Aine omadused töö (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida�sellega�taotletakse?

Tööõiguse kordamine
1. Töölepingu mõiste e tunnused.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja)
tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale
töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib
vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on
töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka
juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt
asjaoludele eeldata üksnes tasu eest.
2. Töölepingu sõlmimine
TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus
(1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu
sõlmimise kohta sätestatut.
VÕS Peatükk 2, 1. Jagu
§ 9. Lepingu sõlmimine
(1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise
teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
(2) Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil
pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos,
mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse
esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte
vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo
tegemisest.
(3) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele
tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut
sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui
seadusest ei tulene teisiti.
3. Kohustuslikud tingimused, mis peavad sisalduma töölepingus ja
nendest tingimustest teavitamise kord
Töölepingus peavad olema :
- poolte andmed! : tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või
asukoht
- töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg eraldi peab olema välja
toodud!
- tööülesannete kirjeldus -> nt: ametijuhend (avalikus sektoris on kohustuslik
ametijuhend,töölepingu juurde kuuluv dokument), kutsestandardist saab
tööülesanded töölepingusse panna; tööülesanded peavad olema antud
õigeaegselt; ametijuhend muudel juhtudel v.a. avalik sektor , EI OLE
KOHUSTUSLIK
- ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
- töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud töötasu, sealhulgas
majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis(kas
kuupalk, tunnitasu, tüki töö), maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise
aeg(palgapäev; tähtpäev – kindel kpv, tähtaeg – selleks ajaks peab olema;
tsiviilseadustiku üldosa seaduses kirjas), samuti tööandja makstavad ja
kinnipeetavad maksud ja maksed
- muud hüved, nt: auto kasutamine(muutub hüveks siis kui töötaja saab autot
isiklikeks sõitudeks ka kasutada, mitte ainult töösõitudeks) -> varaline
vastutus (süüst tulenev ja süüst sõltumatu vastutus)
- tööaeg-> seadusega sätestatud normaalne tööaeg 40h nädalas/8h päeva/ 7
päeva jooksul. Ületundide tegemise arv on seadusega piiratud, nädalas võib
8-12h üle teha; graafik ei ole summeeritud tööaja arvestus, summeeritud
tööaja arvestus- kus tööaeg jaguneb kuude lõikes ebavõrdselt! Summeeritud
tööaeg võib olla suuliselt kokku lepitud või kirja pandud muudesse
dokumentidesse, seadus ei käsi seda töölepingusse kirja panna
- töö tegemise koht
- puhkuse kestus(28 kalendripäeva, alaealise puhul 35 kalendripäeva,
pedagoogidel 42-56 kalendripäeva). 3 liiki puhkust-vanema-, õppija-,
põhipuhkus (lepingusse märgitakse ainult põhipuhkus)
- viide (kus on olemas) töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või
töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad. Viide peab piirduma
andmetega , kus on töökorraldusreeglid kättesaadavad(kas töötaja juures,
juhiabi juures vms). Töökorralduslepingus kirjutatakse lahti tööajad
- tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
- viide(viitan kus on olemas) kollektiivlepingule(ühel ametikohal mitu
töötajat, kõikidel töötajatel samad tingimused, kui ei ole siis peab viitama
sellele töölepingus), kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
4. Töölepingu vabatahtlikud tingimused erijuhtumid
Kui katseaeg on sätestatust lühem või ei kohaldata üldse. Erisus: Kui
katseaja pikkust muudetakse, siis peab see lepingus kirjas olema! Kui
ettevõttes liigutakse ettevõtte siseselt teisele töökohale, siis kohandatakse
töölepingut, mitte ei sõlmita uut lepingut, ehk ei tule uuesti katseaega peale.
Katseajal saab töölepingut üles öelda 15 kalendripäevase etteteatamisajaga,
kui katseajal töötaja teadmised, oskused või tervis ei vasta antud töökoha
vajadusele.
- Kui tööleping on tähtajaline - töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu
sõlmimise põhjus. Erisus: põhjus miks on tähtajaline TL?! Põhjused võivad
olla asendamine, hooajatöö, töödemahu ajutine suurenemine. TL tähtpäeva
võib märkida sündmusena ja kuupäevana. Tähtajalist lepingut saab
maksimaalselt sõlmida 5 aastaks. Näiteks, kui 5 aasta sees on tehtud 2
lepingut ja kahe lepingu vahe ei ületa 2 kuud, siis on tegemist juba tähtajatu
lepinguga.
