1. Kui laetud keha on liikumatu, siis nimetatakse teda ümbritsevat elektrivälja elektrostaatiliseks väljaks. 2. Elektrostaatilise välja põhiomadus: Elektrostaatilise välja igas punktis mõjub sinna asetatud laetud kehale elektrijõud (tõuke- või tõmbejõud). 3. Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt positiivsele ühiklaengule mõjuva elektrijõuga. ⃗ F N ⃗ E= ⃗ q E−elektriv ä lja tugevus ( ) C ⃗ F −elektrij õ ud ( N) q – proovilaengu laeng (C)
Elektriväli laengute vahelise mõju vahendaja. Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse puntki viidud proovi laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mille poolt
OPTIKA Langemisnurk a (alfa) peegeldumisnurk b (beeta) a (alfa)= b (beeta) -peegeldumisseadus sin a/ sin y =n indeksiga s (siinus alfa jagatud siinus gammaga...) murdumisseadus n indeksiga s- suhteline murdumisnäitaja n indeksiga s= n2/n1 n indeksiga s= V1/V2 Optiline tugevus f- fookuskaugus D= 1/f [D]= 1/ 1m =1dptr Plancki valem (footoni energia) E= hf h- plancki const h= 6,628 x 10 astmel -34 Js Massiarv A= Z+ N Elektrivälja potentsiaal. Pinge Elektrilaeng või laetud keha tekitab enda ümber elektrivälja, mille kaudu mõjutab teisi laenguid või laadimata keha. Elektriv kasutatakse füüsikalisi suurusi: elektrivälja tugevus; elektrivälja potentsiaal ja pinge. Elektrivool. Alalisvool. 1) metallides Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. Voolu tekkimiseks on vaja 1) vabu laengukandjaid 2) elektrivälja Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist
ga, kus =nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=BIl(Kui juht on jõujoontega risti)F=BIl*sin(Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga a all). Jõu suund Ampere'i seaduses on määratud vasakukäereegli abil. Kui jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasitutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. 2. Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik,
Elektril��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb: -Enne seadme kasutamist tutvuda selle kasutusjuhendiga. -seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada. vigade k�rvaldamisel, seadme kokkupanekul, puhastamisel ja terade vahetamisel seade alati elektriv�rgust eemaldada pidevalt j�lgida elektrijuhtmete ja -pistikute korrasolekut. Inimese sattumisel elektripinge alla �ra puuduta pinge all olevat kannatanut l�lita vool v�lja kui voolu pole v�imalik v�lja l�litada, pane enda jalgealla paks kiht paberit, kummimatt v�i mingi muu isoleeriv materjal ning eralda kannatanu seej�rel vooluv�rgust n. V�imalusel v�ta puust v�i plastikust kepp ning eemalda kannatanu vooluv�rgust,
magades 2-5 Hz, päeval lõdvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel päeval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub väga nõrkadel voolutugevustel- 15 µA, südame rütme juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A. Häireid tekitavate väljade pinged on suurusjärgus 2- 30 volti, kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti. Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel
2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib raskusjõu välja Maa pinnal, kusjuures mõõdetavaks parameetriks on külgetõmbejõu kiirendus. Eriti suure tihedusega on maagidMagnetomeetria (magnetomeetriline m) uurib Maa magnetjõuvälja ja on heaks abimeheks metalsete maavarade otsimisel. Mõõdetav parameeter on pingevälja vektor, kivimite füs omadustest magnetiline vastuvõtlikkus ja jääkmagnetismElektromeetria (elektromeetriline m) baseerub Maa elektrivälja või kivimite eritakistuse määramisel, milleks elektroodide abil tekitatakse maapinda kunstlik elektriväli, mille potents soovitud punktides mõõdetakse iseseisva mõõteringi 2 elektroodiga. Temaga on lihtne kontuurida karsti- ja lõhevööndeid, sealhulgas allmaakaevandustesRadiomeetria e radioaktiivsete elementide geofüs otsingumeetod võimaldab ka kontuurida erinevaid kivikehi, kuivõrd teatud kivimite kiirgusfoon on teistest kõrgemSeismomeetria uurib Maa
annaabi.ee 
