ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus
Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama. Tahavad Athenale ohverdada kõige ilusama peplose, te Athena nende vaenlane ei oleks ja kavaldaks Diomedese. VI laul Athenale annetatakse peplost ja iga aasta lubavad anda 12 lehma. Aga Athena keeldub. Hektor leiab üles Parise, kes jalga lasi. Hektor tahab,et Paris sõtta tagasi läheks. Andromache-Hektori neine. Hektor läheb Parisega lahingusse tagasi. VII laul
Trooja all haavatuna Parise noolest, mille Apollon oli suunanud just kanda 3 Iphigeneia Agamemnoni ja Klytaimestra tütar; isa meeliats tüdruku Aulisesse, kus ta ohverdati Artemisele; teise versiooni järgi vahetas Artemis Iphigeneia otsustaval hetkel emahirvega ja toimetas ta Musta mere rannikule; abikaasa ei andestanud Agamemnonile tema julmust ja surmas mehe tema tagasipöördumisel Mükeenesse 4 Aineias [ai´neias] roomlaste Aeneas [ääneas] 5 Hadese vald - surnute riik; Hades oli allmaailma sünge kuningas, Zeusi vend ja Persephone abikaasa; hiljem samastati teda Plutoniga 6 kääbas hauakünkas, kalmuküngas MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mitmendal Trooja sõja aastal toimub eepose Ilias tegevus? 2. Eepose alguses kirjeldab Homeros Achilleuse raevu? Kelle peale ja miks ahhailaste sangar vihane oli? 3. Mis on Achilleuse kand ja kust see mõiste pärineb? 4
nimega Catalepton (,,Pisiasjad"), arvatavasti osad luuletused sellest kogust ei kuulu üldse temale. Aeneis on Rooma poeedi Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos, mis on heroiline eepiline poeem. See on teatud süntees kreeka eepostest. Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr Aineias) on troojalane, Homerose "Iliases" esineb ta kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses
Aga sina, Athena, anna mulle jõudu, et saaksin tappa selle, kes mind haavas!" Sthenelos tõmbabki noole välja ja kuigi haavast jookseb vulinal verd, tormab Diomedes jälle lahingusse. Maapind on verest punane ja langenutega kaetud. Kaks Priamose poega, Chromios ja Echemnon, kes sõidavad ühes ja samas vankris, satuvad raevunud Diomedese teele ette. See kisub nad kaarikult maha, tapab nad ja riisub neilt turvised. Siis kutsub dardanite juht ja Aphrodite poeg Aineias Pandarose enda juurde. ,,Pandaros!" hüüab ta. ,,Peame Diomedese peatama. Roni minu vankrile ja läki!" Pandaros tuleb joostes: ,,Ma juba haavasin seda mõrtsukat!" teatab ta. ,,Nüüd aga tapan ta! Lähme! Sina, Aineias, juhi vankrit, mina võtan oda!" mehed sõidavad raevukalt läbi lahinguvälja, suundudes otse Diomedese poole. Sthenelos märkab neid. ,,Diomedes," hüüab ta, ,,tagane! Aineias ja Pandaros peavad sulle jahti! Sa oled haavatud, ära jäta ennast nii kaitsetuks
Lugesime Sophokese ,,Kuningas Oidipust", mida tänapäevaltõlgendatakse kas saatusetragöödiana, kus süütu inimene on saatuse mängukann või loomusunniliselt ihkab tõde, kui see ta ka hukutab. Austria psühhoanalüütik Freud on laenanud Oidipuse nime oidipuse kompleksi seletamiseks, kui poeg eelistab emaarmastust tahes millise naise armastusele. Rooma kirjanduses on tähtsim teos ,,Aeneas", kus kreeklastele tuntud Aineias Trooja langemise järel põgeneb Itaaliasse ja rajab seal uue rahvuse ja riigi, Rooma riigi. Aenease järeltulijad Romulus ja Remus rajavad Rooma linna. Rooma kirjandus on vähem aheldatud müüdi külge, kuid suur poeet Ovidius on oma ,,Metamorfooside aineks valinud müütidest need, mis käsitlevad imepäraseid muutumisi. 20. saj sai sealt (X) populaarseks ,,Pygmalion" inglise kirjaniku Shaw tõlgenduses, mille järgi tehtud Ameerika film oli muusikal ,,Minu veetlev leedi"
Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim veel Aineias ja osav ambuja Pandaros, hea vibulaskja Paris. Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,. Lahinguvarustusse kuulusid odad,mõõgad,soomusrüü ja kiiver(oli pronksist), lihtsõdurid võitlesid jala ja ülikud sõjavankreil.