- Konkurentsipiirangu ja ärisaladuse hoidmise kokkulepe. Mida sellega
taotletakse? Teave mida loetakse saladuseks ei määratleta lepingutes enamus
kordadel ära. Leppetrahvi saab nõuda siis, kui sa oled juba ärisaladuse välja
rääkinud. Kui ettevõtte konkurents saab kahjustada, siis on see
ärisaladuse hoidmise kokkuleppe rikkumine. Ärisaladus,
konkurentsipiirang , kui töötaja ei ilmu tööle – saab kohaldada
LEPPETRAHVI. Kui leppetrahvi nõuad,siis kahjunõuet enam nõuda ei saa!.
VÕS ütleb – tuleb hoida tootmis-ja ärisaladusi, vt. ka Konkurentsiseadust.
Olen aru saanud selle kohustuse sisust koht, kuhu töötaja saab panna
allkirja!!!!! Konkurentsipiirang on pigem selline kus piiratakse
konkurentsi ettevõtte tegevusala suhtes ja töötajate teadmiste ja oskuste
juures panen piirangu peale.
- Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida
tavapä raselt tehakse tööandja ettevõttes, vä ljaspool töö tegemise kohta, sh
töötaja elukohas(kaugtöö). Kaugtöö peab olema kirjalikult kokkulepitud.
Renditöö – tööjõu rentimine , teenuse osutamine. Ei kaasne katseaega,
kohustusi.
5. Töölepingu sõlmimine alaealisega (piirangud, nõusolek)
TLS 2.peatükk
§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
(1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või
koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle,
mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida
kogemuse või väljaõppe puudumise
tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite
tõttu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite
loetelu kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega.
(4) Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase
koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus
töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust
(kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-,
kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
(5) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete
tööde liigid.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud
tööleping on tühine.
§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks
(1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud
seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui
seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.
(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku
alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja
kestusest.
(3) Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja
tegevuskohajä rgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja
andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja
töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta.
(4) Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud
ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning
alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku.
(5) Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel
põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja
juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte
välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.
(6) Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis
nimetatud nõusolekuteta, on tühine.
(7) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja
nõusoleku või heakskiiduta.
§ 49. Alaealise tööle rakendamise piirang
(1) Kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell
20.00 kuni 6.00, on tühine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb
kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal
täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.
(3) Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema
tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine.
6. Tähtajalise töölepingu sõlmimine
§ 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine
(1) Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu
võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest
tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu
ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse
renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab
töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.
[RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012](2) Ajutiselt äraoleva töötaja
asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.
7. Töölepingu muutmine ja tühistamine
§ 12. Töölepingu muutmine
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
§ 13. Töölepingu tühistamise erisused
(1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu,
tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille
teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse
tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud , on tühistamise ajal
kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.
(2) Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe
nä dala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.
§ 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed
(1) Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja
nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist.
(2) Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks kasutamiseks
saadud töö- ja isikukaitsevahendid.
(3) Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega
töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutust
osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.
8. Töötaja, tööandja kohustused
§ 15. Töötaja kohustused
(1) Töötaja tä idab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab
töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab
töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või
kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust
ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle
tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest
olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad
klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja
võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
(3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 28. Tööandja kohustused
(1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja
õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja
ettevõtte huvidest lähtuva koolituse
ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal
tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu
nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja
suhtes kohaldatavate
kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja
oskustele vastavatest vabadest töökohtadest,
kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema
teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest
töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping,
kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
[RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012]
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest
ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest,
arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil,
mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või
maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet
iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta
andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu
kohta.
9. Puhkused ja nende liigid(vt. kindlasti ka TLS 4.jagu alates § 54)
Puhkuse liigid: põhipuhkus, alaealise põhipuhkus, töövõimetuspensioni
saava töötaja põhipuhkus, haridus - ja teadustöötaja põhipuhkus, rasedus-
ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus ,
lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus, eestkostja ja hooldaja õigus
lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele,
õppepuhkus.
