ta valjusti: «Alatu inimese sõber on kõigeks võimeline.» «Keda te mõtlete alatu all?» küsis Felton. «Kas Inglismaal on siis kaks meest, kellele sobib üks ja seesama nimi?» «Te mõtlete Georges Villiers'd
Mina eesti kirjandust ei tunne, aga et ma tean, selle on kirjutanud kadakad, siis arvan ma, et see on muumiate poolt kirjutatud muumiatele, mitte elavate inimeste poolt elavatele inimestele, ja sellepärast ei tahagi ma teda tunda. Kui ma eksin, siis kirjutage mulle sellest juba oma esimeses kirjas. Ma olen pidanud palju lamama ja siis oli mul palju aega mõtlemiseks. Ning teate, mis ma kord mõtlesin: Mis oleks, kui minul oleksid lapsed, oleks ainuski laps, võiks olla nääpsukene ja kõhnake, aga ikkagi oleks ja mina peaksin temale elu esimesest silmapilgust peale valetama, peaksin isegi valega teda oma ihus kandma? See on muidugi lollus nõnda mõelda, sest mina usun, minul ei tule kunagi lapsi, aga ometi ei pääsenud ma sellest mõttest. Ja kui Teie teaksite, missugust piina valmistas mulle juba paljas oletamine, et see võiks nõnda olla -- et ma oma lapsele valetaksin! Saate aru: ütled