Maecenese nimest tulenebki rikka kultuurisoosja üldnimetus metseen. Vergilius Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik, kes on kodusõdades palju ülekohut tundnd ja seetõtti hindab Augustuse kehtestatus siserahu kõrgelt. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused. Aeneas (kr Aineias) on troojalane, Homerose "Iliases" esineb ta kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see
saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2
Aphrodite oli abielus sepp- Hephaistosega kellele ta ei olnud truu. Aphroditel oli palju armukesi näiteks Ares ja Dionysos. Aresega oli Aphroditel kolm last ja nendest tuntuim oli Eros. Hermes oli väga sissevõetud Aphroditest. Hermesel ja ilujumalannal sündisid ka last Hermaphroditos ja Priapos. Hermaphroditos oli esimene naissoost poiss ja Priapos oli tuntud oma erakordselt suure peenisega. Zeus pani Aphrodite armuma Anchisesse. Anchis oli surelik jumalanna mitte. Neil oli poeg Aineias kes oli kangelane ja keda roomlased peetsid oma esiisaks. (Aphrodite ja Eros) Artemis Vana-Kreekas oli Artemis jahijumalanna. Ta pärines Zeusist ja Letost. Jahijumalanna sümbolid olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga ning tema saatjateks olid nümfid. Artemist peetakse tihtipeale ka amatsoonide jumalannaks. Jahijumalanna oli Efesose linna kaitsja
Nüüd pöördus Agamemnon mõlema sõjaväe poole ja kuulutas, et Menelaos on võitnud ning troojalased peavad Helena välja andma. Troojalased oleksid sellega nõustunud, kui Athena poleks Hera õhutusel vahele seganud. Hera oli otsustanud, et sõda ei tohi lõppeda enne, kui Trooja on varemeis. Lahing puhkes taas valla. Õudus, Hirm ja Riid olid kohal, et õhutada mehi üksteist nottima. Kreeklaste poolel olid suuremateks eestvedajateks Aias ja Diomedes. Prints Aineias (ladina Aeneas) pidi peaaegu Diomedese käe läbi surema. Aineias oli Aphrodite poeg ja kui Diomedes printsi haavas, sööstis jumalanna alla ja päästis oma poja. Diomedes aga teadis, et Aphrodite on arg ja haavas tema kätt. Jumalanna lasi poja oma kätelt kukkuda ja pages valust nutte Olümposele, kus Zeus muigas teda nähes. Aineias ei saanud siiski surma. Diomedes aga võitles edasi, kuni jõudis silm silma vastu Hektoriga. Kuid Ares kaitses Hektorit
Hiljem komponeeris F. Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia)
soosingu eest ja hakkasid ülevoolavat võidupüha pidama. Öösel aga tulid kreeklased oma laevadel tasahilju tagasi ja hiilisid linnamüüri juurde. Samal ajal ronisid valitud sõjamehed puuhobuse seest välja, hõivasid linna strateegilised punktid ja avasid oma kaaslastele väravad. Nüüd algasid tapatalgud, milles troojalased olid abitud ohvrid. Mehed tapeti, naised orjastati. Põlevast linnast pääses vaba mehena ainult Aineias, seljas tema vana isa Anchises ja käekõrval poeg Askanios. Achilleuse kand Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada
Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel oli, Välejalgne Achilleus, Vesisilmne Hera, Särasilmne neitsi Atheena, Maa süleshoidja Poseidon, Hermes, Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus. Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor, Aineias, Aphrodite, Ares, Phobios, Apollon, Artemis, Leto. 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Iliase tegevus oli lineaarne, kuid tegevus Odüsseias ei kulge järjest
2 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos Idomeneus Antenor
aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel: (välejalgne) Achilleus; (rahvaste juht) Agamemnon; Menelaos; Odysseus; Nestor. Kreeklasi pooldavad jumalad: (veisesilmine) Hera; (särasilmine neitsi) Athena; Poseidon; Hermes; Troojalaste poolel: (helkivakiivrine) Hektor; Aineias; Paris; Helenos; Antenor; Troojalasi pooldavad jumalad: Aphrodite; Ares; Apollon; Artemis 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Odüsseia" kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele: Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on ,,Odüsseia" keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus. Eepos koosneb 24. laulust
Oli verine lahing. Siis see lakkas, jättes võitlema Menelaose ja Parise. Nooruke Paris ei olnud võidelnud, Menelaos aga oli kogenud. Paris oli hädas, kui Aprodithe saabus ja ta minema viis. Agamemnon ütles, et Menelaos võitis, kuid Athena segas vahele, sest ta soovis Trooja langemist. Athena mõjutas üht troojalast Menelaose pihta laskma. Haav ei olnud raske, kuid kreeklased raevusid ja sõda läks edasi. Achilleuse puudumisel oli kreeklaste juhid Diomedes ja Aias. Troojalane Aineias (Aeneas) pääses napilt Diomedese käe läbi suremisest. Aprodithe proovis oma poega Aeneast päästa, kuid Diomedes haavas jumalannat. Aeneas siiski pääses, sest Apollon päästis ta. Ares tuli troojalastele appi, kuid Hera ajas Athena abil ta lahinguväljalt minema. Troojalased palusid andestust Athenalt, aga too ei võtnud seda vastu. Hektor kohtus oma naise ja pojaga, paludes jumalatelt abi, et poeg ellu jääks. Zeus abistas troojalasi
Viljakusaspekt oli ka väga oluline. Mitte ainult inimlik, vaid ka taimne viljakus ja õied. Antheia- õiene. Õis on ilus ja viljakas ja Aphrodite oli ka õitega ehitud. Tal olid ka pühad aiad. Aphrodite pühad aiad on teada nt Ateenast ja ka Küproselt. Osaliselt on ta ka loomse viljakuse kaitsja. Anchises oli üks karjataja, kes Aphroditega seksib ja sellest on üks hümn, kuidas see kõik toimub. Sellest ühtest sündis Aineias, kes Kybelega seondub. On kaks erinevat sünnivariant. Homerose järgi oli ta Zeusi ja Dione tütar. Dionet austati Dodonas, oli seal Zeusi partner. Seal kuulutasid 3 tuvi, kes tulid Egiptusest. Teine versioon on ikka see Uranuse tütre versioon ,kus ta sündis suguelunditest, mis merre lendasid ja Küprosel tõusis ta merevahust. Seal võtsid kolm graatsiat ta vastu. Seega on ta urania ehk taevalik Aphrodite. Tal on olemas ka seos merega
110. Mida tähendab mõiste translatio imperii ('võimu ülekandumine') antiikajal kirjandussfääris? Kust kuhu võim kandus, mida selle all silmas peeti, kes millistes zanrides võimu n-ö üle tõid? 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis (,,Laul Aeneasest") Ajaloolismütoloogiline eepos, 12 laulu Translatio imperii: (kirjandusliku) võimu ülekandumise sümbol Sisu: Trooja valitseja Priamose poeg Aeneas (Aineias) põgeneb oma saatjaskonnaga pärast Trooja langemist läbi seikluste ja ohtude Itaaliasse ja peab seal uue kodumaa rajamiseks lahinguid 1) daktüliliste ja spondeiliste värsijalgade osakaalu tasakaalustamine; 2) sõna ja värsirõhu konflikti seostamine ideelisstiililise tasandiga, emotsionaalsete kohtade esiletoomine. Aeneis: eepiliste elementide kaanon ,narratiiv, eepilised võrdlused, ekfraas
on nii suur, et troojalased ei saa seda linna viia. Troojalased võtavad kohe vedu ja tahavad näidata, et saavad küll selle linna viia. Laokoon julges selles kahelda, ning Poseidon saatis talle meremao, kes kägistas ära nii tema kui ka tema pojad. Troojalased veavad ikkagi hobuse linna. Ööpimeduses tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine. Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest. Tapeti kõik aadlikud v.a Aineias. Hektori poeg visatakse müürilt alla. Aphrodite aitab Helenal õnnelikult Menelaose juurde jõuda. Kõik on jälle hästi. ”Odüsseia” Trooja on vallutatud ja kreeklased asuvad koduteele. Menelaos naaseb koju, Agamemnon jõuab koju, aga Odysseus läheb koju 10 aastat. 3 Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese
annaabi.ee 
