sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletiste abil: Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täiendav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax = Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetusnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetusnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvut võrdsustuvad
sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saab, kui seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Piirefektiivsus ruutvõrrandi tuletise abil : Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täindav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x b suhtes): xmax = 2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetisnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad.
nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt: Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks (Xmax) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes: Xmax= b/2c Praktiliselt pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete väetusnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (Xmaj) määrab puhas tulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendavalt väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvud võrdsustuvad
kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt ruutvõrrandi tuletise abil : Yx' = b 2cx Kui Yx = 0 ja seega b = 2cx, siis täindava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb võrrand b = 2cx lahendada x suhtes: xmax = b 2c Praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (xmaj) määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude
suurus sõltub kultuurist ja taimekasvutingimustest. Väetise efektiivsuse teada saamiseks tuleb seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetiseühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsuse arvutamiseks kasutatakse valemit: Yx' = b 2cx Kui Yx' = 0 ja seega b = 2cx, siis täiendava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Agronoomiliselt maksimaalse väetisenormi leidmiseks tulen võrrand b=2cx lahendada suhtes: b x max = 2c Majanduslikult pole aga agronoomiliselt maksimaalse saagi saavutamine tasuv. Majanduslikult optimaalse väetisnormi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: b( P1 - ce) - ev
jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg. 4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab: Yx=1846+36,811x-0,1332x². a) Arvutada üldine enamsaak ja piirefektiivsus N-i normi 70kg/ha kasutamisel. b) Arvutada agronoomiliselt max N-i norm ja saak max N-i normi kasutamisel. Lahendus: a) E=bx-cx²= 36,811*70- 0,1332*(70)²=1924kg b) y'=b-2cx= 36,811-2*(0,1332*70)=18kg Xmax=b/2c= 36,811/(2*0,1332)=138kg/N Ymax=1846+36,811*138-0,1332*(138)²= 4389kg/ha. 5) Kui palju kaaliumsulfaati kulub 30 m² peenra väetamiseks, kui K-norm on 150 kg/ha? Lahendus: 1ha=10000m² ; 150kg:10000=0,015kg/m²=15g/m² 30*15=450g; Kaaliumi% on 40%; 40%-- 450g ja 100%-- x gx=(100*450)/40= 1125g.
arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee. Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet. Lehm võib päevas süüa maksimaalselt 70kg rohtu ja selles on kuivainet 1/5 ehk 14 kg. Juhul, kui 1 kg = 10 MJ, siis rohuga saab see lehm kätte 140 MJ. Lehmadel ei tohiks jõusööt ületada 60%
Kogu e üldine enamsaak( E) E=bx-cx2 Keskmine enamsaak 1kg toiteelemendi kohta bx-cx / x selle puuduseks on see et me ei saa vastust millise väetisnormi juures lõpeb tegelik enamsaak Täiendavalt antud väetisühiku(1kg) efektiivsus ( Y') mida näitab eespool toodud ruutvõrrandi tuletis y'= b-2cx see ( nim ka diferentsiaal e piir efektiivsus ) annab kõie usaldusväärsema ja tõepärasema pildi väetiste tegelikust efektiivsusest Agronoomiliselt maksimaalne väetusnorm(xmax)- väetusnorm millega saame kõige suurema saagi ( ka enamsaagi ) seeon väetisnorm kus juurde antud väetis enam saaki ei suurenda vaid iga täiendavalt antud kg hakkab saaki vähendama. Xmax= b/2c- selline väetamine pole majanduslikult tasuv Majanduslikult optimaalne väetusnorm(xmaj)- sellised väetisnormid mulle juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki , et see katab täiendava väetamisega tehtud kulud
2. Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; muldade hindamine e. boniteerimine ja maade hindamine. Mulla kasutussobivuse all mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Seda saab hinnata konkreetselt maakasutuseesmärgist lähtudes. Seda võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomiliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitselisest. Agronoomilistest nõuetest lähtuvalt määravad mulla kasutussobivuse: 1. Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele vajadustele 2. Mulla harimiskindlus 3. Muldade haritavus 1. Nt lutsern tahab kasvuks lubjarikast parasniisket mulda, ta ei talu liigniiskust. Lupiin nt ei talu kõrget pHd. Ristik kasvab niisketel raskema lõimisega muldadel. Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid
..5% bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist Parasniisketes tingimustes oleks on saavutatud maksi-maalne saagikus · Aeroobne lagunemine Huumuse põhimassi moodustavad nn. põllumulla optimaalne nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: huumusesisaldus 2,5...3,5%. saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. 1. Humiinhapped must läikiv looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Kiire lagunemine