§ 54. Õigus puhkusele
(1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.
(2)Käesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse
töötaja tööpäeval.(3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud
põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
10.Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tä henduses ;
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel
töötajaid; 4) ta osaleb streigis;
5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb
õppekogunemisel;
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud
põhjus.
11.Töö tegemise koht
§ 20. Töö tegemise koht
Töötaja peab tööülesandeid tä itma tööandja tegevuskohas, mis on
töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku
lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku
omavalitsuse üksuse tä psusega .
12.Töölähetus
§ 21. Töölähetus
(1) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole
töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
(2) Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks
kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat
tähtaega.
(3) Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last,
võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
(4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema
seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
13. Saladuse hoidmise kohustus
§ 22. Saladuse hoidmise kohustus
(1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule(vt.all olemas) ja
arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise
kohustust, võib tööandja mää rata , millise teabe kohta kehtib töötajal
tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
[RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009]
(2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise
kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel
ja korras.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise
kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida
leppetrahv ei katnud.
VÕS § 625
(1) Käsundisaaja peab käsundi tä itmise ajal hoidma saladuses talle seoses
käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on
käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või
ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on
asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on
avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt.
(2) Pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik
käsundiandja õigustatud huvide kaitseks.
14.Konkurentsipiirangu kokkulepe
§ 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe
(1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte
töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal
majandus- või kutsetegevuse alal.
(2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et
kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on
tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal
tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende
teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
(3) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt
mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud
kokkulepe on tühine.
15.Tööandja kohustused
§ 28. Tööandja kohustused
(1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja
õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja
ettevõtte huvidest lähtuva koolituse
ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal
tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu
nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja
suhtes kohaldatavate
kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja
oskustele vastavatest vabadest töökohtadest,
kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema
teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest
töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping,
kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
[RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012]
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest
ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest,
arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil,
mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või
maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet
iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta
andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu
kohta.
16.Töölepingu lõppemine
§ 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel
lõpetada.
§ 80. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel
(1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.
(2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või
kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.
(3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist,
loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust
tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada
saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.
§ 81. Töölepingu lõppemine töötaja surmaga
Tööleping lõpeb töötaja surmaga.
§ 82. Töölepingust taganemise keeld
Töölepingust taganemine on keelatud.
§ 83. Töölepingu lõppemine ülesütlemisega
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas
seaduses sätestatud alustel.
§ 84. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
(1) Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded
sissenõutavaks.
(2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt
tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku
kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
(3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi
lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks.
(4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui
pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks
kui kaheks aastaks.
17.Vastutuse piirangud(vt. ka TLS 4.peatükk alates §72)
§ 72. Töötaja vastutus
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja
kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes
juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel
lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.
18.Töö- ja puhkeaeg
§ 43. Tööaeg
(1) Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud
lühemas tööajas (osaline tööaeg).
(2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
(3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud
tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on
täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;2) 13–14-aastasel või
koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase
ajavahemiku
jooksul;3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi
päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul;4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel
töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
(5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust
alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut
ületades, on tühine.
(6) Haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 51. Igapäevane puhkeaeg
(1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku
jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1) 7–12- aastasele alaealisele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku
jooksul vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega;
(2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
2) 13–14-aastasele alaealisele või koolikohustuslikule töötajale jääb 24-
tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 20 tundi järjestikust puhkeaega;
3) 15-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-
tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 18 tundi järjestikust puhkeaega;
4) 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-
aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17
tundi järjestikust puhkeaega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid
kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja
korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9–19)
artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei
kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata
tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta
töötaja tervist ja ohutust.
(5) Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul
rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega
võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13
tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib jagada
osadeks töölepingu või kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi
2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299,
18.11.2003, lk 9–19) artikli 17 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel ning
tingimusel, et ühe puhkeaja osa kestus on vä hemalt kuus järjestikust tundi
ja töötamine ei kahjusta töötaja tervist ning ohutust.
[RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009]
§ 52. Iganädalane puhkeaeg
(1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku
jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse
korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi
järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.
§ 53. Tööaja lühendamine
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale
eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.

.JPG Laadi alla originaalfail 1 lk · .jpg · 1 allalaadimist