2. Keskmine enamsaak 1 kg toiteelemendi kohta . Ühik kg/kg toiteel. x kohta. 3. Diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus. Seda väljendab ruutfunktsiooni tuletis: Y´=a1-2a2x Ühik kg/kg toiteel. kohta Väetiskogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks (Xagr). Xagr korral on diferentsiaalefektiivsus null. a Xagr= 1 (kg/ha) 2a 2 Väetiskogust, mille juures saavutatakse maksimaalne kasum, nimetatakse majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks (Xmaj). See on alati väiksem kui agronoomiliselt efektiivne väetiskogus. a (Hs - Kk ) - Kv Xmaj= 1
arengufaasist. NH4NO3 tekib ka laudasõnniku lagunemisel mullas. Taimel peab olema mulla spiisavalt toitaineid ja on vaja täpselt analüüsida muldade liikuvate toitainete varustatust. Vastavalt sellele koostatakse väetustarbekaardid- fosfori, kaaliumi, lubjatarbe ja mõne mikroelemendi kohta. Lämmastiku kohta seda pole koostatud, sest lämmastik on sedavõrd ringlev aine, et täna mõõdetud tulemus on juba homme hoopis teine. Väetistarbekarte on vaja selleks, et väetisi agronoomiliselt , majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigesti kasutada. Eksamil: Kui ei väeta, tuleb saak mullavarude arvel. Näiteks o kg väetise korral saan natuke üle 1 tonni saaki hektarilt. Saagikujunemise kõver: y=a0+a1x-a2xruudus a0 on väetamata mulla saagi tase. Seda väetiskogust, mille juures saadakse maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks xagr. Xagr=a1/2a2. Väetise efektiivsus näitab seda enamsaaki, mida
Väetisnormide efektiivsust väljendatakse kg-des. 1) üldine enamsaak kg/ha kohta 2) keskmine enamsaak ei anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3) täiendavalt antud ühe väetusühiku efektiivsus e. enamsaak vaja välja selgitada täiendavalt antud kg-efektiivsus. Sõltub väetusfondist. Mida kõrgem on, seda väiksemaks ääb piirefektiivsus. y'=b- 2c=0. Agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm(Xmax). Tagab maks. saagi; suuremate koguste kasut. saak langeb. Tegelik enamsaak posit. näilise enamsaagi efektiivsus negat. Majanduslikult tasuv on väetisnormide kasutamine, kus täiendav saak katab täiendavad kulutused. Xmax=b-2c Majanduslikult optimaalne väetusnorm (Xmaj). majanduslikult tasuvad on väetusnormid, mille juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki,et selle väärtus katab täiendava
On koostatud lubjakaart, mikroväetiste tarbekaart (sinna on kantud boor, vask, mangaan). Mullaviljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suuren-danud jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks.
On koostatud lubjakaart, mikroväetiste tarbekaart (sinna on kantud boor, vask, mangaan). Mullaviljakus on mulla spetsiifiline tunnus ja omadus, mille poolest ta erineb viljatust kivimist, mullaviljakus hõlmab lisaks taimede toitainetele ka kõiki teisi mullaomadusi, mis soodustavad või ka pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne - see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne - viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus - inimene on looduslikku viljakust suuren-danud - jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks.
Orgaanilisi väetisi (sõnnikut, komposte, turvast, adrut jt) on kasutatud aastatuhandeid. Taimede mineraalse toitumise avastamine, mineraalväetiste laialdane kasutusele võtmine ning taimede edukas kasvamine hüdropoon- ja liivakultuuris on aeg-ajalt tekitanud illusioone orgaaniliste väetiste asendamise võimaluste kohta. Nüüdisajal on aga lõplikult selgunud orgaaniliste väetiste, eriti sõnniku asendamatu osa mullaviljakuse tõstjana ja taimetoitainete allikana agronoomiliselt ning ökoloogiliselt kooskõlas olevate biogeensete elementide ringe kujundajana. Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse. Taimetoiteelemendid (N, P, K ja mikroelemendid) sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste või mineraalsete ühenditena. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks.
( Rand, 1973, 1983; Viiralt, 1986; Roostalu jt., 2001). Rohumaade saagid on viidud üle metaboliseeruvale energiale, kusjuures saagivõrrand on järgmine: Y= a0 + a1x - a2x2, -1 kus Y - saak GJ ha x - lämmastikväetiskogus, N kg ha-1 Ruutfunktsiooni tuletis (Y'= a1- 2a2x) näitab väetise differentsiaalefektiivsust, (MJ N kg-1). Selle alusel on arvutatud ka agronoomiliselt efektiivne väetiskogus xagr. = a1 . 2a2 Uurimistöö tulemused ja arutelu Peamiste põllukultuuride saagikus on Eestis suhteliselt madal ja ebastabiilne. Teravilja, kartulit ja heina saadakse meil viimaste aastate keskmisena vastavalt 1,76, 12,3 ja 2,65 tonni hektari kohta (tabel 1). Põllukultuuride madal saagikus ja selle langus viimastel aastatel on eelkõige põhjustatud ebapiisavast väetiste kasutamisest
elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1) rohkesti mineraalseid kolloide ja ka saviosakesi neil osakestel on suure pinnaenergia mõjul võime liikuda 2) kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt kahevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad
annaabi.ee 
